Arvuti töövahendina (0)

Q: Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?

Vastus leiad õppematerjalist: Arvuti töövahendina

Q: Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?

Vastus leiad õppematerjalist: Arvuti töövahendina

Q: Kuidas aru saada et arvuti on nakatunud viirusega?

Vastus leiad õppematerjalist: Arvuti töövahendina

Q: Kuidas kaitsta arvutit viiruste eest?

Vastus leiad õppematerjalist: Arvuti töövahendina

Informaatika - Arvuti

1 HALB

Esitatud küsimused

Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?
Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?
Kuidas aru saada et arvuti on nakatunud viirusega?
Kuidas kaitsta arvutit viiruste eest?

Sissejuhatus

Sissejuhatus 3
1.Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad? 4
1.1.Arvutiviiruse ehitus ja toimimine 4
1.1.1.Nakatamissüsteem 4
1.1.2.Päästikumehhanism 5
1.1.3.Toimelaeng 5
1Arvutiviiruse liigid 6
1.1."Süütud" viirused 6
1.1.Algkäivitusviirus ehk boot -sektori viirused 6
1.2.Failiviirused 6
1.3.Residentsed failiviirused 6
1.4.Mitteresidentsed failiviirused 7
1.5.Makroviirus 7
1.6.Muud pahatahtlikud programmid 8
2Kuidas aru saada, et arvuti on nakatunud viirusega? 9
3Kuidas kaitsta arvutit viiruste eest? 10
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Tänapäevane kiire elutempo avaldab elanikkonnale üha suuremat mõju. Vajadus pidevalt suurenevate andmemahtude ja informatsiooni kiireks ning korrektseks edastamiseks tähendavad vajadust kasutuseloleva tehnoloogia pidevaks täiendamiseks (1.5).
Kui esialgu peeti märkimisväärseks loodud tehnikat ja võimalusi infoedastuseks digitaalsel kujul, siis nüüd on saanud tähtsaks nende võimaluste muutmine turvaliseks. Arvestades pidevat konkurentsi mistahes tegevusvaldkonnas, on turvalisuse tagamine kasutuselolevate seadmete puhul esmajärguline. Iga kaitsmata arvuti või kaotsiläinud turvamata andmekandja võib saada saatuslikuks selle omanikule.
Joonis 1
Üheks peamiseks ohuks kaitsmata arvutile või andmekandjale on arvutiviirused1. Arvuti viirusega nakatumise tõenäosuse ja võimalikud tagajärjed on suuresti kasutaja enda teha. Esmaseks vahendiks viirustevastasel võitlusel on teadmised varitsevatest ohtudest ja võimalustest, kuidas nende ohuallikate vastu seista (Makroviirus1.5).
Käesolevas töös selgitan lahti arvutiviiruste olemuse. Käsitlen erinevaid arvutiviiruste tüüpe tuues välja nende põhilised omadused ja arvuti nakatamise viisi, kirjeldan tunnuseid, mis annavad märku arvuti võimalikust nakatumisest viirusesse. Lisaks selgitan erinevate arvutiviirusevastaste programmide vajalikkust ja toimimist ning toon välja peamised võimalused, mida järgides saab arvutikasutaja tunduvalt vähendada riske arvuti nakatumiseks viirusega.

Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?

Arvutiviiruseks nimetatakse tahtlikult loodud arvutiprogrammi, mille eesmärk on häirida arvuti tööd. Arvutiviirus võib võimaldada häkkerite ligipääsu arvutile, koguda infot kõikvõimalike paroolide kohta, mis viirusega nakatunud arvutist sisestatud on, häirida võrguliiklust ning üsnagi sagedastel juhtudel rikkuda ja isegi hävitada kõvakettal olevaid andmed. Arvutiviiruse esmaseks ülesandeks on enda levitamine teistesse arvutitesse.
Arvuti võib viirusega nakatuda Internetis ebaturvalistel lehekülgedel liikudes, meilisõnumite, allalaaditud failide ning erinevate suhtlustarkvarade kaudu.

Arvutiviiruse ehitus ja toimimine

Tavaliselt koosneb arvutiviirus kolmest tüüpkomponendist:

Nakatamissüsteem

Päästikumehhanism

Toimelaeng

Nakatamissüsteem2

Nakatamissüsteem on kolmest loetletud komponendist viiruse kõige olulisem osa. Ülejäänud osad võivad isegi puududa .
Nakatamissüsteemi ülesandeks on:
leida sissepääs rünnatavasse süsteemi nakatatud programmi kaudu, mille teadlikult või teadmatult käivitab kasutaja;
alglaadeprotsessiga, nii et viirus on enne rakenduste käivitust residentne ja aktiivne.
Hõivata kontroll töötlusressursi (protsessoriaja) üle:

saavutada aktiveerimine ja juhtimine ainult nakatatud programmi töötluse ajal;
saavutada residentsus ja juhtimine alglaadeprotsessiga;
saavutada residentsus ja juhtimine DOSi standardsete TSR-kutsetega;
saavutada residentsus ja juhtimine DOSist möödumise ja edukalt mällu peitumisega.

