NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDE TUTVUSTAMINE TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI 3. KLASSIDELE (0)

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDE TUTVUSTAMINE TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI 3. KLASSIDELE Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2019                                                                                       


SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. INTERNET  4 1.1. Interneti ajalugu             1.2. Interneti ajalugu Eestis           5 2. INTERNETI LIIGSE KASUTAMISEGA KAASNEVAD OHUD 6 2.1. Mis on arvutisõltuvus?                               
2.2. Millest tekib sõltuvus arvutist?                    7 2.3. Arvutisõltuvuse tunnusmärgid         8 2.4. Arvutisõltuvuse mõju tervisele 3. NUTISEADMETE   OHTE   TUTVUSTAVA TUNNI   LOOMINE   JA LÄBIVIIMINE   TKG   3. KLASSIDELE                                                                                      3.1. Plakati loomine
3.2. Tunni kava
3.3. Tunni läbiviimine
3.4. Analüüs KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD LISAD SISSEJUHATUS 2


Valisin selle teema, kuna mul on huvi inimeste psühholoogia vastu. Tänapäeval kasutatakse palju nutiseadmeid ja lapsed on palju aega internetis. Otsustasin uurida, kas nutiseadmete kasutamine on kahjulik laste tervisele ja psüühikale.  Töö eesmärk on uurida arvuti- ja nutisõltuvust ning tutvustada sellest tulenevaid ohte Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 3. klassidele. Töö käigus valmib tunnimaterjal, mille abil tutvustan oma teemat õpilastele. Üks osa materjalist on plakat ja teine osa on ettekanne, mille abil tunni läbi viin. Käesolev   töö   jaguneb  kolmeks   peatükiks.   Esimeses   peatükis  tutvustan   interneti   ajalugu.  Teises peatükis   kirjeldan,   milline   on   arvuti-   ja   nutiseadmete   sõltuvus   ja   kuidas   see   tervist   mõjutab. Kolmandas peatükis kirjeldan, kuidas valmis plakat ja kuidas valmistasin ette tundi õpilastele, ning räägin tunni läbiviimisest. Teema on aktuaalne, kuna paljudel õpilastel on tänapäeval nutiseade ja internet ning tihti ei mõisteta ohtusid, mis  sellega kaasnevad, kui veedetakse liiga palju aega internetis. Põhilised   allikad,   mida   kasutan   oma   töös,   on   järgmised   raamatud:  Patricia   Vallace   „Interneti psühholoogia“   ja   Diana   Poudel   „Turvaline   internet“   ning   lisaks   raamatutele   kasutan   erinevaid internetilehekülgi, näiteks www.targaltinternetis.ee. Vastavalt põhikooli III astmes läbivatest teemadest seostub käesolev loovtöö teemaga „Tehnoloogia  ja innovatsioon, tervis ja ohutus “. INTERNET 3


Võrku,  mis   ühendab   omavahel   miljoneid   arvuteid,   nimetatakse   internetiks.   See   on  tohutu   suur andmebaas, kuhu on kogutud informatsiooni tervest maailmast ja on ka võimalus suhelda. Internet pakub võimalust meelelahustuseks, harrastuseks ja jõudehetkedeks. Internetiga juba igav ei hakka sellepärast, et võrgus on mänge, harrastusele ja huvialadele pühendatud saite ja programme, mille abil saab kohtuda vanade ja uute sõpradega.  Mõn ed arvavad, et internet on kõige suurepärasem leiutis, mis üldse välja mõeldi. Mõned arvavad aga teistmoodi, et internet on virtuaalne maailm nende jaoks, kes ei taha olla üksikud ja põgenevad probleemide eest. Kuna seal tegutseb pidevalt miljoneid inimesi, on aja jooksul tekkinud ka oma reeglid,   kuidas   virtuaalmaailmas   käituda   ja   teistega   suhelda.   Seda   reeglistikku   nimetatakse netiketiks.   Tänapäeval   oleks   raske   ette   kujutada   elu   ilma   internetita   sellepärast,   et   oleme   juba harjunud selle abil elama.1 1.1. Interneti ajalugu 1969.   aastal   tahtis   Ameerika   kaitseministeerium   luua   arvutivõrku,   mis   võimaldaks   kõigil sõjaväearvuteil   suhelda tõrgeteta isegi siis, kui mõned kohalikud ühendused on katkenud. Seda loodud   arvutivõrku   nimetati   veel   Darpanetiks   ning   sinna  kuulus   vaid   neli   arvutit.   1972.   aastal nimetati   võrk ümber Arpanetiks ning siis oli arvuteid juba 37 ja sinna olid kaasa haaratud kõik Ameerika tähtsamad asutused ja ülikoolid.2 Elektronipost   võeti   kasutusele   1983.   aastal,   siis   koondati   sõjaline   informatsioon   turvalisuse kaalutlusel eraldi võrku ja aasta pärast, kui võrk suures ja sinna kuulus viis superarvutit, nimetati seda   Nsfnetiks.   Nsfnet   oli   interneti   algversioon,   kuhu   pärast   hakkasid   ühinema   ka äriorganisatsioonid ning sellest ajast on arvutivõrk olnud meie, küberkodanike päralt. Selleks, et 1 Soppelsa, Moreno; Marchesi, Ivan. Internet. Egmont Estonia 2000. Tallinn, 2018, lk 6-9, 27-31 . 2 Soppelsa; Marchesi, 2018, lk 8. 4


oleks võimalik edastada e-posti, 1979. aastal loodi organisatsioon “Telekonverents“, kus oli loodud uus võrk, mida nimetati USENET-iks.3 Pärast aga Usenet-i juurde oli liitunud palju riike, nagu näiteks Jaapan, Taani ja Rootsi jt. Internet kasvas välja ülikoole ja sõjaväeasutusi ühendavast üleameerikalisest arvutite võrgustikust.4 1.2. Interneti ajalugu Eestis   Eestisse   jõudis   Internet   esmakordselt   1990.   aastal,   kui   seati   sisse   UUCP tehnoloogial   põhinev modemside  Tallinna Instituudi ja Soome kasutajate arvutite vahel. Sai vahetada elektronposti, mille kohaletoomise ja saatmise eest hoolitses iga poole tunni tagant helistav modem. Tõeline Internet protokollistikuga jõudis Eestisse 1992. a aprillis, mil Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut käivitas satelliitlingid Stockholmi  Kuningliku Tehnikakõrgkooliga. Mais käivitati kolmas liin Küberneetika Instituudi ja Helsingi vahel. Esimene Interneti teenust müüv firma oli 1994. a jaanuaris registreeritud. 1993. a sügisel moodustati Kultuuri- ja Haridusministeeriumi   haldusalas EENet, mille eesmärgiks oli teenindada Eesti teadus-, haridus- ja kultuuriasutuste andmesidevõrke. 1994. a otsustas Eesti Telefon välja ehitada maakonnakeskusi ühendava võrgu. 1995. alguses oli Internetti ühendatud umbes 500 arvutit, nende hulgas kõik ülikoolid, paljud akadeemilised asutused, valitsusasutused ning isegi mõned koolid.5 Praegu on Internetiühenduste arvu peaaegu võimatu lugeda, nende hulk kasvab pidevalt. Euroopas peaksime praegu olema ühenduste arvult tuhande elaniku kohta esimese 1015 riigi hulgas. Kui esimesed kiired välisliinid olid tööle pandud, jätkati uute ehitamist ja olemasolevate laiendamist. Tegevus käis pideva omavahelise kemplemise tähe all, kusjuures vahepeal lülitusid aktsiooni uued tegijad, olulisemana neist Eesti Telefon, mille aktsiatest oli vahepeal 49 protsenti Soome ja Rootsi telefonifirmade kätte jõudnud. Küber ehitas välja kaabliühenduse Tartu ja Tallinna vahel, mispeale Tartu   loobus   satelliidiühendusest6.   Seejärel   ehitas   Eesti   Telefon   Tallinnast   Tartusse   uue,   palju 3 Soppelsa; Marchesi, 2018, lk 9-10. 4 Soppelsa; Marchesi, 2018, lk 11-12. 5 Delfi kodulehekülg. http://www.delfi.ee   (18.12.18). 5


võimsama liini. Vahepealse võitluse käigus kujunes välja nii, et Interneti-ühendus kahe naabermaja vahel kulges füüsiliselt läbi satelliidi, Rootsi ja Soome.7 Välisfinantseerijad nõudsid raiskamisele lõpu tegemist ning nende survel ühendati erinevad Eestist väljuvad kaablid Eesti-siseselt kokku; ühendus asub Eesti Telefonis. Kui algul oli Internet peamiselt
ülikoolide   ja   uurimisinstituutide   sidevahend,   siis   nüüd   on   suurem   osa   kasutajaid   harilikud kommertsettevõtted.   Eestis   saab   kommertsettevõte   osta   ühenduse   näiteks   EsData-lt   või   KBFI võrgugrupist   väljakasvanud   aktsiaseltsilt   Nösper,   mille   juht   Lippmaa   vahepeal   valitsusside direktorikoha on saanud. Lisaks neile veel arvutifirmalt Microlink või Eesti Telefonilt.8 2. Interneti liigse kasutamisega kaasnevad ohud Arvuti on saanud tänapäeva ühiskonnas asendamatuks vahendiks, mis täidab mitmeid funktsioone nii   meelelahutuse,   suhtluse   kui   ka   töö   valdkonnas.   Viimastel   aastatel   on   üha   rohkem   hakatud rääkima   arvuti   ja   Internetiga   seonduvatest   negatiivsetest   aspektidest.   Infotehnoloogia   areng võimaldab sellega kaasnevat positiivset ja negatiivset kriitilisemalt hinnata. Seoses asjaoluga, et Internet on saavutamas noorte igapäevaelus aina suuremat tähtsust, on uurijad hakanud rohkem tähelepanu pöörama Interneti-keskkonna mõjule laste ja noorte arengule, samuti meditsiinilistele ja psühhosotsiaalsetele   tagajärgedele.   Arvuti   liigkasutamine   võib   kaasa   tuua   erinevaid terviseprobleeme: silmade väsimine, pea-, selja-, käevalu jms. Järgmistes alapeatükkides räägin sellest täpsemalt.9 2.1.Mis on arvutisõltuvus? 6  Ibid. 7 Tallinna Ülikooli kodulehekülg. http://www.cs.tlu.ee (19.12.18) 8 Ibid. 9 David N. 1999 by New Harbinger. Võitlus interneti sõltuvusega. (03.02.19) 6


Üks suurematest arvutite ja internetiga seotud probleeme on see, et neid kasutades saavad inimestest sundkasutajad   ja   sõltlased.   Interneti   -ja   arvutisõltuvus   avaldab   arvutiekraani   külge   kleepunud seltskonnale tõsist sotsiaalset mõju. Suureneb sotsiaalne isolatsioon ja võõrdumine, võimalik on depressiooni süvenemine, perekonna lagunemine, abieluprobleemid ja vähenenud töövõime (raske on   ju   tööülesannetega   toime   tulla,   kui   veedetakse   iga   päev   tööajast   mitmeid   tunde   internetis surfates). Arvutisõltuvus kui psühholoogiline sõltuvus, mis esineb harjumuse puhul mingi käitumise või aine suhtes, on väga mõjuvõimas. Sõltuvuslikku käitumist ei tunnistata sageli enne, kui see on võimu haaranud ja negatiivsed tagajärjed ilmsed. Internetisõltuvuse tagajärjed ja sellest tuleneva käitumise   nimekiri   on   väga   pikk   ning   inimesed   ei   saa   aru,   millal   nad   internetist   sõltuvateks hakkavad saama.10 Interneti- ehk arvutisõltuvus on tõsine tervisehäire, mis sunnib inimest liigselt tegelema arvutiga. Veedetakse päevi ja öid internetiavarustes, kus suheldakse erinevates keskkondades, mängitakse arvutimänge või surfatakse niisama sihitult ringi. Arvutisõltuvus tekib palju kiiremini kui ükskõik milline teine sõltuvus: suitsetamine, narkootikumid või hasartmängud. Arvutisõltuvusel on olemas 3 staadiumi.11 Esimene   staadium   on   enam-vähem   kergekujuline   häire. Selles   staadiumis   inimene   hakkab kaugenema sugulastest, sõpradest ja perekonnast ning hakkab rohkem internetis surfama ja see on esimene staadium arvutisõltuvusest. Teises staadiumis sümptomid kasvavad nagu lumepall. Inimene hakkab kaotama  huvi asjade vastu, mis olid enne tema jaoks tähtsad, ja juba on ükskõik, mis maailmas toimub sellepärast, et ta on huvitatud internetist ja arvutist. Kolmas staadium on siis, kui inimene enam arvutist eemale ei lähe ja kogu aeg on ainult internetis ja ei näe enda ümber mitte midagi   peale   arvuti/interneti   ning   ta   ärritub   iga   asja   pärast.   Kolmandat   staadiumit   nimetatakse desadaptsiooniks ja selles staadiumis saab inimene päriselt arvutisõltlaseks.12 2.2. Millest tekib sõltuvus arvutist? 10 Cousers kodulehekülg.. https://courses.cs.ut.ee (03.02.19)  11 Ibid. 12 Ibid. 7


Sõltuvus tekib siis, kui inimesed on internetitegevustesse nii sisse elanud, et nende tegelik elu jõuab punkti, kus jäetakse hooletusse tervis, reaalelu suhted, töö ja muud kohustused. Sõltuvustunde teket soodustavad ka sellised välised tegurid, nagu hea ligipääsetavus internetile ning Internetist saadav stimuleeriv   sisu.   Piir   mõistliku   arvutikasutamise   ja   sõltuvuse   vahel   on   väga   ähmane.   Mida nooremas eas alustatakse, seda rängem on tulemus. Sõltuvus algab siis, kui arvuti argitegemisi segama   hakkab.   Sellevõrra   kannatavad   suhted   reaalsusega   igal   tasandil.   Arvutist   saab   tasapisi ainuke suhtluspartner. Nagu iga sõltuvushaige, kujuneb ka arvutisõltlane kiiresti väga osavaks, lausa filigraanseks   valetajaks.   Tegemist   on   eitamise   haigusega.   Ei   valetata   üksnes   teistel,   vaid   ka iseendale.13 Tugevamini sõltub inimene arvutimängudest, kuna sündmused neis ei kordu ja toimuvad küllaltki dünaamiliselt,   aga   mänguprotsess   ise   on   pidev.   Ükskõik   missuguse   mängu   lõpuni   kehtivad loogilised etapid, mis enamuses on küllalt rangelt seotud üksteisega, see aga sunnib mängijat olema tähelepanelik   ja   läbima   mängu   lõpuni   nagu   mingi   ühtse   protsessi.  Täielik   sukeldumine   mängu annab mängijale efekti osalemisest mingis virtuaalses reaalsuses, mis eksisteerib vaid tema jaoks raskes   ja   liikuvas   protsessis.   Just   see   arvutimängu   omadus   ei   lase   mängusõltlasel   jätta   pooleli mängu ja täita ükskõik millist sotsiaalset kohustust reaalses maailmas. Iseenesest mõista, selliste arvutiprogrammide   koostajad   on   huvitatud   sellest,   et   mäng   oleks   niivõrd   huvitav,   kui   vähegi võimalik.14 Arvutimängude  tootjate  ülesanne  seisneb selles, et  luua  maksimaalse  efektiga  mänge,  milliseid arvutimängusõltlane ostaks kindlasti ka edaspidi. Mängud, millede sündmused sõltuvad otseselt mängijast, s.t.  arenevad  iseseisvalt  koos mängijaga,  orienteerudes tema  nõrkadele  ja  tugevatele külgedele,   omavad   palju   juhuslikke   parameetreid,   mida   annab   mängija,   sunnivad   sõltlast   neid läbima uuesti ja uuesti. Selles uues situatsioonis mängija kontrollib, mis juhtub siis, kui sündmuste arengut juhib ta ise teisiti. Sellised mängud „neelavad” mängija veel tugevamini, kui need, mis on üles ehitatud stsenaariumide järgi, sest nad annavad veel suurema vabaduse tegutseda mängijal, annavad talle võimaluse tunda end mängu selle või teise tasandi või stsenaariumi töötlejana.15
13 Laste- ja noorteleht. https://www.luts.ee 14 Ibid. 15 Whibty, Pamela. Turvalise internetikäitumise käsiraamat lapsevanematele. Crimson Publishing 2011. Tallinn 
2019,lk35, 38. 8


2.3. Arvutisõltuvuse tunnusmärgid                         Interneti ja arvutite kasutamisega seotud terviseriskid on teema, mida paljud tootjad ilmselgetel põhjustel väldivad. Liigse arvutikasutuse tagajärgede kohta laekub aga üha rohkem teavet. Tänased tõendid näitavad, et sõltuvusse jäävad väga vähesed inimesed, ent just laste puhul on sõltuvuse tunnuseid raskem tuvastada. Kõige tuntumad arvutisõltuvuse tunnusmärgid on aga sellised:   Silmatorkavus - kui mängimisest saab lapse elu kõige tähtsam asi.
 Meeleolumuutused - seda võib kirjeldada kui ,,pilvesolekut“, tuimenemist“ või ,,põgenemist“.  Võõrutusnähud - ebameeldiv tunne või isegi reaktsioon mängimise lõpetamisel.
 Konflikt - kui mängimine hakkab mõjutama lapse sõprussuhteid, koolitööd, sotsiaalset elu ja hobisid; laps võib tunda ka kaotustunnet.  Tagasilangus - kui laps on mõneks ajaks mängimise lõpetanud ning tunneb siis tungivat vajadust varasema käitumismustri juurde naasta. Lapsi, kes ilma puhkepausideta tundide viisi arvuti taga istuvad,   ohustavad   ülekoormusvigastused.   Liiga   kauasest   arvuti   ees   istumisest   tekkinud liigsevalu võib tekitada lastele psühholoogilisi probleeme.16 2.4. Arvutisõltuvuse mõju tervisele Interneti sõltuvuslik kasutamine paistab tekitavat samasugust tolerantsi ja võõrutusnähte nagu teised sõltuvused. Interneti liigkasutamisest kaotab inimene tasakaalu ja see mõjub tervisele. Tahtejõuetus ja kontrollimatus on kauakestva sõltuvuse kaks tavalist efekti. Sõltuvuslikku käitumist ei tunnistata sageli   enne,   kui   sõltuvus   on   võimu   haaranud   ja   negatiivsed   tagajärjed   ilmsed.17 16 Whibty, Pamela. Turvalise internetikäitumise käsiraamat lapsevanematele. Crimson Publishing 2011. 
Tallinn 2019,lk 35, 38.  17 N. Greenfield, David. Võitlus interneti-sõltvusega. New Harbringen Publication 1999. Tallinn 2019, lk 
29. 9


Arvutimängusõltuvus   väljendub   inimeses,   kes   mängib   päevast   päeva   arvuti   mänge,   isoleerides ennast vanematest, sõpradest ja muust sotisaalsest elust ja täielikult keskendub arvutimängudele.18 Rasketel juhtudel võivad arvutist põhjustatud tajuhäired mõjutada inimese käitumist. Esimesena tekib   inimesel   sõnavara   ahenemine.   Rääkida   on   raske,   sõnad   ei   tule   meelde.   Mõnikord   kaob arvutisõltlastel reaalsustaju üldse ja inimene võib reaalkeskkonda sattudes hakata käituma nagu mängus, kasvõi kaaperdades sõidukit või tulistades suvalisi inimesi. Niimoodi saab küll kuulsaks, kuid see kuulsus on negatiivne ja kinnipidamisasutusse sulgev. Kõige hullemini tekitavad sõltuvust suureneva   skooriga   lõpmatud   mängud.   Stsenaariumiga   mängud   nii   hullud   pole,   sest   igal stsenaariumil on ka lõpp ja teist korda sama mängu mängida on häirivalt lihtne.19   18 Bioneeri kodulehekülg. https://www.bioneer.ee (20.02.19) 19 Ibid;. (21.02.19) 10


Kasutatud allikad  Soppelsa, Moreno, Marchesi, Ivan. Internet. 2000. Egmont Estonia. Tallinn: .. Whibty,   Pamela.  Turvalise   internetikäitumise   käsiraamat   lapsevanematele.   2011.     Crimson Publishing. Tallinn 2019. URL=http://www.delfi.ee/archive/20-aastat-tagasi-sai-eesti-esimese-interneti-valisuhenduse? id=64138435 URL=http://www.cs.tlu.ee/~rinde/materjal/internet/internet_1_ajalugu.pdf URL=http://www.delfi.ee/archive/20-aastat-tagasi-sai-eesti-esimese-interneti-valisuhenduse? id=64138435 11


12


13


14


15


16


17


18


19


20


21


22

Document Outline

• 1.2. Interneti ajalugu Eestis
• 2. Interneti liigse kasutamisega kaasnevad ohud
• 2.1.Mis on arvutisõltuvus?
• 2.2. Millest tekib sõltuvus arvutist?
• 2.3. Arvutisõltuvuse tunnusmärgid
• 2.4. Arvutisõltuvuse mõju tervisele