Ajaloo KT kordamisküsimused Rootsi aeg (0)

Ajaloo KT kordamisküsimused – Rootsi aeg
1) Pljussa rahu – rahuleping , mis lõpetas sõjategevuse Moskva ja Rootsi vahel Liivi sõjas. Pljussa vaherahuga sai Rootsi kuningriik endale Liivi sõjas Moskva tsaaririigilt vallutatud alad: Eestis (Narva ja Tartumaa), Ingerimaal ja Karjalas mõned alad. Rootsi kätte jäi Põhja-Eesti . Jam Zapolski rahu - rahu andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. Rootslased vallutasid Rakvere, Narva ning teised tähtsamad Põhja-Eesti linnused. Altmargi rahu – see vaherahu jättis kogu Eesti mandriala 1629.a Rootsi võimu alla. Rootsi valdusesse läks ka tänapäeva Põhja-Läti koos Riia linnaga. Rahu lõpetas Poola-Rootsi sõja. Brömsebro rahu - rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 1645.a. Brömsebro rahuga lõppes Rootsi ja Taani vahel kestnud sõda ülemvõimu pärast Läänemeremaades. Rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Ojamaa saare, Saaremaa, Norrast Härjedaleni ja Jämtlandi maakonna ning kolmekümneks aastaks Hallandi.
2) Rootsi poliitika Eesti- ja Liivimaal: Toimus kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotuse välja kujundamine. Aadlike seisukohalt oli üheks suuremaks muudatuseks reduktsioon, mis tekitas meelepaha. Tekkis 2 kubermangu. Eestimaa kubermand ja Liivimaa kubermang. Rootsi poliitika Eesti aladel tõi endaga kaasa küll mitmeid kitsendusi aadlikele, kuid soodustas seevastu talurahva hariduse arengut, samuti see periood oli kergem kaupmeestele ja käsitöölistele.
3) Talurahva õigusliku olukorra muutumine: 1645.a fikseeriti Oxenstierna maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus Põhja-Eestis. Clas Totti maapolitseikorraldus: kõik pärisorjade järeltulijad on pärisorjad, mujalt tulnud üksikjalad, vabadikud ja sulased muutusid pärisorjadeks esimese lapse sünniga. Talupoegade olukord paranes reduktsiooniga. 1696 Liivimaa majandusreglement: kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati, fikseeriti koormised, talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale. Keelati talupoegadel põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine . Majandusliku olukorra muutumine: talupojal teotööd ( rakmetegu , jalategu). Kohustused: osalemine ajujahil, raharent, loonusandam , mõisavoor. Talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes. Riik kontrollis mõisamajapidamidi adramaa revisjonide kaudu. Talurahva varanduslik seis oli suhteliselt madal.
4) mõistab luterluse mõju ja Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning
tänapäeval; Rootsi aja lõppedes olid kirikuõpetajad need, kes aitasid eesti kirjakeele ja rahvahariduse arenemisele kaasa. Tegeldieesti keelse kirjapildi arendamisega. Tänu luterlusele hakati tähelepanu pöörama eesti keelele, kuna usk tähtsustas eesti keelseid piibleid ning jumalateenistusi. Ehitati rahvakoole. Samuti loodi gümnaasiume nii Tartusse kui ka Tallinna. Tartu gümnaasiumist sai Tartu Ülikool. Rahvani toodi Uus Testament . Pandi paika tugev haridusvõrgustik.
5) Rüütelkond - Eestimaa seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik  omavalitsus . Rüütelkond moodustati 1584. Aastal. Püha Rooma riigi teatud territooriumi aadlike ehk  vasallide  koondist, kuhu tavaliselt kuulusid kõik selle ala aadlikud . Reduktsioon - mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse võõrandatud mõisate riigile tagasivõtmiseks kogu riigis. Mõisate reduktsiooni põhjuseks oli riigimaade kinkimine aadelkonnale, kes aga ei pidanud tasuma riigimakse, mistõttu olid vähenenud kuningriigi sissetulekud ning riigikassa oli pidevates finantsraskustes. Vakuraamat - talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel. Piiblikonverentsid -  nõupidamised, mis Johann Fischer kutsus kokku Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks. Põhiline oli tõlke õigekirjutuse kindlaksmääramine. Vastne Testament - Uus Testament Tartu murdes. See on kirjutatud pärast Vana Testamenti, moodustab koos Vana Testamendiga  kristlaste  pühakirja Piibli, olles selle teiseks osaks. Academia Gustaviana – Tartu Ülikool, mis asustati aastal 1631. Ülikoolis oli 4 teaduskonda : usu-, õigus-, arsti –ja filosoofiateaduskond.
6) Bengt Gottfried Forselius – Kirjamees ja rahva valgustaja, Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja. Rahvakooli algataja , tänu temale hakkas taas levima lugemisoskus .
Gustav II Adolf – Rootsi kuningas, kolmekümneaastases sõjas väejuht
Johan Skytte – Rootsi ühiskonna ja riigitegelane , Gustav II Adolfi õpetaja ja nõunik, Liivimaa kindralkuberner .
Karl XI – Rootsi kuningas. Algatas reduktsiooni.