Saada juurdepääs muule tarkvarale ja/või andmekandjale
operatsioonisüsteemi vahenditega, nt otsides DOSi käitusfaile (.EXE, .COM, .SYS) või programmide ülekattefaile;
muude vahenditega, minnes operatsioonisüsteemist mööda (1.5).
Nakatada teisi programme :
programmi sisendpunkti muutes ja viidates programmikoodi lõppu lisatud viiruse koodile ;
programmikoodi osalise ülekirjutusega;
omaenda koodi lisamisega alglaadesektorisse.
Vältida avastamist:
eeldades turvavahendite ja kasutaja tähelepanu puudumist;
maskeeritud protseduuride ning kodeerimis - ja krüpteerimismeetodite kasutamine.

Päästikumehhanism

Päästikumehhanism aktiveerib toimelaengu mingi sündmuse (näiteks teatud kuupäeva ja kellaajani jõudmise, kindla klahvikombinatsiooni kasutamise või viiruse enda n-nda kopeerimise vms) alusel.
Joonis 2

Toimelaeng3

Toimelaeng viib täide mingi protsessi. Selle sisu võib olla milline tahes. Kõik oleneb viiruse autori kuritegelikkusest ja ideedest. Selle kahju on just nii suur, kui autor soovib. Kergemal juhul võib tegu olla kõigest teksti, pildi või animatsiooni kuvamisega. Raskemad tagajärjed võivad olla andmete taastamatu muutmine, andmete kustutamine või isegi kõvaketta sisu täielik hävitamine (Heinaru, 2012).

Arvutiviiruse liigid

"Süütud" viirused

„Süütud“ viirused reeglina ei hävita andmeid ega programme. Nende puhul on tegu mitmesuguste audiovisuaalsete efektidega nagu animatsioonid, meloodia, piiksumine, rääkimine, teated ekraanil. Sellise viiruse aktiveerumistingimused võivad olla näiteks mingi kindel kuupäev või kellaaeg, klaviatuurivajutuste arv, käivitatava programmi nimi.

Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused

Tegu on viirusetüübiga, mis kirjutab oma koodi masina ketta boot-sektorisse. Kui nakatunud arvutile alglaadimine teha, aktiviseerub ka kettale peidetud viirus ning loetakse mällu enne süsteemifaile. Maskeerimiseks väljastab viirus alglaadimisel normaalseid ekraaniteateid. Sellised viiruse korral kirjutatakse üle laadesektoris olnud info kogu ketta kohta.

Failiviirused

Failiviirused ehk parasiitviirused nakatavad programmifaile, mis selle tagajärjel muutuvad viiruse koodi võrra pikemaks. Viirus muudab faili tööd nii, et failis olevad käsud viitaksid kõigepealt viiruse koodile faili lõpus ning alles seejärel käivitatakse õige programm. Viiruse olemasolust annab märku ainult suurenenud faili maht, kuid sageli ei pruugi ka seda tunnust ilmneda, sest peremees -faili kood pakitakse kokku.

Residentsed failiviirused

Residentsete failiviiruste puhul võib rääkida kolmest nakatamise viisist. Esimese viisi puhul kirjutatakse programmifaili algus üle viiruselise koodiga . Sellise viiruse tekitatud kahju tavaliselt hüvitada ei saa, sest originaalfail rikutakse . Abiks on ainult varukoopiate tegemine. Sellise ülekirjutava viiruse olemasolust annavad märku programmifailide ebakorrektne töö või käivitumise ebaõnnestumine.
Teine nakatumise viis töötab COM-failide puhul ning sarnane boot-sektori viiruse tööpõhimõttega. Originaalse faili algus salvestatakse üle viiruselise koodiga. Edaspidi alustab programmi käivitumisel tööd viiruseline kood, mis kontrollib viiruse olemasolu mälus. Kui viirus on juba mälus olemas, käivitatakse originaalne programm. Viiruse puudumisel aga loetakse selle kood mällu ning alles seejärel käivitub algne programm.
Kolmanda viisi korral nakatakse EXE-faile suunates programmi algusaadress viiruselisele koodile, mis on enamasti programmifaili lõpus. Edasised tööpõhimõtted on samad, mis COM-faili viirustelgi (Heinaru, 2012).

Mitteresidentsed failiviirused

Mitteresidentsete failiviiruste erinevus residentsete failiviirustega seisneb peamiselt selles, et nakatav kood ei asetse mälus, vaid käivitub ainult nakatunud programmifaili käivitamisel, otsides kettalt nakatamata faile ja nakatades neid. Kuna programmifaili töö sammhaaval jälgimisel on võimalik viiruse koodi üles leida, siis on viiruseloojad valmistanud stealth-viiruse, mis näitavad nakatunud faili suuruse asemel esialgse faili suurust või näitavad viiruse asemel faili algset sisu. ( http://web.zone.ee/arvutiviirused/ (08.04.2010))
Joonis 3

Makroviirus

Levivad makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides. Viirus hakkab süsteemis levima, kui nakatunud fail mõne rakendusega avada. Selliseid viiruseid on loodud paljude rakenduste failidele ning seega on viiruse levik võimalik ka kõige tavalisema pildirakenduse failide teel (Веб-зона, 2014).

Muud pahatahtlikud programmid

Sageli peetakse viirusteks ka muid pahatahtlikke programme, mis viirustest siiski tehnilises mõttes veidi erinevad. Näiteks ussviirus on sarnane viirusega, kuid levimiseks puudub vajadus enda sidumine mõne programmiga. Trooja hobuse eesmärgiks on andmetöötluse häirimine nakatunud arvutis, kuid teistesse arvutitesse levimiseks pole ta loodud. Veel ühe näitena võib tuua tagaukse trooja hobuse, mille eesmärk on luua teistele kasutajatele Interneti kaudu ligipääs nakatunud arvutisse .

Kuidas aru saada, et arvuti on nakatunud viirusega?

Sellest, et arvuti on nakatunud viirusega, annavad märku muutused arvuti ja arvutiprogrammide käitumises. Programmide töö võib aeglustuda või programmid ei pruugi üldse käivituda. Arvuti võib teha iseeneslikke restarte. Kõvakettale võivad tekkida kahtlase pealkirja ning laiendiga failid, millede eemaldamisega võib oskamatu ja väheste teadmistega kasutaja hätta jääda. Lisaks võib tekkida olukordi , kus võrreldes arvuti senise tööga kasutatakse rohkem operatiivmälu . Tõsisematel juhtudel võib tekkida olukordi, kus arvuti käivitusaeg on märgatavalt pikem kui tavaliselt või arvuti keeldub üldse käivitumast. (Heinaru, 2012)

Kuidas kaitsta arvutit viiruste eest?

Tänapäeval levivad arvutiviirused peamiselt Interneti kaudu. Iga veebileht ning seal asetsev link , pilt või nupp võib peita endas viirust ja kujutada endast varjatud riski arvutile. Alati ei pruugi küll õnnestuda arvuti viirusega nakatumist ära hoida, kuid ennetamiseks saab kasutaja rakendada mitmeid abivahendeid.
Kindlasti tasuks arvutisse installeerida tulemüür ning seda ka kasutada. Tulemüüri eeliseks on võimalus kontrollida sisenevat ja väljuvat võrguliiklust. Kindlaid reegleid seades saab määrata, millistel programmidele lubatakse või keelatakse Internetis andmeid edastada ja vastu võtta. Siiski on tulemüüri efektiivsus just nii tõhus kui tõhusad sellele loodud reeglid ning mõistlik oleks kasutada ka teisi vahendeid arvuti kaitsmiseks.
Üks olulisemaid arvuti kaitsmiseks loodud vahenditest on viirusetõrje tarkvara. Internetist võib leida mitmeid nii tasulisi kui tasuta programme, mis aitavad arvutit turvalisemaks muuta. Viirusetõrjeprogrammi puhul on oluline, et viiruste andmebaasi ja muid programmi jaoks olulisi faile regulaarselt uuendataks. See tagab, et programm sisaldab kõige uuemat infot viiruste vastu võitlemisel. Enamasti saab viirusetõrjeprogrammide puhul uuenduste tegemise ning kogu süsteemi kontrollimise seadistada automaatseks ning kasutaja ei pea selle pärast muretsema.
Peamiselt tungivad viirused arvutisse süsteemi nõrkade kohtade kaudu. Seega on väga oluline jälgida operatsioonisüsteemi tootjate poolt väljaantavaid uuendusi ehk paikasid, mis nõrku kohti kaitsevad . Kindlasti tasub arvutikasutajal end kursis hoida viirusetõrje tootjate veebilehtedel oleva infoga erinevate viiruste tunnuste kohta, sest see annab eelise arvuti viirusega nakatumise ennetamiseks.
Lisaks tulemüüri ja viirusetõrjeprogrammi sihipärasele kasutamisele tasub arvutiga töötamisel silmas pidada järgnevaid punkte:
internetis liikudes tuleks vältida kahtlase sisuga lehekülgi, reklaambännereid, linke jne
programmide allalaadimisel tuleb veenduda nii allalaadimisteenust pakkuva lehekülje kui ka programmi enda turvalisuses
enne uue programmi installeerimist arvutisse oleks mõistlik kontrollida failid viirusetõrjeprogrammiga üle
mitte avada e-kirjadega kaasasolevaid manuseid eelnevalt veendumata, millega tegu
väliste andmekandjate puhul need eelnevalt viirusetõrjeprogrammiga üle kontrollida

Kokkuvõte

Tänapäeval on arvuti turvalisuse tagamine suuresti kasutaja teha. Kasutajast sõltub see, milline info pääseb arvutisse ja sealt välja. Kasutaja otsustada on millisele lingile ta vajutab või millise e-kirja manuse avab. Seega pean ma väga oluliseks, et koolides ja asutustes, kus on kokkupuuteid arvutiga, toimuks piisav informeerimine võimalikest ohtudest ja nende vältimisest. Rohkem peaks käsitlema teemasid , mis kirjeldavad arvuti viirusega nakatumise tagajärgi.
Kirjutades referaati arvutiviirustest sain teada väga palju uut. Kui varem piirdusid minu teadmised viiruste ohtlikkusest ja tulemüüri ning antiviiruseprogrammi vajalikkusest , siis nüüd mõistan palju selgemini riske, mis arvutit varitsevad. Huvitav oli teada saada, kuidas viiruseid liigitatakse ning kuidas nad on ehitatud. Täiesti üllatav oli, et troojalasi ning ussviirusi ei liigitata tavaliste viiruste all, vaid tegu on eraldiseisvate pahalastega.
Saades juurde hulgaliselt uusi teadmisi, mõistsin viirusevastase võitluse tegelikku olulisust. Kui varem uuendas minu arvuti viirusetõrje andmebaas end kolme päeva tagant, siis nüüd teeb ta seda igapäevaselt. Kriitilise pilguga sai üle vaadatud ka tulemüüri seadistused.
Alati jääb oht, et süsteemis võivad esineda turvaaugud, kuid ohu täielik kõrvaldamine pole kunagi võimalik. Võimalik on ainult ohtu vähendada kasutades korralikke turvameetmeid ning jälgida arvutis toimuvat. Kasutaja seisukohast on tunduvat lihtsam probleemi ennetada kui tegeleda arvuti viirusega nakatumisest tekkinud tagajärgede vabanemisega.

Kasutatud kirjandus

Heinaru, A. (2012). Geneetika. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Веб-зона. (06 2014. a.). Веб-зона. Allikas: Веб-зона: http://web.zone.ee/arvutiviirused
1 Arvutiviirus on tahtlikult loodud arvutiprogramm, mille eesmärk on häirida arvuti tööd.
2 Nakatamissüsteem on kolmest loetletud komponendist viiruse kõige olulisem osa. Ülejäänud osad võivad isegi puududa.
3 Toimelaeng viib täide mingi protsess

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 3 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vladok Õppematerjali autor

Arvuti töövahendina arvuti informaatika

Sarnased õppematerjalid

docx

Arvuti töövahendina

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR ARVUTI TÖÖVAHENDINA Iseseisev töö Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?....................................................................4 1.1Arvutiviiruse ehitus ja toimimine........................................................................

Arvuti

doc

Arvutiviirused

Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad?.................................................. 4 Kuidas arvutiviirused levivad?....................................................................................................4 Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:..................................................5 Viiruste ehitus ja talitlus............................................................................................................. 5 Nakatamissüsteem .................................................................................................................. 5 Päästikumehhanism......................................................................................................

