Juhtimi tuvastamine Juhtumi logimine Juhtimi kategoriseerimine ja prioritiseerimine Esiaglne uurimine Eskalatsioon Juhtumi lahendamine Juhtumi sulgemine Juhtumine halduss pole juurpõhjuse välja selgitamine oluline. Keskendutakse pigem sellele, et taastada normaalne teenuse töö ning seejärel unustada kuni järgmise tekkimiseni. Ning seda käsitletakse kui kiire ajutise lahendusena. Oluline töövahed juhtumi uurimisel on vea andmebaas (KEDB), mida hallatakse probleemi halduses. KEDB tuvastab probleeme või vigu, mis on põhjustanud ka varasemat intsidente ning annab informatsiooni lahenduste kohta, mida on varem kasutatud. 6 MOF MOF (Microsoft Operations Framwork) on alternatiiv ITIL-le. MOF annab praktilisi juhiseid IT organisatsioonile, et aidata luua ja rakendada usaldusväärne ja tasuv IT teenus, kogu IT elutsükli jooksul. MOF hõlmab
Peamised kulutused seotud poegimisabi ja jalgade vigastustega. Bioohutusmeetmeid järgitakse üksnes osaliselt kõikides tootmisviisides, kuid mõnevõrra rohkem tavatootmises. Lihaveiste kasvatajad vajaksid täiendkoolitust nii bioohutusmeetmete kui loodusravi osas. Samuti tuleks leida mehhanism, mis meelitaks tootjaid karja andmeid jõudluskontrolli esitama, sest nõnda tekib ka nende endi jaoks väärtuslik andmebaas. Praegu tootjad väga vähe talletavad oma andmeid, ei tee loomade tervise ega heaolu plaane. 7 Hereford on sajanditevanune tõug, mida kasvatati algselt Lääne-Inglismaal Herefordi krahvkonnas. Algupäraselt olid herefordid suurekasvulised veoloomad, kehakaaluga isegi üle 1400 kg. Aastal 1800 alustatud ristamise ja selektiivse aretustegevuse tulemusel saadi kaasaegse välimusega tõug. Esimene tõuraamat aastal 1846. Praegusel ajal üks levinumaid lihaveisetõuge.(Hereford)
siin laguneb suurem osa inimese poolt loodusesse paisatud reostusest. Läänemereäärsed märgalad on olulised kogu Euroopale (rikas/haruldane loomastik, taimestik). WWF tegeleb Läänemereäärseete märgalade kaitsmisega (Matsalu lahe, Väinamere kaitse). ELF on läbi viinud põhjaliku rannaniitude ja lamminiitude inventuuri, mis annab hea ülevaate neist Eesti poollooduslikest kooslustest, selle projekti käigus koostati ka andmebaas märgalade väärtuste kohta. Säästev areng Tähistab säästlikkust kolmel alal – keskkonna, majanduse ja kogukonna. Säästev areng on areng, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. Eesmärgid: 1)Ei kahanda eluks vajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust. 2)Taastumatud ressurssid ei ammendu enne kui tööstus ja tehnoloogia on need võimelised asendama teiste ressurssidega 3)Taastuvate ressursside varud ei ammendu
5. Riikliku statistika üldkorralduse 1.Kapitali väärtuse muutumine ajas. 6.Tasuvusaja meetod. 1.Energia statistika põhimõisted. põhimõtted. Primaarenergia Estis. Kapitali (raha) tegelikku väärtust ajahetkel, Tasuvusajaks nimetatakse aega, mis kulub Riiklikus statistikas on rahvusvaheliselt mil arvutust teostatakse, nimetatakse tema esialgsest raha väljavoost selle katmiseni Primaarenergia on naturaalsest allikast tunnustatud meetodiks tõenäosuslik nüüdis- ehk diskonteeritud väärtuseks ning sissevooga. Kuna see kriteerium mõõdab kui saadud energia, mida tarbitakse teisteks valikuuring. Tõenäosuslike valikuuringute vastavate tulevikus teostatavate maksete k...
● Ärimodelleerimine - Kui arendatakse üksikrakendust siis sisaldab valdkonna klassidiagrammi. Ulatuslikus ärianalüüsis sisaldab äriprotsesside dünaamika modelleerimist üle terve ettevõtte. ● Nõuded - nõuete-vajaduste analüüs rakenduse jaoks, use-case’ide kirjutamine ning mittefunktsionaalsete nõuete identifitseerimine ● Disain - kõik mis sellega kaasneb e arhitektuur, objektid, kasutajaliides, andmebaas, võrgud ● Realiseerimine - programmeerimine, ehitamine aga mitte rakendamine ● Testimine - vahetulemuste hindamine võttes aluseks nõuded - kas vastab või ei. ● Rakendamine - vahetulemuste rakendamine tellija keskkonnas UP toetavad distsipliinid ● Muudatuste ja konfiguratsiooni haldamine - muudatusnõuete hindamine ja töössevõtmine
kulutatud kütuse kogus jagatud veeremi tööga Vagunite kasutamise näitajad: kaubaveokäive jagatud vagunite käibega; võõrriigi vagun aeg eestisse saabumisest eestist väljumiseni; kohaliku vaguni puhul- aeg lähtejaamast sihtjaamani ja tagasi; kaubakäive jagatud vagunite arvuga v. Näiteid eriveeremist: mahatõstetav ja mittemahatõstetav desiin, lumekoristusrong, · Raudteeliiklusregister, sh raudteeveeremi andmebaas ning vedurijuhtide, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide andmebaas (NB! volitatud töötleja Tehnilise Järelevalve Amet) Raudteeliiklusregister koosneb raudteede, raudteeveeremi ning vedurijuhtide ja vedurijuhiabide andmebaasidest. Raudteeliiklusregistri volitatud töötleja on Tehnilise Järelevalve Amet. · Raudteeveeremi andmebaasis registreeritakse raudteeliikluses kasutatavad vedurid, vagunid, mootorrongid ja rööbasbussid, samuti eriotstarbeline raudteeveerem ja eriveerem.
