Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

 
 
                                                              Eesti Maaülikool 
                                                     Põllumajandus-ja keskkonnainstituut 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
GISi  kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt 
sõidukitel),  ArcGISArcPad  
 
                                     ​Refertaat õppeaines: Geoinformaatika  
 
 
 
 
 
 

Vasakule Paremale
GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes-GPSid-sh autodel jt sõidukitel- ArcGIS-ArcPad #1 GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes-GPSid-sh autodel jt sõidukitel- ArcGIS-ArcPad #2 GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes-GPSid-sh autodel jt sõidukitel- ArcGIS-ArcPad #3 GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes-GPSid-sh autodel jt sõidukitel- ArcGIS-ArcPad #4 GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes-GPSid-sh autodel jt sõidukitel- ArcGIS-ArcPad #5 GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes-GPSid-sh autodel jt sõidukitel- ArcGIS-ArcPad #6 GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes-GPSid-sh autodel jt sõidukitel- ArcGIS-ArcPad #7 GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes-GPSid-sh autodel jt sõidukitel- ArcGIS-ArcPad #8 GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes-GPSid-sh autodel jt sõidukitel- ArcGIS-ArcPad #9 GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes-GPSid-sh autodel jt sõidukitel- ArcGIS-ArcPad #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor samakas Õppematerjali autor
GIS ainestikus uurimustöö/referaat teemal "Gis kasutamine navigatsiooniseadmetes".

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad. Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus GIS on geograafiline infosüsteem, mida kasutatakse info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS võimaldab informatsiooni koguda ja hallata selliselt, et seda saab visualiseerida ja analüüsida.

Geoinformaatika
thumbnail
7
docx

GNSS arvestuse kordamine

seis/liikumine, mõõtmisandmete kasutamine). ·Absoluutsed ­ koordinaadid, aeg ja kiirus saadakse satelliitide suhtes ·Relatiivsed ­ tundmatul punktil oleva vastuvõtja (liikuvjaam) koordinaadid saadakse geodeetilisel punktil oleva vastuvõtja (baasjaam e. tugijaam) suhtes · Asukoha määramise printsiip: o absoluutne o Relatiivne · Vastuvõtja liikumine: o Staatiline o Kinemaatiline · Mõõtmisandmete kasutamine: o Koodi pseudokaugused o Faasi mõõtmised 24. Tooge välja peamised erinevused GPS ja GALILEO süsteemi vahel. 1998. otsustati EL luua koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) oma navigatsioonisüsteem Galileo, mis hakkab koosnema 30 navigatsiooni satelliidist. 23 616 km kõrgusel tiirlevate satelliitide orbiidid on 56 kraadise kaldega ekvaatori suhtes, mis lubab kasutamist isegi põhjalaiusel 75 kraadi. Samuti pakub Galileo oluliselt täpsemat asukohainfot (GPS

Gnss asukohamääramise alused
thumbnail
13
doc

GPS – Global Positioning System

Kui mõõdistamine õnnestub, saadakse liiklusvahendi liikumistrajektoor mõne sentimeetri täpsusega. Kinemaatiline (Stop and Go) meetod Siin liikuv vastuvõtja registreerib nõutaval punktil andmeid mõnest sekundist mõne minutini. Vastuvõtja liikumisel punktilt punktile ei tohi satelliitide signaal katkeda. See meetod sobib kaardistamiseks avatud maastikul ning algtundmatud määratakse enne mõõtmisi. Soovitav on viie või enama satelliidi signaali kasutamine. Vastuvõtjate lähteasend peab olema määratud vastavalt juhendile enne mõõtmisi. Kinemaatiline mõõtmine peaks algama ja lõppema tuntud punktil. Epohhi salvestamise intervall peaks olema 1-5 sekundit, võib ka kuni 15 sekundit . Pseudokinemaatiline meetod Mõõtmisi tehakse liikuva vastuvõtjaga mõne minuti jooksul kaks korda samades punktides tunniajalise vahega. Vastuvõtja liikumisel punktilt punktile ei ole side satelliitidega vajalik. Algtundmatud leitakse hilisema andmetöötluse

thumbnail
16
docx

Geoinformaatika kordamine

Loeng 1 sissejuhatus, erinevad vaatenurgad, GIS tootjad, arengutendentsid, informatsioon ja andmed. GIS ­ geograafiline infosüsteem. · Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste, organisatsioonide ja institutsionaalsete sätestuste kogum maakera piirkondade kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks, analüüsiks ja levitamiseks. GIS = tööriist, vahend. Riistvara ­ Suur, kõrge resolutsiooniga kuvar, kiire arvuti, koordinaatide ja teksti sisetamise seade, arhiiv jne Tarkvara ­ ArcGIS, Mapinfo, GeoMedia, Autocad Map, MGE, IDRISI, ERDAS Mõisted · Geoinfo e. kohateave hõlmab Maa maastikusfääri, so maapindmikuga seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate nähtustega · Geoinfosüsteem ­ automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja esituseks. Infosüsteem ei saa olla automatiseeritud ­ kui puudub inimene, pole ka informatsiooni.