Arvutiõpetus

doc

Arvuti viirused

..................................................................................... 7 Vaktsiinihävitusviirused (bounty hunter).................................................................................. 7 Võrguviirused ......................................................................................................................... 8 Makroviirused ......................................................................................................................... 8 Soovitusi arvuti ja andmete kaitseks....................................................................................... 9 Kasutatud allikad:.................................................................................................................. 10 3 Sissejuhatus Sõna arvutiviirus on kuulnud tänapäeval enamus inimesi. Kuid selle tähendust mõistetakse väga erinevalt. Mõned arvavad et see on midagi väga kauget ja teda,

Arvutiõpetus

doc

Arvutiviirused – nende olemus ja kaitse

Juba 1991. aastal sai USA-s viirusnakkuse keskmiselt neli personaalarvutit tuhandest ning see arv kasvab kogu aeg. 1993.aasta lõpuks oli identifitseeritud juba 2300 viirust ja nende modifikatsiooni. Aastal 2004 ületas tuntud arvutiviiruste arv 100 000 piiri. 1.2.Viiruse olemus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis levitab ennast teisi programme muutes, lisades neisse enda koopia (võib olla ka muudetud kujul), see pole orienteeritud arvuti kasutajale ja selle tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus käivitatakse nakatunud programmi aktiveerimisel. Kuigi viirus vajab mõningatel juhtudel käivitamiseks kasutaja abi, töötab ta varjatult ja mõningate viiruste puhul ei pruugi inimene aastate jooksulgi aru saada, et ta arvutis on viirus. Maakeeli nimetatakse arvutiviirust pahalaseks. Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus ,,elavate" viirustega on hämmastav

Informaatika

doc

Arvuti viirused ja nende vastu võitlemine

.......................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7 MIS ON ARVUTIVIIRUSED? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus ,,elavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid, mis omavahel diskettide, CD-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teiste

Informaatika

docx

Arvuti Õpetuse referaat (Arvutiturvalisus ja Viirused)

sisestatud aadressidel. 25 3.2.2 NewLove Ilmus 19. mail 2000 ja sarnaselt LoveLetteriga levis e-posti teel. Kirja teema rida varieerub, mis teeb viirust sisaldava kirja avastamise keerulisemaks. Teemarida algab edasisaadetava kirja tähisega ,,FW:", millele järgneb arvutist leitud suvalise faili nimi. Saadetis sisaldab .vbs laiendiga faili. Viirus käivituks, kui kasutaja selle avaks. Nagu LoveLetter, saadab viirus käivitudes end edasi kõigile arvuti aadressiraamatus olevatele aadressidel. Seejärel hävitab ta kõvakettal olevad failid, mille tulemusena arvuti kinni jookseb ja enam ei käivitu. Viirus on programmeeritud nii, et ta aina oma koodi muudab lisades sellele juhuslikke tekstikatkendeid. See kasvatab viirust levimisel aina suuremaks ja suuremaks. 3.2.3 CIH (Tsernobõli viirus) CIH paljuneb ja aktiveerub ainult arvutites, kus operatsioonisüsteemiks on Windows 95 või Windows 98

Arvutiõpetus

odt

ei oska

Kokkuvõte............................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................12 Sissejuhatus Uurimustöö, milles käsitlen ja räägin lähemalt kõigile tuttavatest kahjuritest ehk arvutiviirustest. Erinevates alapunktides vaatan mitmeid võimalusi kuidas siis nakatuda või kuidas jätta puutumatuks oma arvuti nendest kahjuritest. Töö materjalid on pärit internetist. 3 1.Mis on arvutiviirus Arvutiviirus on viirus, mis levitab ennast teisi programme muutes, lisades neisse enda koopia. Viirus käivitatakse nakatunud programmi aktiveerimisel. Kuigi viirus vajab mõningatel juhtudel käivitamiseks kasutaja abi. Viirus töötab varjatult ja kasutaja ei märka selle olemasolu enne tõsisema probleemi tekkimist. Üldjuhul on probleemiks:

Arvuti õpetus

doc

Arvutiviirused

Kuna EXE-fail töötas tõrgeteta, siis mõned viirusetõrje programmid ei suutnud viirust leida. 4.2 Katalooge nakatav viirus (DIR II). DIR II (alias Creeping Death, FAT) avastati Ida-Euroopas (Bulgaaria, Ungari, Poola) 1991. aasta septembris. DIR II on residentselt mälus asetsev stealth-tüüpi viirus, mis kasutab täiesti uudset nakatamise tehnoloogiat. Ta on üsna raskesti avastatav, kuna tal ei ole kergesti nähtavaid ja mõõdetavaid suurusi. Kui arvuti käivitatakse nakatunud kettalt, siis sel ajal kui DOS käivitab peidetud süsteemifaile, loeb DOS ka DIR II residentselt mällu. Viirus loetakse residentseks süsteemi alumisse mällu, kus asub informatsioon (IO ja MSDOS) süsteemi konfiguratsiooni kohta. Kui kasutaja peaks vaatama mälu jaotust mõne DOS-i tööriistaga, siis näeb ta seal, et Config on 1 552 baiti suurem kui oodatud. Kui süsteemi kõvaketas ei olnud enne nakatunud, siis juhtus see viirusega nakatunud

Informaatika

Rohkem sarnaseid