privaatsusnõuetega. On esinenud ka seiku, kus veebilehe kontekstilised märksõnad klapivad kajastatava reklaamiga, kuid veebilehe reaalne sisu ning sõnum on vastuolus reklaami sõnumiga. Turundajatel ei ole sellises olukorras palju valikut, kontekstiline reklaamivõrgustik arendab aga enda märksõnade algoritmilisi tuvastamise süsteeme sellisel moel, et need arvestaksid lisaks märksõnadele ka sisulist sõnumi poolt. 37. Miks on andmebaas turunduses oluline? Andmebaas koondab info potentsiaalsete klientide ja nende huvide kohta. Samuti talletatakse sinna info turundustegevuse kohta (kellele millist infot saadetud on, millises faasis on kliendiga suhtlus, millistel põhjustel on klient loobunud toodete ostmisest või miks müük on ebaõnnestnud). Andmebaas aitab analüüsida turundustegevust ning võimaldab ka juba olemasolevatele klientidele pakkuda just nende huvidele vastavaid tooteid ja teenuseid
I80.8 (muude paikmete flebiit ja tromboflebiit), I82 (muude veenide emboolia ja tromboos)), kelle vanus esmasel VTE diagnoosimisel oli 45-80 aastat. Eeldatavalt kaasatakse uuringusse kuni 2000 patsienti. Uuritavad leitakse diagnoosipõhise päringuga ITK kliinilisest andmebaasist eHealth, valim täpsustatakse vanusepiirangu järgi Eesti Haigekass andmebaasi alusel. 8. UURIMISMETOODIKA TÄPNE KIRJELDUS Andmeallikad 1. ITK kliiniline andmebaas eHealth 2. Eesti haigekassa andmebaas 3. Vähiregister Andmekogumine 1. uuritavate valimi päring ITK ravianalüüsi osakonnalt 2. uuritavate esmase VTE kuupäeva täpsustamine linkimisel Eesti Haigekassa andmebaasiga. 3. täpsustatud uuritavate nimekirja linkimine vähiregistriga, päritavad andmed: pahaloomulise kasvaja või kasvajate diagnoos RHK järgi, staadium diagnoosimisel, diagnoosimise kuupäev Andmeanalüüs Andmete esmane korrastus teostatakse Exceli andmetabelis, analüüs viiakse läbi Stata 14.2 tarkvaraga
Andmebaasi näol on tegemist infovajaduste rahuldamiseks põhilise andmeallikaga Andmebaasis on organisatsiooni seisundit esitavate struktureeritud andmete kogum, mis kajastab organisatsiooni ja tema toimimise hetkeseisu (kõige värskemaid andmeid) Andmebaasis hoitakse erinevat tüüpi fakte esitatuna vastavalt andmebaasi tüübile kas tabelina, dokumendina või muu objektina Andmevaramu (-ait) (data warehouse) Eri tüüpi andmebaas, milles hoitakse vanu, ajaloolisi (mittevärskeid) andmeid ja seda kasutatakse andmete analüüsimiseks. Andmevaramu näol on tegemist organisatsiooni erinevatest andmebaasidest koondatud (puhastatud ja töödeldud) andmete kogumiga. Puhastatud andmed tähendavad, et ei ole samade andmete kordumist, ei ole tegemist puudulike või ebatäpsete andmetega. Töödeldud andmed tähistavad juba matemaatiliste operatsioonide rakendamise tulemusi (n: toodete müükide summad kuude lõikes vms)
VISUAL BASIC 5 Sisukord .................................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................................. 1 1. Objektide klassid ................................................................................................................................ 2 2. Programmid VB-s .............................................................................................................................. 2 3. Keelereeglid ........................................................................................................................................ 2 Funktsioonid...........................................................................................
vähemaks. Kõige rohkem on vanemlikke õigusi kaotatud Harjumaal, sealt suurem osa Tallinnas ning Ida-Viru maakonnas. Vanemliku hoolitsuseta lapsi ja noori kuni 18 aastaseid on Eestis arvele võetud aastatel 2000-2007 kokku 10166. Nende aastate jooksul on arvele võetud laste arv järjest kasvanud. Keskmiselt võetakse aastas arvele 1378 last. 9 ALLIKAD Eesti Statistika andmebaas [2009,oktoober 14]. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/statfile2.asp Eesti Vabariigi Lastekaitse Seadus (1992) [2009,oktoober 17] https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12850781&searchCurrent Perekonnaseadus (1994) [2009,oktoober 17] https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp? id=1011053&searchCurrent Sotsiaalhoolekande seadus (1995) [2009,oktoober 17] https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12976574&searchCurrent
1) normatiivne ehk preskriptiivne - sisu kohustuslik õpikutes - standardid - eesti praktikas peamine on soovitatavate terminite esiletõstmine 2) kirjeldav ehk deskriptiivne - tüüpiliselt tõlkesõnastik - termineid ei hinnata, vaid antakse valikuta - nn vihjesõnastikud Oskussõnastike otstarve: · passiivne (= arusaamiseks) VS aktiivne (= kasutamiseks) · sagedussõnastik kui tihti mingi sõna esineb? · pöördsõnastik · tesaurus leksikaalne andmebaas, haldamisvahendid ja kasutajaliides · lühendisõnastik · võõrsõnastik · koolkonnasõnastik Nõuded oskussõnastikele: 1) Termineid peab olema optimaalne hulk, täpselt nii paju, kui vastava erialaga kokkupuutuja vajab, mitte üleliigses koguses. 2) Terminite ja mõistete infot peab olema tarvilikul määral, üksnes ühe eriala piires, mitte erinevatest valdkondadest kokku pandud. 3) Esitusviis ühes sõnastiku piires on kogu sõnastikus ühtlane ja hõlpsasti arusaadav.
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium KLIENDITEENINDUS- SPORTLAND EESTI AS NÄITEL (Praktiline töö) Autor: Riin Arro 12.a Juhendaja: Katrin Kirk-Saarmets Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISUKORD 2 2.SISSEJUHATUS 3 3.ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS 4 4.ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID 6 5.JUHTIMISTEGEVUS 8 6.MINU PRAKTIKA 11 7.KOKKUVÕTE 12 8.KASUTATUD KIRJANDUS 14 9.TÖÖKOHA TÕEND 2 SISSEJUHATUS Otsustasin praktikat sooritada Sportlandis, kuna olen seal varem töötanud ning seekord võtsin eesmärgiks vaadata teenindajate igapäevast tööd teise pilguga. Kui võt...
- nõutav betooni survetugevusklass, - betoonisegu konsistentsiklass (Vajumiklass). 1.2. Betoonisegu koostise arvutamiseks vajalik tootjapoolne (omapoolne) informatsioon: - tootmisprotsessis määratud betooni survetugevuse hajuvus (standardhälve), - kasutatava tsemendi liik ja aktiivsus (survetugevus), - kasutatavate täitematerjalide kvaliteedi hinnang (s.h. liiva ja killustiku puistetihedused ning absoluutsed tihedused, jämeda täitematerjali terasuuruse ülemine mõõde), - andmebaas vee kulu hindamiseks lähtuvalt betoonisegu nõutavast konsistentsist (töödel- davusest), kasutatava tsemendi liigist ja täitematerjalidest. 1.3. Betooni survetugevusklassi tagamiseks vajalik keskmine survetugevus. Vastavalt standardile EN 206-1 „BETOON. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus“ on normtugevuse tagamiseks vajalik tingimus (1. vastavuskriteerium): 1 Betooniõpetus EPM 0030
nüüd mõistan palju selgemini riske, mis arvutit varitsevad. Huvitav oli teada saada, kuidas viiruseid liigitatakse ning kuidas nad on ehitatud. Täiesti üllatav oli, et troojalasi ning ussviirusi ei liigitata tavaliste viiruste all, vaid tegu on eraldiseisvate pahalastega. Saades juurde hulgaliselt uusi teadmisi, mõistsin viirusevastase võitluse tegelikku olulisust. Kui varem uuendas minu arvuti viirusetõrje andmebaas end kolme päeva tagant, siis nüüd teeb ta seda igapäevaselt. Kriitilise pilguga sai üle vaadatud ka tulemüüri seadistused. Alati jääb oht, et süsteemis võivad esineda turvaaugud, kuid ohu täielik kõrvaldamine pole kunagi võimalik. Võimalik on ainult ohtu vähendada kasutades korralikke turvameetmeid ning jälgida arvutis toimuvat. Kasutaja seisukohast on tunduvat lihtsam probleemi ennetada kui tegeleda arvuti viirusega nakatumisest tekkinud tagajärgede vabanemisega.
selgemini riske, mis arvutit varitsevad. Huvitav oli teada saada, kuidas viiruseid liigitatakse ning kuidas nad on ehitatud. Täiesti üllatav oli, et troojalasi ning ussviirusi ei liigitata tavaliste viiruste all, vaid tegu on eraldiseisvate pahalastega. Saades juurde hulgaliselt uusi teadmisi, mõistsin viirusevastase võitluse tegelikku olulisust. Kui varem uuendas minu arvuti viirusetõrje andmebaas end kolme päeva tagant, siis nüüd teeb ta seda igapäevaselt. Kriitilise pilguga sai üle vaadatud ka tulemüüri seadistused. Alati jääb oht, et süsteemis võivad esineda turvaaugud, kuid ohu täielik kõrvaldamine pole kunagi võimalik. Võimalik on ainult ohtu vähendada kasutades korralikke turvameetmeid ning jälgida arvutis toimuvat. Kasutaja seisukohast on tunduvat lihtsam probleemi ennetada kui tegeleda arvuti viirusega nakatumisest tekkinud tagajärgede vabanemisega.
Loetle juhtimissüsteemi juhtimisobjektid ehitusfirmas. - Tööjõuressursside allsüsteem. (Personaliosakond. Väljaõpe. Tervisekaitse.) - Ehitusmaterjalide hankimise, ladustamise, kasutamiseks ettevalmistamise ja kohaletoimetamise allsüsteem - Ehitusmasinate ja inventari kasutamiskorralduse allsüsteem. (Garaazid. Töökojad) - Finantsressursside juhtimise allsüsteem - Ehitusfirma hoonete ja rajatiste juhtimise allsüsteem - Informatsiooni juhtimise allsüsteem. (Andmebaasi administraator. Andmebaas. Arvutivõrk) - Energeetiliste ressursside juhtimise allsüsteem. (Katlamajad. Alajaamad koos vastavate juhtimissüsteemidega) 2. Loetle tegurid, mis mõjutavad ehituse tööettevõtu korralduse viisi valikut 1)kulud 2)kvaliteet 3)kestus 3. Kuidas (mille kaudu) on määratud seosed (järgnevus) tööde vahel sündmustega ja ilma sündmuseta võrkgraafikus Sõltuvus, graafikul tähistab punktiirjoonega nool, ja peegeldab ühe töö tehnoloogilist või organisatsioonilist sõltuvust teisest. 5
Teises peatükis käsitletakse teemat kuidas GIS ja GPS omavahel toimivad. Kolmas ja neljas peatükk on kahest tarkvara lahendusest, mida rakendatakse. Aga, mis see GIS on? GIS on geograafiline infosüsteem, mida kasutatakse info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS võimaldab informatsiooni koguda ja hallata selliselt, et seda saab visualiseerida ja analüüsida. GIS-i komponentideks on riistvara, arvuti tarkvara, andmebaas, toimingud ja inimressurss (Eesti Geoinformaatika Selts). Järgnevalt tuleb juttu GIS-i kasutusest navigatsiooniseadmetes, nende tööst ning mõningatest tarkvaraprogrammidest nagu ArcGIS ja ArcPad. Ajalugu ulatub tagasi 1854. aastase John Snow koostatud kaarti, kus kujutati koolerapuhangut Londonis. Konkreetsete haigusjuhtude esitamiseks kasutas John Snow punkte.Tema uurimus koolera leviku kohta viis haiguse allikani, milleks osutus haiguspuhangu keskmes asuv nakatanud
https://symbiosisonlinepublishing.com/nursing-healthcare/nursing- health-care45.pdf (14.11.2019). Constitution of the world health organisation. (1948). World Health Organization. Geneva: WHO. https://www.who.int/about/who-we-are/constitution (14.11.2019). 9 Lisa 1 Infootsingu raport Andmebaas Piirangud Otsingusõnad Leitud Läbi Kasutatud allikate töötatu allikate arv d arv allikate arv Moodle Ei ole Ei ole 1 1 1
Laialt levis 1873 C. R. Jakobsoni kooliatlas. 1883 andis Ado Grenztein välja esimese täpsema eestikeelse kaardi ,,Eestimaa kaart" rahva hulgast kogutud kohanimedega. Aluseks kolmeverstaline topograafiline kaart. 1997 ilmus eesti esimene täielikult arvutiga valmistatud teedeatlas ja hakkas tööle kaardiserver. Suuremad kollektsioonid ja kättesaadavus: · Rahvusraamatukogus on digiteeritud vanad kaardiharuldused, on kirjanduse temaatiline andmebaas ja Eesti Looduse artiklite andmebaas. · Rahvusbibliograafia registreerib Eestis ilmunud ja eesti kohta käivad kaardid. · Ajalooarhiivi kollektsioon: Põllumajanduslikud, geograafilised jms. Vt Ajalooarhiivi kaartide andmebaas, hetkel ei ole kättesaadav. · Halduspiiride kaardiserver Kupits EAA ja Regio koostöö. · Tallinna linnaarhiivi kaardikogu sisaldab palju ajaloolisi linnaplaane nii Eesti kui Venemaa ja muude maade kohta. Olemas pilootandmebaas.
1. Läänemere fütoplankton Üldiseloomustus. 2 1. Liigilise koosseisu vaesus kevadel ja mitmekesisus suvel. 2. Mereliste liikide ülekaal kevadel ja mageveeliste ülekaal suvel. 3. Mereliste liikide ülekaal mere avaosas, mageveeliste ülekaal rannikualadel. 4. Kaks selget väljendunud hooajalist kooslust: ränivetikate ülekaal kevadel ja tsüanobakterite ülekaal suvel. 5. Läänemere fütoplanktoni andmebaas (2004) sisaldab 1700 liiki, alamliiki ja varieteeti http://www.helcom.fi/stc/files/Publications/Proceedings/bsep95.pdf Fütoplanktoni horisontaalne levik Läänemeres Mõjutegurid: 1. Soolsus. Joonis 1. Läänemere soolsuse jaotumine 2. Temperatuur. 3. Hoovused 1.1 Soolsuse horisontaalne varieeruvus mere eri osades on 10-15- kordne: 3-5 Põhjalahes, 6-8 avameres, 20-30 Kattegatis ja Skagerrakis
7.03 STARTER 4867 SUMIF 8.7.04 GENERATOR 3090 17.7.01 õhufilter 128 20.6.04 ESIKLAAS 2800 20.6.03 1 2 dlja VLOKUP 19.6.03 12.6.03 7.3.03 HANKIJAD 3.6.03 AS DERT AS FFF AS SUNNY Panka andmebaas PIN NAME KESKMINE SISSETULEK VÕLG TEISES PANKIS 1311 BILL 12000 0 1675 JOHN 23000 5000 7455 SILVESTER 9000 0 9831 MARY 31000 9000 4478 MATTIAS 23000 3000 8732 TIMOTY 6700 0 9303 DANIEL 31000 4000 5761 ELIAS 12000 5000
küsimus. 6. pool-akadeemiline, (praktiline küsimus, Põhiseaduse ekspertiisi arvamus, õigusteadlaste arvamus- toodud välja Riigikogu otsus), õiguskirjandus 7. akadeemiline (kõrgema kohtu otsus), kohtuotsus 8. mitte-akadeemiline, tegemist on uudisega 9. mitte-akadeemiline, pressiteade Ülesanne 1.2 Link 1 Akadeemiline, teadusartikkel (võime ja peame viitama lõputöös) http://www.pohiseadus.ee/ Link 2 (Välislepingute andmebaas samuti Justiitsministeeriumi koduleht), pool-akadeemiline http://vm.ee/et/tegevused-eesmargid/valislepingud Link 3 Akadeemiline https://www.riigiteataja.ee/akt/125112016003 ELÜPS Link 4 Mitte-akadeemiline https://et.wikipedia.org/wiki/Pacta_sunt_servanda Link 5 Pool-akadeemiline http://www.just.ee/et/oigusloome-mahu-vahendamise-kava Link 6 Mitte-akadeemiline (selle asemel olemas Notarite Koja seadus, notariaadiseadus) https://et.wikipedia.org/wiki/Notarite_Koda
1. Kopeeri fail ABSynnid.sql oma peakausta ikt.khk.ee serveris. 2. Tee aktiivseks oma andmebaas AB ja anna käsk source ABSynnid.sql . Mis toimus? 3. Millised tabelid tekkisid juurde? Kirjelda tekkinud tabeli välju ja andmetüüpe (kasuta sobivat käsku). Missugune väli on primaarvõtme väli, võõrvõtmeväli? Uuri lisaks ER-mudelit. mis on lisatud ülesande juhendile. mysql> SHOW TABLES; +-----------------------+ | Tables_in_eensaara_AB | +-----------------------+ | EMAD | | LAENUTUS | | LUGEJA |
sobivaid konspekte. Väljavalitud metaandmed on: Üldandmed: 1. identifikaator; 2. tiitel; 3. keel; 4. võtmesõnad (teemade ring). Autori andmed. Õpiandmed: 1. sihtgrupp; 2. raskusaste; 3. õpiobjekti tüüp; 4. interaktiivsus. Seotus teiste õpiobjektidega. Klassifikatsioon: 1. projekti faaside alusel; 2. projektijuhtimise valdkondade alusel. 29 Tulemuseks on andmebaas, mis võimaldab konspekti mooduleid vastavalt sihtrühma vajadustele filtreerida ja järjestada. Metaandmed (andmeväljad) on valitud selliselt, et võimaldada moodulite (kirjete) taaskasutamist (päringute tegemist) erinevates alamkonspektides. Valitud metaandmete lisamine võimaldab õpiobjekte järjestada konspektideks: 1. sihtgrupi järgi (gümnaasiumile, ülikoolile); 2. raskusastme järgi (ülevaatlik, põhjalik); 3. projekti etappide järgi (kõik etapid või üks faas); 4
Eestlaste valmisolek kokkupuuteks on teiste rahvusrühmadega on märksa väiksem kui mitte-eestlastel. Kõige väiksem on valmidus tegutsema, näiteks töötama või õppima grupis, kus enamik on mitte-eestlased. Samas iseloomustab immigrantrahvastikku aga valdavalt avatud hoiak lähisuheteks ja töötamiseks/õppimiseks eestlastega. Enamik mitte-eestlastest arvab, et rahvus ei ole oluline3. 1 Statistikaamet 2009: ,,Immigrantrahvastik Eestis": 13 2 Statistikaamet 2015: Statistika andmebaas : Rahvastik 3 Statistikaamet 2009: ,,Immigrantrahvastik Eestis": 21-23 4 Kuigi kogu Eesti rahvastiku üldine positiivne suhtumine kultuurilisse mitmekesisusse on olnud läbi aastate üsna püsiv, näevad selles siiski võimalikku probleemi rohkem eestlased. Mitmerahvuselises riigis peab rahvustevahelisi konflikte paratamatuks kaks kolmandikku
© TTÜ Informaatikainstituut 3. ARHITEKTUURIVAADE Tarkvara: veebilehitseja Andmesisest Tulemüür Klienditeenind aja töökoht aja töökoht Tarkvara: Andmebaasisüsteem: Andmebaas ja MySQL rakenduse server Rakenduse loomise vahend: PHP Süsteem on interneti-põhine, lihtsa ülesehitusega ja mugav kasutajatele, ühe andmebaasiga ning 2 kasutajaliidesega: üks avalik klientide jaoks ning üks piiratud liigipääsuga töötajate jaoks. Süsteemi elukeskkonnaks on PHP ja MySQL andmebaas. Süsteemi algandmeteks on hetkel kinos olevad filmid, saalid ja tulevad seansid.
2. Formaalsete tunnuste alusel: - tähestikuline - kronoloogiline - keeleline - formaadiline - järjenumbriline Hankimine: Maakonnaraamatukogu või valla või linna keskraamatukogu koostab teiste piirkonna raamatukogude tellimuste alusel koondtellimuse. Järelkomplekteerimist teostatakse paralleelselt jooksva komplekteerimisega. Järelkomplekteerimist võib iga raamatukogu teostada talle sobivaimal viisil. Raamatukogu tellimuste andmebaas või komplekteerimise kartoteek sisaldab järgmisi tellitud teavikute andmeid: 1) teaviku autor(id) ja pealkiri; 2) köide; 3) kirjastaja; 4) tarnija; 5) tellitud teavikute arv. Maakonnaraamatukogu või valla või linna keskraamatukogu tellimuste andmebaasis on andmed tellitud teavikute kohta raamatukogude kaupa. Saabunud teavikute andmed kustutatakse tellimuste andmebaasist või eemaldatakse kartoteegist ja lisatakse raamatukogu kataloogi.
Looduskaitse arengukavaga. Perioodi alguses on vajalik läbi viia analüüs taastamismäärade asjakohasuse osas ning ajakohastada loodushoiutoetuse määrus. Teise prioriteedi tegevuste hulka kuuluvad ka uuringud ja inventuurid ning toetavate tegevustena eesmärgi saavutamiseks planeeritud poollooduslike koosluste andmebaaside arendamine, täiendamine ning haldamine (keskkonnaregistri PLK andmebaas, kaitsekorralduskavade andmebaas, loodushoiutoetuste ja tööde andmebaas). Olulisel kohal on hooldajate ja taastajate ning ametnike koolitamine, poollooduslike koosluste eramaaomanike teavitamine ning koolitamine ja avalikkuse teadlikkuse suurendamine. Samuti on teise prioriteediga kogu PLK toetusaluste alade piiride korrigeerimine ning seire. Kolmanda prioriteedi alla kuulub ülejäänud niidutüüpide täiendav taastamine. 18
Infoturve tegelebki andmete omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega (Praust 1997: 169). Info on salvestatud füüsilistel kandjatel- arvutiketastel või magnetlintidel-, kuid neil sisalduva info väärtus ületab andmekandja enda väärtuse tihti sadu ja tuhandeid kordi. Võrreldes tavamaailma esemetega, on andmekandjad väga väikesed ja kompaktsed, seega kergesti varastatavad või rikutavad. Ühel kõvakettal sisalduv firma andmebaas võib väärt olla palju miljoneid kroone, kuna ta sisaldab hulga inimeste pikaaegse töö tulemust. Paljudel juhtudel pole andmekandjaid endid vaja varastadagi- piisab arvutisüsteemi terminalide, sideliinide või võrgu kaudu sisse tungimisest ja niiviisi andmetele ligipääsemisest. Seega tuleb arvestada asjaolu, et digitaalinfot saab väga hõlpsalt kopeerida, kusjuures pärast kopeerimist on originaal ja koopia detailideni identsed ning üksteisest eristamatud
olevates andmebaasidest -korrastatud info kogumist- kus info on tihti ka uuem, kui paberkandjal 8. Info tõesuse kindlakstegemine -kontrollida tuleb erinevate organisatsioonide ametlikelt kodulehtedelt (ti.ee jne) 9. Scirus- Laiahaardeline ja ulatuslik teadusalase informatsiooni otsingumootor. Informatsiooni otsitakse ülikoolide, uurijate ja teadlaste kodulehekülgede hulgast, ka lehekülgedelt mida teised otsimootorid ei indekseeri. 10. PubMed- tasuta andmebaas tsitaatidest, täisartiklitest elu teadusest ja biomeditsiinlistest teemadest 11. HSE- health and safety excecutive,tema töö on ära hoida inimeste surmad, vigastused ja haigused töökohal 12. OHSA - Occupational Safety and Health Administration -kutse ohutus ja tervise administratsioon, tema ülesanne on tagada ohutu töökeskond 13. ETUI- European Trade Union Institute- ametiühingute instituut 14. Ohuala mõiste
kasvatusteadlase. Tema sõnumid kasvatusteadustest ulatuvad tänapäevani ja ilmselt ka veel paljude edasiste põlvkondadeni. Ta oli mees, kes on läinud kindla sihiga läbi elu ja jõudnud sinna, kuhu ta jõuda soovis. 12 ALLIKAD Allese Ernest. 1999. Enn Koemets, Mälestusi. [04, detsember 2015]. Koemets Enn. 1972. Kuidas Õppida. [04, detsember 2015]. Valga Keskraamatukogu. 2005. Valga kodulooline andmebaas. [07, detsember 2015]. http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=813 13
dokumendihaldus, töötab asutus välja ja kehtestab dokumendihalduse alusdokumendid · dokumendid ja muu inforessurss · dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid · kasutajad · süsteemid 14. Mis on teadmusjuhtimine? Juhtimisdistsipliin, mis kohtleb intellektuaalset kapitali kui juhitud vara. Tegeleb andmete, informatsiooni ja teadmiste kogumise ja vahetamise arendamisega. Ei ole teadus sellest, "kuidas ehitada keskne andmebaas kõigest, mis olemas töötajate peas ning infosüsteemides" (M. Hiie) kirjeldab, kuidas organisatsioone peaks sellises uues maailmas juhtima 15. Millised muutused toob teadmusjuhtimine organisatsiooni jaoks ja millised inimese jaoks? Edu saadab organisatsioone, kes suudavad mõelda, õppida, lahendada probleeme ja ellu viia efektiivseid otsuseid kiiremini ja paremini kui teised. produktiivsus on järjest enam sõltuv uue teadmuse kasutamisest ja arendamisest ning
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EESTI SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad................................................................3 Eesti sadamad...................................................................................................... 4 Tallinna Sadamad................................................................................................. 5 Eesti suurim reisisadam....................................................................................... 6 Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam................................................................6 Suure potentsiaaliga regionaalne sadam.................................
15.01.1970 - Eestis elas 1 356 079 inimest , nendest eestlasi oli 925 157 . 17. jaanuaril 1979 Eestimaal elas 1 464 476 inimest . Eestlaste arv oli kasvanud 947 812-ni . 12. jaanuaril 1989 Eestimaal elavate elanike arv - 1 565 662 inimest . Eestlaste arv oli jällegi tõusnud . KASUTATUD ALLIKAD Statistikaamet . Kõikne rahvastiku registreerimine 1. detsembril 1941 . 01.02.2014 http://www.stat.ee/60260 Statistikaamet . REL 2000 . 01.02.2014 http://www.stat.ee/58595. Statistika andmebaas: Rahva ja eluruumide loendus .. http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Rahvaloendus/databasetree.asp Ene-Margit Tiit . Pilguheit äsjasele rahvaloendusele . 02.01.2014 http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16266 Eesti entsüklopeedia . Rahvaloendused Eestis . 02.01.2014 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rahvaloendused_eestis Statistikaamet . Eesti rahvaloenduste lugu . 02.01.2014 http://www.stat.ee/58563 Statistikaamet . Rahvaloendus 1. märtsil 1934 . 02.01.2014 http://www.stat.ee/60202
majanduslikku tähtsust; 3. Rasketel maakasutusviisidel on palju negatiivseid mõjusid teisele maakasutusviisidele , kuid nad on majanduslikult tähtsad, eriti kohalike kogukondade seas. Sellest perspektiivist vaadatuna, on metsandusel kõrgelt negatiivne mõju teistele hinnatud maakasutusviisidele, koos kaevandamise ning paisjärvedega. Uurimistöö fookuses oli uurida, kas CLC2000 andmebaas oli sobilik ÖT uurimiseks. Lisaks uuriti teiste allikate maakasutuse ning maakatte andmete kättesaadavust. CLC2000 andmebaasil on hea katvus enamikes Euroopa riikides, ning on seetõttu usaldusväärne ÖT uurimisallikas. CLC2000 ei olnud aga väiksema skaala uurimisel nagu näiteks teedevõrgustik enam piisav. Infot teede kohta andis Finnish National Survey. Kokkuvõte Uurimus näitab, et andmete puudus ei tohiks ÖT uurimisel takistuseks olla. Erinevate
Distribution and development of necrotic Sphagnum patches in two Estonian raised bogs. Folia Geobotanica. [e-journal] (http://www.tlu.ee/~foliageob- foorum/) (19.01.2007) Muu allikas internetis: Autor(id). Aasta kui võimalik. Pealkiri. [viide meediale] URL aadress (kontrollimise kuupäev): Mets, K. Keemia õpetamisest keskkoolis 20. sajandi lõpus. [WWW] http://www.tlu.ee/keemia/matrejalid/opetamine.html (14.02.2007) Digitaalsel andmekandjal (CD, DVD vms) olev andmebaas: Autor(id). Aasta. Pealkiri. Jätk- või üksikväljaande pealkiri. Köite number, ajakirja number, leheküljenumbrid. [viide meediale] väljaandmise aeg kuu täpsusega (kontrollimise kuupäev) Normak, P., Laanpere, M. 2003. Training teachers to become educational software developers. Journal of Digital Contents, 1, 146 - 150. [CD-ROM] December 2003 (15.02.2005) Elektroonilisi materjale tuleb käsitleda kui tekste. Lisada elektroonilise vahendi spetsifikatsioon (nt CD-ROM, diskett jne.)
sajandil esiplaanil keelekorralduslik aspekt: kirjakeele sõnavara täiendamine ja korrastamine. J.V. Veski (-tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare. 1996 Reet Kasik ,,Eesti keele sõnatuletus" Sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas Silvi Varel. 18. Eesti leksikoloogia ja leksikograafia kujunemine. 19. Sõnavara ja semantika uurimine 20.-21. sajandil (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhisuunad: kognitiivne, fraseoloogia uurimine, grammatiseerumisprotsessid, tähenduste omavaheline seostumine, sõnarühmade semantiline kirjeldamine, kontrastiivsed uurimused, antropoloogiline ja tüpoloogiline uurimine, arvutilingvistika, keeleuuendus ja keelekorraldus
o eestikeelsed kirjutises väljaandes ,,Sipelgas" 1843-1861; o Koostöös A. H. Neusiga kogumik 1854; o Eepos ,,Kalevipoeg" 1857-1861; o ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1866. Piret Voolaid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur; folkloori lühivormide uurija e parömioloog (lühivormide uurimine) ,,Täägin järelikult olen olemas. Paröömiline pilguheit Tartu graftitile" Grafiti andmebaas www.folklore.ee/grafiti Grafiti folkloorses aspektis Paröömiline grafiti = folkloorne lühivorm (ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, nende paroodia jms) grafitis; tekstiline pool grafitist Grafiti kui multimodaalne ja sünkreeriline ilming. Kommunikatiivne ja mittekommunikatiivne grafiti Grafiti vahendusel toimuva suhtluse asünkroonsus. Pööramise grafiti liike Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused; Aforistlikud mõtteterad;
Pall on jätkuvalt olnud teaduslikult aktiivsed ja avaldanud mitmeid uusi uurimusi. EKI murdesektori suuremateks töödeks on olnud ,,Eesti murrete sõnaraamat" (aastatel 19942002 on sõnaraamatut ilmunud kokku 12 vihikut), eesti murrete akadeemiline tekstisari (19952002 on ilmunud viis köidet), eelnimetatud Hargla murraku morfoloogia projekt (Pihelgas 2000, Rosenberg 2000), Lääne-Eesti kohanimede projekt (Kallasmaa 1996, 2000a, 2000b), koostöös TÜga eesti murrete elektrooniline andmebaas (vt Lindström 200 jt 2001), koostöös TÜ, Soome ja Karjala teadlastega läänemeresoome keeleatlase projekt ,,Atlas linguarum fennicarum" (ALFE, Helmi Neetar, Vilja Oja) ja murdeplaatide tegemine (Mari Kendla, Jüri Viikberg). EKI murdeuurijatest on filosoofiadoktori väitekirja kaitsnud Marja Kallasmaa Saaremaa kohanimedest (2000) ja Vilja Oja eesti murrete värvinimetustest (Oja 2001), magistritööd Evi Juhkam eestirootsi ja eesti murrete
realiseeritakse veebirakendus, lahendamaks töös käsitletavat probleemi. Valiku tegemisel lähtuti STK-s õpetatavatest arendusvahenditest ja tehnoloogiatest, valides neist välja sobivaimad veebirakenduse loomise jaoks. 11 Veebisaidi loomisel on kasutatud HTML-i ja PHP-d, Javascript-i ning MySQL andmebaasi. PHP koodiga luuakse ühendus MySQL andmebaasiga, valitakse andmebaas, tehakse päringuid, ja väljastatkse. Apache veebiserver võimaldab ligipääsu PHP koodile, PHP jällegi annab juurdepääsu MySQL andmebaasile. 1.6.1 PHP PHP: Hypertext Preprocessor on laialt levinud üldotstarbeline vaba tarkvaraline skriptimiskeel, mis on eriti sobilik just dünaamiliste veebilehtede loomiseks, kuna PHP programmikoodi saab HTML sisse põimida. PHP on tehnika, mis võimaldab lisada HTML koodi sisse PHP keele konstruktsioone. PHP süntaks põhineb C-tüüpi
kohta informatsioon, mida selles talletatakse. Olemite omadusete all lähevad tabelide veergude kirjeldused, milleks on andmetüüp, semantika jne. Realisatsioonis on 3 SELECT lauset koos lahti seletava kommentaariga. 3 Ülesandepüstitus Eesmärgiks on luua SQL ehk Structured Query Language programmeerimiskeeles andmebaas, mis kirjeldab ühe või mitme kinosüsteemi toimimist. Andmebaas koosneb kirjalikust analüüsist, ERD ehk Entity Relationship Diagrams (eesti k. olemisuhtediagramm) mudelist ja kindlas rakenduses loodud SQL laused, milleks valisin Oracle SQL Developer-i. 4 Analüüs Meil on kino. Kino asub linnas. Ühes linnas võib olla mitu kino, mis on sama firma omad. Ühes linnas olevad kinod võivad kuuluda erinevatele firmadele. Kinos on üks või mitu saali
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Laura Tennosaar Mihkel Pari Riietele ja jalanõudele tehtavate kulutuste analüüs aastatel 2007 ja 2010 Ökonomeetriline projekt Juhendaja: prof. Tiiu Paas Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.UURIMISPROBLEEMI TAUST JA MAJANDUSTEOREETILISED ALUSED........5 1.1 Muutujate valik ja mudel.........................................................................................5 1.2 ANDMED....................................
põhjal jääb tema loodusekäsitlus. Luts avastas Eesti filmikunstile looduse sisemise ilu, oma päikesemängude ja sõltumatult käituvate loomadega andis ta edasi aktiivse looduse. Lutsul on loodus, kuigi veel veidi demonstratiivselt, juba inimese mitmepalgeline elukeskkond, seda eriti saartefilmides. Loodus pole Lutsule ettekääne lüüriliseks eneseväljenduseks, oma loomelaadilt on ta realistliku filmistiili esindaja. Kasutatud kirjandus Eesti filmi andmebaas. Filmitegijad-Režissöörid: http://www.efis.ee/ (vaadatud november 2013). Kasesalu, Allan & Kilgas, R. & Jõeste, M. & Aasma, K. 2007. Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. I osa, 1900-1940. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus. Kosenkranius, Ivar 1964. Eesti kino minevikuradadelt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Lõhmus, Jaak 2007. Theodor Luts – omaaegne meediageenius. – Sirp, 13. august. L?s, Jaak 2007. Esivanemate unustatud varjud: Mälu genereeriv mängufilm “Noored kotkad”.
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uurit...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDE TUTVUSTAMINE TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI 3. KLASSIDELE Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. INTERNET 4 1.1. Interneti ajalugu 1.2. Interneti ajalugu Eestis 5 2. INTERNETI LIIGSE KASUTAMISEGA KAASNEVAD OHUD 6 2.1. Mis on arvutisõltuvus? 2.2. Millest tekib sõltuvus arvutist? 7 2.3. Arvutisõltuvuse tunnusmärgid 8 2.4. Arvutisõltuvuse mõju tervisele 3. NUTISEADMETE OHTE TUTVUSTAVA TUNNI LOOMINE JA LÄBIVIIMINE TKG 3. ...
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Tarkvara arenduse eriala Kemo Oolep IT-2-P-E-TAR REAALAJASÜSTEEMID Ainetöö Juhendaja: Kalev Avi Tartu 2010 SISUKORD Reaalajasüsteemid SISSEJUHATUS Reaalajasüsteemid on maailmas laialdaselt kasutatavad süsteemid, mis teevad elu mugavamaks, ohutumaks ja lihtsamaks. Nende olulisus algab väga pisikestest kontrolleritest, mis mõõdavad pidevalt vee temperatuuri ning lõpetades suurte süsteemidega lennukite juhtimises. Reaalajasüsteeme kasutatakse ka robotites ja tehisintellektides, kus süsteem annab endale ise käsklusi ning ei ole kasutajaliidesega juhtiv. Tänapäevased suured kaubalaevad ja naftatankerid on täis süsteeme, mis juhivad laeva si...
Alati kohamuistendite puhul on päris palju kindla tüpoloogiaga kohamuistendeid iga tähelepanuväärse järve puhul on tegu allasadamisega, peidetud aarded jne. Kodu- ja kultuuriloolisi allikaid tuleb vaadelda väga allikakriitiliselt! Suuline teave: kohalike elanike küsitlemine maastiku ajaloo osas. Usaldusväärsema hilisema ajaloo osas. Tegemist võib suuresti olla ,,õpitud teadmistega". Andmebaasid Muinsuskaitseregister Kohanimeregister Pärandkultuuri andmebaas MulS Mõisaportaal EHA andmebaasid Andmebaasid ei ole valdavad va digitaliseeritud andmed sisaldavad (ka sellisel juhul on osa infot kadunud) Kaardid 1) Ajaloolised kaardid: Mõisakaardid ja piirkonnakaardid Talukaardid Katastrikaardid Topograafilised kaardid 2) Tänapäevased kaardid Kartograafid süstematiseerivad kaarte nii: nüüdiskaardid, lähiaja kaardid, 19.sajandi I poole kaardid
Sissejuhatus Pärandkoosluste ehk poollooduslike rohumaade all mõistetakse eelkõige puudeta lagedaid niite, mis on tekkinud ja püsivad mõõduka inimtegevuse tulemusena nagu näiteks niitmine ja karjatamine. Nad on loodusressursside säästliku arengu tulemus. Poollooduslikud rohumaad on erakordsed seetõttu, et kui tavaliselt inimtegevus kahjustab bioloogilist mitmekesisust, siis pärandkoosluste puhul on see vastupidi. Poollooduslikel aladel pinnast sihilikult ei muudeta ja uusi liike sisse ei tooda, mis tähendab et pärand-kooslustel on inimmõju sarnane sellega, mida avaldavad taimedele ka looduslikud herbivoorid, mis teeb selle harimisest loodussõbraliku taimestiku mõjutamise viisi. Tahtliku mõjutamise vormideks on näiteks: kultuurrohumaade kündmine, väetatamine, külvamine. Pärandkoosluste tüübid Peamised poollooduslike rohumaade tüübid on puisniidud, puiskarjamaad, kuivad, mõõdukalt niisked ja ajuti liigniisked aruniidud, looniidud ehk alv...
keskkonnasõbralikumaks muuta. Samuti on ka Jõgeva valla mullad viljakad ning majandus põhinebki põllumajandusel. Enamus maa-alad on hõivatud põllumeeste poolt ja nendevaheline konkurents on väga suur. Kohe kui müüki tuleb uus maa-ala, siis ei ole see müügis kaua. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Jõgeva vald. Jõgeva vald: Jõgeva vallavalitsus. http://www.jogevavv.ee/tutvustus- ja-asukoht (10.03.2016). 2. Eesti Statistika andmebaas. http://www.stat.ee/ (10.03.2016). 3. Jõgeva valla arengukava 2014-2020. Jõgeva vald: Jõgeva valla volikogu, Jõgeva valla vallavalitsus.- Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4301/1201/2094/LISA1.pd (10.03.2016). 4. MTÜ Ida-Eesti Jäätmehooldukeskus. http://www.iejhk.ee/index.php?page=67& (13.03.2016). 5. Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. (2005). Tartu: Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut. http://www.eau
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
