Arvuti töövahendina (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

26

docx

Arvuti töövahendina

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR ARVUTI TÖÖVAHENDINA Iseseisev töö Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?....................................................................4 1.1Arvutiviiruse ehitus ja toimimine........................................................................

Arvuti

12

doc

Arvutiviirused

Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad?.................................................. 4 Kuidas arvutiviirused levivad?....................................................................................................4 Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:..................................................5 Viiruste ehitus ja talitlus............................................................................................................. 5 Nakatamissüsteem .................................................................................................................. 5 Päästikumehhanism......................................................................................................

Arvutiõpetus

10

doc

Arvuti viirused

..................................................................................... 7 Vaktsiinihävitusviirused (bounty hunter).................................................................................. 7 Võrguviirused ......................................................................................................................... 8 Makroviirused ......................................................................................................................... 8 Soovitusi arvuti ja andmete kaitseks....................................................................................... 9 Kasutatud allikad:.................................................................................................................. 10  3 Sissejuhatus Sõna arvutiviirus on kuulnud tänapäeval enamus inimesi. Kuid selle tähendust mõistetakse väga erinevalt. Mõned arvavad et see on midagi väga kauget ja teda,

Arvutiõpetus

11

doc

Arvutiviirused – nende olemus ja kaitse

Juba 1991. aastal sai USA-s viirusnakkuse keskmiselt neli personaalarvutit tuhandest ning see arv kasvab kogu aeg. 1993.aasta lõpuks oli identifitseeritud juba 2300 viirust ja nende modifikatsiooni. Aastal 2004 ületas tuntud arvutiviiruste arv 100 000 piiri. 1.2.Viiruse olemus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis levitab ennast teisi programme muutes, lisades neisse enda koopia (võib olla ka muudetud kujul), see pole orienteeritud arvuti kasutajale ja selle tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus käivitatakse nakatunud programmi aktiveerimisel. Kuigi viirus vajab mõningatel juhtudel käivitamiseks kasutaja abi, töötab ta varjatult ja mõningate viiruste puhul ei pruugi inimene aastate jooksulgi aru saada, et ta arvutis on viirus. Maakeeli nimetatakse arvutiviirust pahalaseks. Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime ­ nende sarnasus ,,elavate" viirustega on hämmastav

Informaatika

7

doc

Arvuti viirused ja nende vastu võitlemine

.......................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7  MIS ON ARVUTIVIIRUSED? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime ­ nende sarnasus ,,elavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid, mis omavahel diskettide, CD-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teiste

Informaatika

10

docx

Arvuti Õpetuse referaat (Arvutiturvalisus ja Viirused)

sisestatud aadressidel. 25 3.2.2 NewLove Ilmus 19. mail 2000 ja sarnaselt LoveLetteriga levis e-posti teel. Kirja teema rida varieerub, mis teeb viirust sisaldava kirja avastamise keerulisemaks. Teemarida algab edasisaadetava kirja tähisega ,,FW:", millele järgneb arvutist leitud suvalise faili nimi. Saadetis sisaldab .vbs laiendiga faili. Viirus käivituks, kui kasutaja selle avaks. Nagu LoveLetter, saadab viirus käivitudes end edasi kõigile arvuti aadressiraamatus olevatele aadressidel. Seejärel hävitab ta kõvakettal olevad failid, mille tulemusena arvuti kinni jookseb ja enam ei käivitu. Viirus on programmeeritud nii, et ta aina oma koodi muudab lisades sellele juhuslikke tekstikatkendeid. See kasvatab viirust levimisel aina suuremaks ja suuremaks. 3.2.3 CIH (Tsernobõli viirus) CIH paljuneb ja aktiveerub ainult arvutites, kus operatsioonisüsteemiks on Windows 95 või Windows 98

Arvutiõpetus

12

odt

ei oska

Kokkuvõte............................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................12 Sissejuhatus Uurimustöö, milles käsitlen ja räägin lähemalt kõigile tuttavatest kahjuritest ehk arvutiviirustest. Erinevates alapunktides vaatan mitmeid võimalusi kuidas siis nakatuda või kuidas jätta puutumatuks oma arvuti nendest kahjuritest. Töö materjalid on pärit internetist. 3 1.Mis on arvutiviirus Arvutiviirus on viirus, mis levitab ennast teisi programme muutes, lisades neisse enda koopia. Viirus käivitatakse nakatunud programmi aktiveerimisel. Kuigi viirus vajab mõningatel juhtudel käivitamiseks kasutaja abi. Viirus töötab varjatult ja kasutaja ei märka selle olemasolu enne tõsisema probleemi tekkimist. Üldjuhul on probleemiks:

Arvuti õpetus

12

doc

Arvutiviirused

Kuna EXE-fail töötas tõrgeteta, siis mõned viirusetõrje programmid ei suutnud viirust leida. 4.2 Katalooge nakatav viirus (DIR II). DIR II (alias Creeping Death, FAT) avastati Ida-Euroopas (Bulgaaria, Ungari, Poola) 1991. aasta septembris. DIR II on residentselt mälus asetsev stealth-tüüpi viirus, mis kasutab täiesti uudset nakatamise tehnoloogiat. Ta on üsna raskesti avastatav, kuna tal ei ole kergesti nähtavaid ja mõõdetavaid suurusi. Kui arvuti käivitatakse nakatunud kettalt, siis sel ajal kui DOS käivitab peidetud süsteemifaile, loeb DOS ka DIR II residentselt mällu. Viirus loetakse residentseks süsteemi alumisse mällu, kus asub informatsioon (IO ja MSDOS) süsteemi konfiguratsiooni kohta. Kui kasutaja peaks vaatama mälu jaotust mõne DOS-i tööriistaga, siis näeb ta seal, et Config on 1 552 baiti suurem kui oodatud. Kui süsteemi kõvaketas ei olnud enne nakatunud, siis juhtus see viirusega nakatunud

Informaatika

Meedia

Kommentaarid (0)