Geoinformaatika
thumbnail
32
docx

GPS referaat

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava PRIIT KIRSS GPS Referaat Juhendaja: Siim Nemvalts, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Tartu 2014 1 SISUKORD MIS ON GPS?..................................................................................................................................3 SÜSTEEMI ARENG.......................................................................................................................3 MIS ON GPS? 2 Lühend GPS tuleneb inglisekeelsest terminist Global Positioning System - Ülemaailmne Asukohamääramise Süsteem, Globaalne Punkti Seire, kohamäärangusüsteem. Globaalne Positsioneerimise Süsteem võimaldab toimetada mingit objekti planeet Maa lähedasse etteantud koordinaatidega mistahes punkti. Juhtiv objekt saab GPS abil katkematult a

Allika?petus
thumbnail
29
doc

Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused

aspekt] ­ siirdepinna orienteeritus (normaal, põik, kald) · [6. vormiline tunnus] ­ (Reastage järgnevad sõnad õigesse projektsiooni nimetuse süntaksi: silindriline, Mercatori, põikprojektsioon, tsentraalne? (Mercatori tsentraalne silindriline põikprojektsioon.) 34. Millised projektsioonide valiku põhimõtted? Valiku põhimõtted: · äärmised moonutused sama ala kohta väiksemad teistest projektsioonidest · kaardi eesmärk: 1) konformsus ­ topograafilised kaardid, navigatsioon, (eriti nurkade mõõtmine); 2) ekvidistantsus ­ spetsiaalkaardid (nt vahemaade mõõtmine); 3) õigepindsus ­ pindalade mõõtmine, geograafilise tiheduse näitamine; 4) vähimvealisus ­ülevaatekaardid · kaardistatava ala asend, kuju, orientatsioon: 1) ekvaatoril ­ normaalsilindriline; 2) keskmised laiused ­ kooniline; 3) polaarne ala ­ asimutaalne; 4) ala suurringi suunas välja venitatud ­

Kartograafia
thumbnail
138
docx

GEODEESIA II eksami vastused

paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. Kohaliku tähtsusega mõõdistamise puhul kasutatakse ka suvalisi ristkoordinaatide süsteeme. Koordinaatide alguspunkt on seljuhul vabalt määratud, kuid X-telg peab olema ikkagi orienteeritud põhja suunas ja Y-telg ida suunas. Põhja suunaks valitakse sageli magnetiline põhja-lõuna suund, mis määratakse bussooli magnetnõela järgi. 6. Polaarkoordinaadid ja nende kasutamine maastikuobjektide asukohtade kirjeldamisel Polaarkoordinaatidega sooritatakse tänapäeval valdav osa välimõõtmisi. Selleks seatakse instrument üles ühte teatud punkti. Fikseeritakse teisele teatud punktile ja see on algsuunaks 0°00'. Kui fikseerida nüüd mõõdistatavale punktile, mõõdetakse horisontaalnurk beeta (am) ja kaugus d(AM). Need elemendid ongi polaarkoordinaadid ja nende abil saab määrata punkti M asukoha. 7

Geodeesia
thumbnail
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

AASTA LOODUSKAITSEPROGRAMMI PROJEKT NR. 193 „KAITSEALADE KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMINE“ UURINGUPLAAN JA KÜLASTAJATE LOENDUSANDMETE KOONDRAPORTID 2010 – 2011 ........................................................................................................................................... 142 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Sissejuhatus Loodusturismi populaarsusega paralleelselt kasvab kaitsealade rekreatiivne kasutamine. Paljud kaitsealused objektid on väikese koormustaluvusega, kuid samas suure külastus- koormusega. Sellest tulenevalt muutub tulevikus külastusseire kavandamine ja rakendamine üha olulisemaks kaitsealade kaitsekorralduse osaks. Projekti vajadus on tingitud kaitstavate loodusobjektide kaitsekorraldusest, et rakendada olulise külastuskoormusega kaitsealadel pöördumatu kahju vältimiseks toetavaid, puhverdavaid, suunavaid või piiravaid kaitsevõtteid.

Loodus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun