Võrdlustsüklid jätkuvad ülejäänud järkude jaoks ning lõplik kood 10010010 2 vastab kõige enam mõõdetava pinge väärtusele täpsusega 1 LSB = Uref /256. Et tagada komparaatori ümberlülitumist muunduri tunnusjoone kvantimise sammu keskpunktides (joonis 2.18...2.21), tekitatakse komparaatori sisendil nulli nihe suurusega ½LSB. 15 Järjestikuse lähendamise muundurite SAR-loogikaploki töötamise algoritm on esitatud joonisel 2.28. Nendes seadmetes kasutatakse kiiret juhtloogikat, mis nõuab ainult n võrdlustsüklit n-järgulise kahendkoodi tekitamiseks. 21. Andmelogerite põhitüübid, kasutamise võimalused 306 Kui andmeid kogutakse tingimustes, kus arvuti kasutamine mõõteserverina on raskendatud, täidavad keskmõõteseadme funktsiooni nn andmelogerid (ingl datalogger) spetsialiseeritud autonoomsed programmeeritavad mikroarvutid sisseehitatud
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus- mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria- sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria- inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus- inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus- keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride teke. Pikt...
Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks kaks võimalust: 1) jäiga loogikaga juhtautomaat: Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi realiseerimist. 2) püsimälus säilitatava mikroprogrammiga juhtautomaat: Kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus (näiteks Flash), siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamatta. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris.
tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks kaks võimalust: 1) jäiga loogikaga juhtautomaat: Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi realiseerimist. 2) püsimälus säilitatava mikroprogrammiga juhtautomaat: Kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus (näiteks Flash), siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamatta. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris.
loeti 001, siis Hammingi distants 000-st on 1 ja 111-st on 2, seega valitakse väiksema distantsiga kood. Edastatud kood on 000 ja tehakse vastav parandus. Kahe õige koodi vahe peab olema vähemalt 3. XVII 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. VT IV piletit 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. Juhtautomaat on käsu täitmise algoritmi riistvaraline realisatsioon loogikaskeemina. Jäiga loogikaga juhtautomaat – algoritm realiseeritakse loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue mikroskeemi valmistamist. Realiseerimiseks vajalikud parameetrid: - Sisendid (x1…xn) – määrab, kuidas läbitakse algoritmi - Väljundid (y1…yn) – aktiveerivad tegevusi protsessoris - Üleminekute funktsioon am = fü(as,Xi) – määrab järgmise oleku - Väljundfunktsioon Yj = fv(as,Xi) o Mealy automaat – määrab väljundväärtuste kombinatsiooni olekust a s
tunnusega 1a ja 1b. 51. Kuidas konstrueeritakse ühendatud mediaanide võrk (median-joining network)? Arvutatakse kauguste maatriks. Konstrueeritakse minimaalkauguste võrk (MSN) – tehakse minimaalkauguste puu, mis ühendab kõik antud järjestused nii, et ei tuletata lisasõlmi, ei teki tsükleid ja puu kogupikkus on minimaalne. Kõik minimaalkauguste puud, mis antud andmestiku põhjal saab konstrueerida, ühendab minimaalkauguste võrku (MSN). Farrise algoritm lisab minimaalkauguste puu kogupikkuse vähendamiseks puuduvaid mediaanvektoreid. Lõplik ühendatud mediaanide võrk on valimis sisalduvate ja hüpoteetiliste haplotüüpide minimaalkauguste võrk. 52. Mis on mediaanvektor? Mediaanvektori konstrueerimine haplotüüpide kolmikule binaarsete ja ≥2 tunnuse seisundiga tunnuste korral. (Näited!) Mediaanvektor konstrueeritakse kõigile sellistele järjestuste kolmikutele, milles üks järjestus on
kogumid, peab ALU koosnema elementidest, mis realiseerivad neid mikrooperatsioone. Seega määrab ALU struktuuri mikrooperatsioonide kogum, mis on vajalik aritmeetiliste, loogiliste ja erioperatsioonide täitmiseks. ALU ülesanne on tegelikult määrata selline mikrooperatsioonide kogum, mis võimaldaks koostada mikroprogrammi iga ettenähtud operatsiooni jaoks. Sellist kogumit on lihtne saada. Et sellist skeemi saada tuleb ALU aritmeetilise ja loogilise operatsiooni algoritm valida minimaalse mikrooperatsioonide hulgatingimuse põhimõttel. Sellisel juhul tuleb arvestada antud ALU kiiruse tagamise nõudlustega: liiga piiratud mikrooperatsioonide hulga tõttu võivad mõned operatsioonid tekitada väga pikad mikroprogrammid, mis suurendavad antud operatsioonide täitmise aega. 23. Adresseerimise viisid 1. otsene adresseerimine Käsukoodika antakse kaasa operandi aadress kas pika aadressina mällu või lühikese aadressina registermällu. 2
VRAM=video RAM videomuutmälu, tugineb kahe pordiga varustatud DRAM- mälulülitustele. Üks portidest on kahesuunaline asünkroonselt talitlev rööpport, teine ühesuunaline sünkroonne jadaport. Rööpordi kaudu salvestatakse kuvatav info videomällu, jadapordi kaudu väljastatakse kuvaseadmele. Spetsiaalse riistvara realiseerimine. Riistvaraline realisatsioon- Alati võib algoritmi realiseerida riistvaras nagu juhtautomaadi protsessoris. See tähendab, et algoritm realiseeritakse loogikaskeemina. Edasi loogikaskeemi realiseerimine võib toimuda trükkplaadina komponentidest (mikroskeemidest) koostatud loogikaskeemiga või kristalli pinnal ühe mikroskeemina . Erinevus on siin vaid tehnoloogilist laadi. ASIC-u valmistamine eeldab terve rea etappide läbimist enne kui meil on valmis oma loogikaskeemi prototüüp katsetusteks. Kogu disain nõuab suhteliselt kalli spetsiaalse tarkvara olemasolu. Kõigi
tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks kaks võimalust: 1) jäiga loogikaga juhtautomaat: Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi realiseerimist. 2) püsimälus säilitatava mikroprogrammiga juhtautomaat: Kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus (näiteks Flash), siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamatta. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris.
9. Ainukesed aperioodilised käsud on seotud süsteemi initsialiseerimisega ja eriolukordade töötlusega ning ei oma jäiku piiraegu [RMA ja EDF võrdlus: · Määratud situatsioonis EDF annab parema protsessori aja kasutuse · Kui olukord kriitiline ja piiraegu enam ei õnnestu rahuldada, siis RMA paremini ettemääratav] 39. Praktiline näide RMA plaanuri kasutamise kohta. 40. EDF (earliest deadline first) plaanuri algoritm, puudused ja eelised. Dünaamiline prioriteetide jaotamine, enimlevinud moodus EDF varaseim piiraeg esimesena st tegum, mille piiraeg saabub esimesena, saab kõrgeima prioriteedi. Matemaatiline mudel: 41. EDF ja RMA võrdlus. · Määratud situatsioonis EDF annab parema protsessori aja kasutuse · Kui olukord kriitiline ja piiraegu enam ei õnnestu rahuldada, siis RMA paremini ettemääratav 42. Praktiline näide EDF kasutamise kohta. 43. RAS opsüsteemi valikukriteeriumid.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool HÄGUSAD SÜSTEEMID Õppematerjal Koostas: Andri Riid Tallinn 2004 Sissejuhatus 2 Sissejuhatus Viimaste aastakümnete jooksul on hägus loogika leidnud edukat rakendust mitmesuguste juhtimis- ja modelleerimisprobleemide lahendamisel. Informatsiooni esitus hägusloogikasüsteemides on lähedane nendele mehhanismidele, mida inimene igapäevaelus otsuste tegemisel kasutab, mis võimaldab hägusloogikasüsteemide kaudu teha kättesaadavaks traditsioonilistele vahenditele halvasti alluv inimteadmus näiteks protsesside modelleerimis- ja juhtimisrakendustes. Teksti esimeses peatükis antakse kompaktne, kuid piisav ülevaade hägusloogikasüsteemide aluseks olevast hägusast hulgateooriast, hägusloogik...
võimendus võrdub ühega ehk antenn kiirgab igas suunas ühtemoodi). · Suletud kontor. Maast laeni eraldusseintega kabinetid. EIRP() = P()*( ), Sageduse planeerimine: Automaatne andmesidekiiruse kontrolli algoritm (ARF) EIRP(dBm) = P(dBm)+(dB), Erinevate maailma regioonides kasutatavd IEEE802.11b kanalid: Erinevad andmesidekiirused sõltuvalt kaugusest ja (või) S/I suhtest. - , , -
Esimene tähtsaim kasvatusmeetodite uurimine Samoa saarel.). Strukturalism Claude Levi-Strauss - prantsuse etnoloog. Strukturalism oli 60ndate domineeriv lähenemine ning viimane tõsine katse seletada ära kogu kultuuri olemus. Katse lahendada kultuuride võrdlemise probleemi. ,,Strukturaalne antropoloogia" 1958- Kultuuri nähtusi tuleb uurida sünkroonselt. Kultuuri nähtusi tuleb uurida nende sisemises ja välises ühtsuses. Lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika. Tavaliste inimeste eest on kultuuri struktuur varjatud, see toimib alateadlikult. 1962 ,,Metsik mõtlemine"- pärismaalaste mõtlemise eripärad. Konkreetne teadvus -- klassifitseerimise viis, kus primaarne on konkreetne. Konkreetsest esemest jõutakse sümbolini ja sealt spetsiifilise ja abstraktse mõisteni - definitsioonini, mida aga juhtub haruharva. Bricolage -- mõtteprotsessi spetsiifika, kus mõttetegevus seondub eelkõige mineviku
Ajastus on võimalik lihtsalt välja arvutada (kui palju kulub aega sisendist väljundisse) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 33 instituut. CPLD (Complex programmable logic device) Miks kasutada CPLD-d? Madalad väljatöötluskulud. Ümberprogrammeeritavus, arendusvahedid võivad olla teatud juhul tasuta. Riistvaraline risk on väike Lihtne disan. Kui algoritm on kirjeldatud skemaatiliselt või HDL (Hardware Description Language) tasemel, saab kasutada CPLD olemasolevaid vahendeid optimiseerimiseks, paigalduseks ja marsruutimiseks. Kiire arendusprotsess. ISP (In System Programming). Arndusvahenditega luuakse nn. "bitstream", mis laetakse otse kas CPLD-sse või FPGA-sse. Näiteks arendussüsteem Eclipse, mis toetab suurimaid tootjaid Xilinx, Altera, Actel, AMD, Cypress ja Lattice. Miniatuursus. Väike kogumaksumus
Eelnevalt teadaolev informatsioon, arusaam protsessi olemusest ja modelleerimise eesmärk on tüüpilised infoallikad sellise valiku jaoks. Hägusa süsteemi järeldusmootori kindlaksmääramisel (mille alla kuuluvad süsteemi tüüp, järeldusalgoritmi parameetrid, häguärastamismeetod, liikmesfunktsioonide tüübid) on otsustavateks faktoriteks jällegi modelleerimise eesmärk ja teadaolev informatsioon. Tähtsust võib selles mõttes omada ka identifitseerimiseks kasutatav algoritm, nt. tuletise arvutamisel põhinevad algoritmid eeldavad, et hägusa süsteemi väljundi arvutamiseks kasutatav avaldis peab olema diferentseeritav, mis oluliselt piirab järeldusalgoritmi parameetrite valikut. Samuti võib määravaks osutuda järeldusavaldise arvutuslik “maksumus” – nt. on raskuskeskme häguärastamine arvutuslikult kulukam kui maksimumide keskmise meetod või hägus c-keskmistamine (samuti on siinkohal ilmne eelis lihtsustatud järeldusalgoritmidel)
sihtrühm satuks ettevõtte kodulehele. Kuid otsingumootoriturundus ei piirdu üksnes kodulehe otsingumootoritele optimeerimisega, vaid teine pool sisaldab tasulist osa. Tasulise tegevuskava eesmärk, on tuua kodulehele külastaja kindlal ajavahemikul, kindla turunduseelarve raamides. Otsingumootoriturunduse tasulises tegevuskavas tuleb kindlaks määrata, kuhu ostja klikib ja selle tulemusel jõuab, seevastu orgaanilise otsingumootori otsingutulemuse puhul otsustab otsingumootori algoritm, millist kodulehte kõige olulisemaks peetakse ja kes nendest kodulehtedest jõuab otsingutulemuse esilehele. Otsimootoriturundus on turundusstrateegia üks osa, mille abil püütakse ettevõtte veebilehte otsimootorite vahendusel klientidele kättesaadavaks teha. Eeldab üldjuhul veebilehe optimeerimist otsisüsteemide tarbeks ning lehekülje usaldusväärsuse tõstmist otsimootorite silmis. SEM sisaldab peamiselt järgmisi valdkondi:
.vastanetahabtehakäiku, misannabkõigeväiksemaheadusenumbrigaseisu. .Seega: .igastseisustvalibmasinkäigu, mison maksimum-headusega(masinale). .igastseisustvalibvastanekäigu, mison miinimum-headusega(masinale). .Idee: .VaatamekäikudepuudsügavuseniN (näiteksN=3) .Kõigealumistelseisudelarvutamelihtsaltheadusevälja .Seejärel“tõstame” headusenumbreidülespoole! ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 36 Minimax algoritm ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 37 Kui heaks programmi saab? •Mida sügavamat puud masin läbi jõuab vaadata, seda täpsemini ta käiku oskab valida. •Puu läheb kiiresti väga suureks! •Males ca 30 käiku ühes seisus. .Esimesel tasemel käike 30. .Teisel tasemel käike 30*30 .Kolmandal tasemel käike 30*30*30 ..... .N-ndal tasemel käike 30 astmes N. •Viiekümnendal tasemel oleks käike ca 30 astmes 50. See on rohkem, kui elementaarosakesi universumis!
Haru valik toimub vastavalt käsukoodi dekodeerimisel saadud infole selle järgi, missugune on täitmisele minev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis ka hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Juhtautomaat on käsu täitmise algoritmi riistvaraline realisatsioon loogikaskeemina. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks kaks võimalust: 1) jäiga loogikaga juhtautomaat: Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi realiseerimist. 2) püsimälus säilitatava mikroprogrammiga juhtautomaat: Kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus (näiteks Flash), siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamata. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele õiges järjekorras mikroprogrammi sisaldavast püsimalust sõltuvalt tingimusest {X}.
- Probleemi lahendaja käitumine ei ole täielikult probleemi ruumiga määratud - Otsing probleemi ruumis on konstruktiivne - Inimesed kasutavad oma teadmisi ja erinevaid heuristilisi meetodeid leidmaks lühimat teed algsest staadiumist eesmärgini - Kogu protsess toimub kognitiivse süsteemi raamides (töömälu maht, info hankimise ja talletamise kiirus pikaajalises mälus) Heuristik – algoritm - Algoritm – protseduur kui kõik operatsioonid mis sihi saavutamiseks on vajalikud läbitakse samm-sammult. Nende kasutamine võtab aega kuid tulemus on kindel - Heuristilised strateegiad ehk heuristikad – rusikareeglid, lihtsustatud mõtlemise skeemid mis on omandatud kogemuse teel. Heuristika ksautamine ei vii alati õige lahenduseni kuid tavaliselt kasutatakse just neid sest siis võtab ülesande lahendamine vähem aega
inimtarkus. Pannud liikuma ühe või mitu väikest ketast, sai ta iga kord alumisel liikumatul kettal esitatud küsimusele vastuseks erisuguste sõnade kombinatsiooni - süllogistliku tuletise. Masina võimalused olid üpris piiratud, mis aga ei seganud autorit uskumast, et ta suudab oma seadme abil realiseerida ükskõik millist järeldust: leida kõik tõesed laused. Ehkki ta pidas oma seadist "suureks kunstiks", puudus sel tegelikult algoritm. Lullus püüdis oma töövilja tegelikkuses rakendada. Külastas kõiki Euroopa tähtsamaid linnu, viibis kolm korda Põhja-Ameeri-kas, käis frantsiskaani misjonärina Küprosel ja Armeenias.Tema kaasaegsetele jäi mõtlemisprotsessi algoritmise idee arusaamatuks. Lulluse kunsti ajalooline tähtsus seisneb selles, et see kjundas oluliselt suure mõtleja Gottfried Leibnizi (1646-1716) veendumusi, määrates tema metodoloogilised seisukohas ja loogika alused
Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks kaks võimalust: 1) jäiga loogikaga juhtautomaat: Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi realiseerimist. 2) püsimälus säilitatava mikroprogrammiga juhtautomaat: Kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus (näiteks Flash), siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamatta. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris. 3
milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks kaks võimalust: 1) jäiga loogikaga juhtautomaat: Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi realiseerimist. 2) püsimälus säilitatava mikroprogrammiga juhtautomaat: Kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus (näiteks Flash), siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamatta. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris.
paljude teiste valdkondadega. Võib näida, et oleks tore, kui probleeme poleks vaja lahendada. Kuid siis poleks vaja ka ettevõtte juhtkonda. Selline ettevõte poleks turumajanduses konkurentsivõimeline, kuna konkurentsivõime sõltub oluliselt probleemide lahendamise efektiivsusest. Probleemide lahendamine ja otsustamine Probleem tekib siis, kui praktilise või teoreetilise ülesande lahendamiseks ei piisa senistest teadmistest ja puuduvate teadmiste hankimise algoritm pole teada (Eesti entsüklopeedia). Igapäevase tegevuse puhul esineb niisugune olukord siis, kui on tegemist uudse situatsiooniga ja puudub kindlaks määratud tegevuskava. Kui on teada lahendamise algoritm, siis probleemi pole. Otsustamine on enamasti valiku tegemine alternatiivide vahel, mis toimub üldiselt neljas etapis: info kogumine, alternatiivide hindamine, ühe alternatiivi täideviimine, tulemuste hindamine. Probleemi lahendamise üheks etapiks on enamasti otsustamine.
Psühholingvistilised alused: kõnesegmendid ja keeleüksused Tänapäeva psühholingvistika lähtub seisukohast, et kõnetegevust iseloomustavad kolm põhikategooriat: keel, kõne ja kõnevõime. Keeleüksuste määratlemiseks kasutatakse järgmist algoritmi: keelendi muutmine (kool-tool; vennaga-vennata jne.), saadud keelendi võrdlemine algkeelendiga semantiliselt ja formaalselt, keeleüksuse ja selle semantilise funktsiooni määratlemine. Algoritm on laialdaselt kasutusel ka koolis. Keeleüksused ise on järgmised: foneemid (nende akustilis-artikulatoorseid tunnuseid uurib foneetika, funktsioone aga fonoloogia), morfeemid (jaotatakse grammatilisteks ja leksikaalseteks), sõnavormid, sõnaühend, lause, sidus lauserühm. EED ülesandeks ei ole mitte ainult nimetatud üksuste formaalne analüüsi ja äratundmise õpetamine, vaid tähtsam on hoopiski suunata lapsi keeleüksuste tähendust mõistma ja neid kombineerima
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised...
Taust peaks olema arusaadavas vormis tekstiline jutustus (skript e. käsikiri), mis kirjeldab organisatsioonis läbiviidavaid tegevusi. Lühidalt: kes mida teeb. Lausendites pannakse süsteemi kohta olemasoleva teadmised kirja lihtlausetena: alusest, öeldisest ja sihitisest (või määrusest) koosneva lihtlausena. Iga lausendi elementide arv peab olema suurem kui kaks ning sõnad lausendis peavad moodustama sidestatud hulga. Lausendite kirjeldamies algoritm: Valida teatav hulk süsteemi kirjeldavaid lausendeid (põhjaks sobib organisatsiooni taustakirjeldus). Sidestada objektid lausendite järgi. Kontrollida, et kogu süsteem oleks kaetud lausenditega. Kontrollida, et lausendid oleksid omavahel vastavuses ning mõistete kasutamine järjepidev. Lausendid on vajalikud, et saaksime kätte objektide (e. reaalses maailmas eksisteerivate asjade) ning tegutsejate vahelised seosed formaalsel kujul. Lausendeid kasutatakse edaspidi
Levi-Strauss toob ära neli olulist punkti: 1. Kultuuri nähtusi tuleb vaadata sünkroonia teljel ehk hetkes püsivatena. 2. Kultuuri nähtusi tuleb uurida nende sisemises ja välises ühtsuses. 3. Kultuuri nähtusi analüüsitakse kui mitmetasandilisi, kuid ühtse terviku osasid. 4. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul. Kriitika strukturalismile 1. Struktuuri staatilisusest ja korrastatusest jääb välja ajalugu ja igasugune dünaamika 2. Struktuuri binaarsetest opositsioonidest jäävad väljapoole tekstid , mis seda dihhotoomilist
kasutatud 3bitist (8 erinevat olekut) AD muundurit ja vastupidi. ning seega Multimeediumrakenduste puhul luhend sonadest liigasuure amplituudiga signaal jaab oigesti compression/decompression kirjeldamata , (tihendamine/horendamine). talle omistatakse lihtsalt 7/2 ( loogline nivoo 111 Kodek on andmetihenduseks ja -horenduseks ehk max kasutatav algoritm vaartus) ja seega hiljem signaali taastades laheb ehk spetsiaalne programm, mis voimaldab muuta kaotsi suuri faile signaali õige väärtus. tunduvalt kompaktsemaks. Kodeki abil saab A/D ja D/A muundus videofailide mahtu Diskreetimissamm = 1/(2Fmax) vahendada kuni 100 korda, nii et neid on voimalik
• Analoogia leidmine 37 38 Loovmõtlemine • Probleemidele uudsete lahenduste leidmine • Uudne ja funktsionaalne • Loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktureerimine või ka analoogiline mõtlemine Arvutite ja inimeste võrdlus • Kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt? • Newell & Simon (1972) eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid • Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm- sammult. • Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Arengupsühholoogia • Haaramisrefleks- imikuea refleks, mis tingib lapse käelaba sulgumise rusikaks, kui käelaba puudutatakse. • Otsimisrefleks- imikueas imemise esilekutumisel, kui puudutada imiku suuümbrust
tundlikkus mõlemal küljel erinev) (infarkt, kasvaja, verejooks) Muu Roojamine, urineerimine Krambihoog (epilepsia, intratserebraalne verejooks) 240 Teadvusehäire raskusastme hingamiseks kasutatakse Glasgow’ koomaskaalat (GKS) (vt peatükki „Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine“). Teadvusehäirega patsiendi läbivaatamise ja ravi algoritm Ülevaade olukorrast Esmane hinnang patsiendi seisundi kohta Ebapiisav hingamine Ei Jah Lülisamba kaelaosa stabiliseerimine, CPR (BLS), kunstlik hingamine stabiilne küljeasend, hingamise ja vereringe toimimise tagamine
2. eelnevad kogemused suunavad mõtlema kindlas suunas. Takistuste ületamise meetodid: 1. alaeesmärkide püstitamine 2. tagasisuunas töötamine 3. analoogia leidmine 4. äärmuslike juhtumite analüüs 5. ülesande ümberstruktureerimine. Takistuste ületamine analoogia-abil mõtlemises: 1. sobiva info leidmine, mis võimaldab luua analoogiat. 2. osa sobiva info ülekandmine uudsesse valdkonda. 3. lahendatava ülesande kohta järelduste tegemine. Probleemide lahendamise strateegiad: 1. algoritm – on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Algoritm garanteerib õige lahenduse leidmise, kuid selleni jõudmine võtab aega. 2. Heuristikud – on 29 lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem töötanud ja edule viinud. Heuristiku kasutamine ei garanteeri
käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks kaks võimalust: jäiga loogikaga juhtautomaat jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi realiseerimist. püsimälus säilitatava mikroprogrammiga juhtautomaat kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus (näiteks Flash), siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamatta. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris.
seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi on põhimõtteliselt võimalik ette näha. On arvatud ka, et determinism välistab vaba tahte. voluntarism, filosoofias objektiivseid võimalusi ja paratamatust eirav tegutsemisviis. Mis on teadus? Mõisted on täpselt sõnastatud Põhjendus Süsteem Filosoofia valdkonnad: Heaolu 2. Vabadus 3. Väärtused Järgmine loeng Thomas Kuhn: Paradigma kui maailmavaade, väärtus (filosoofiline aspekt) Paradigma kui algoritm, uurimisprogramm (loogikalis-metodoloogiline aspekt) Paradigma kui veendumus (sotsiaal-psühholoogiline aspekt) Paradigmaatiline kriis ühiskonnas: kui ühiskonna aluseks olev väärtussüsteem hakkab murduma; murdumine peegeldub ka tehnomajandussüsteemis; samuti poliitilises ideoloogias ja poliitilise institutsiooni tegevuses. 14 Mis on ühiskonna väärtussüsteemi (kultuuriparadigma) uurimise alus?
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused Konspekt 1.Sissejuhatus Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed. Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juh...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
Pilet nr 1: 1) IT organisatsioon ja rollid. Ülalhoiu funktsioon ja põhiülesanded Liigitatakse vertikaalseteks (toetavad valdkonnad) ja horisontaalseteks (funktsiooni tüübid). IT jaotub horisontaalseks tegevusalaks: · Arendus o Luua uut funktsionaalsust, “time-to-market” sihteesmärk · Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administr...
... 2.12 kus v CC siht on paralleelne juhikuga x-x. Juhiku punkti Cx kiirus on üldjuhul x homoteetsete kolmnurkade reegli abil alati leitav: vCC siht on xx-ga moodul x tundmatu. Seega sisaldab ka võrrand 2.12 kokku kolme tundmatut ega ole üksi lahendatav. Lüli CD nurkkiirus CD = xx . Düaade moodustavate lülide kiiruste arvutamise algoritm [Näited loengul ja praktilistes tundides] 1. Düaadi kummagi lüli kohta kirjutatakse vastavalt tema tüübile võrrand 2,10 võiu 2.12. Tulemuseks on kahest vektorvõrrandist koosnev süsteem. 2. Elimineeritakse ühine, kahte tundmatut sisaldav vektor. Tekib uus vektorvõrrand, kus tundmatud on ainult kaks moodulit. 3. Saadud võrrand lahendatakse graafiliselt st. koostatakse uuritava düaadi kiirusplaan. 2.3.4
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. päras...
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) · V...
kapp mahub läbi ukse või mitte. Valemid TEISENDAMINE- koosta kood, mis teisendab tollid sentimeetriteks, ümarda kaks kohta OHMI SEADUS - Leia mitme amprilist kaitset me peaksime kasutama, kui minu veeboleri võimsus on 3000W.Kasuta voolutugevuse arvutamise valemit I=P/U. Ümarada vastus ülespoole täisarvuni. Tavaliselt peaks pinge olema 220V RUUTVÕRRAND - ax2+bx+c=0 on ruutvõrrand. Sisestatakse ruutvõrrandi kordajad (a,b,c). Algoritm leiab väärtused x1-le ja x2-le ehk ruutvõrrandi reaalarvulised lahendid. Arvestada tuleb kindlasti sellega, et alati ei ole ruutvõrrandil reaalarvulisi lahendeid. o a – ruutliige (a ≠ 0) o b – lineaarliige o c – vabaliige INTRESS - sul on pangas 2000€ ja pank maksab iga aasta inressi 2%. Leia oma lõppsumma 5 aasta pärast. REDELI PIKKUS - kasutaja sisestab vajaliku kõrguse ning sinu programm leiab vajaliku redeli pikkuse
käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks kaks võimalust: 1) jäiga loogikaga juhtautomaat: Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi realiseerimist. 2) püsimälus säilitatava mikroprogrammiga juhtautomaat: Kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus (näiteks Flash), siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamatta. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris.
vältimatult vajalik · OCSP Online Certificate Status Protocol - online-teenustest olulisim, küsib CA käest, kas CA poolt välja antud sertifikaat on endiselt kehtiv, X.509 sertifikaat version versioon serialNumber järjekorranumber issuer väljaandja DN subject omaniku DN validity kehtivusaeg signature signatuurialgoritm key omaniku avalik võti extensions laiendused sig_alg signatuuri algoritm signature signatuuri väärtus X.509 praktikas (näide: HTTPS) · Tahame autentida veebiservereid ja veebiteenuste kasutajaid - tahame kontrollida, kas on päris veebipood; · Kõigil serveritel ja kasutajatel on oma salajane võti ja X.509 sertifikaat - võti võib olla nt ID- kaardi peal · Serverite sertifikaadid annab välja firma oma CA - lihtsam järgida nõudeid. · Firma CA serdi annab välja rahvusvaheline CA · Rahvusvaheliste CA-de serdid tulevad brauseritega kaasa
eeldab abstraktsioonide ... kasvamist. Iga aastaga suureneb rahvuslik keskmine 3punkti võrra. Vaimse võimekuse põlvkonniti kasvav trend. Lineaarne. 4. Individuaalne variatiivsus: Isiksus ja vaimsed võimed. VAIMSETE VÕIMETE MUDELID PSÜHHOMEETRILISED MUDELID: Mõõtmine. Eelis: intelligentsuse struktuur ja elemendid. Probleem: mentaalsed protsessid. KOMPUTATSIOONILISED MUDELID: Algoritm. Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus. Probleem: intelligentsuse struktuur. Nt modelleeritakse maletajate mõtteviisi, aga ei kirjelda intelligentsuse struktuuri. Ei võta arvesse maletaja emotsiooni. BIOLOOGILISED MUDELID: Füsioloogiline protsess. Eelis: efektiivne diagnostika. Probleem: aju ja käitumine. Ajus olemas kindlad struktuurid ja nende muutused kutsuvad esile metafoorse ülesannete lahendamise? Kuidas lahendatakse reaalset probleemi
$i = 2; $numbers[$i] = $numbers[2] = three $i = 3; $numbers[$i] = $numbers[3] = four $i = 4; $numbers[$i] = $numbers[4] = five $i = 5; $numbers[$i] = $numbers[5] = six Aga for ja while tsüklidega läbimisel peame 100% kindel olema, et massiivi esimese elemendi indeks on 0 ja iga järgmine on eelmisest ühe võrra suurem. Juhul kui see nii ei ole, selline algoritm ei sobi: Näide 5.1.9 'three', 'four', 'five', 'six'); echo '
';
print_r($numbers);
echo '';
for ($i=0; $itarbijaklassiks, millised võib omakorda jagada gruppideks: • kodutarbijad (ühe- ja kahepere elamud, paljukorterilised elamud jne) • kommertstarbijad (ärikeskused, haiglad, koolid, kontorid, teenindus jne) • tööstus (suur- ja väiketööstus, toiduainete tööstus, kaevandused jne) Vahel on otstarbekas edasine jaotus alagruppideks, et paremini mõista ja ennustada koormuse trende (nt elektriküttega ja ilma selleta elamud jms). Meetodi üldine algoritm: 1. Jaotatakse tarbijad klassidesse ning valitakse igale klassile kümme- kond tõenäolist mõjutegurit - edasine analüüs selgitab nende hulgast olulisemad. 2. Valitakse sobiv regressioonmudeli kuju (tavaliselt logaritmiline). ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi SISSEJUHATUS 10 3. Mõjutegurite aegridade uurimine. Et prognoosida 10...15 a ette, kogu-
pidevalt käskude lugemine mälust protsessorisse ja nende täitmine seal; võrreldes PC-ga suhteliselt odav, aga ka mälu ja muud ressursid võivad osutuda paljudes kohtades ebapiisavateks; füüsilised mõõtmed on oluliselt väiksemad kui PC-l, kuid mõneski kohas kasutamiseks liiga suured (nt mobiiltelefon) o Riistvaraline realisatsioon Alati võib algoritmi realiseerida riistvaras nagu juhtautomaadi protsessoris. See tähendab, et algoritm realiseeritakse loogikaskeemina. Edasi loogikaskeemi realiseerimine võib toimudatrükkplaadina komponentidest (mikroskeemidest) koostatud loogikaskeemiga või kristalli pinnal ühe mikroskeemina (ASIC application specific integrated circuit). Erinevus on siin vaid tehnoloogilist laadi. ASIC-u valmistamine eeldab terve rea etappide läbimist enne kui meil on valmis oma loogikaskeemi prototüüp katsetusteks. Kogu disain nõuab suhteliselt kalli spetsiaalse
reaalne muster käitumises, mis on kirjeldatav üksnes intentsionaalsest seisukohast. Osakuid saab osta lõputul hulgal erinevatel füüsikalistel viisidel. Intentsionaalsest seisukohast saavad nähtavaks teatud uskumuste, soovide ja kavatsuste kaudu kirjeldatud mustrid, mida teistelt tasemetelt pole võimalik hoomata. Mis mõttes on muster reaalne? Dennett: andmetes sisaldub muster, kui seda on võimalik anda edasi “kokkupressitud” algoritmiga. Kui kujund on juhuslik müra, siis selline algoritm puudub ning seda saab edasi anda vaid rasterpildiga. Määramatus. Määramatus vaimuseisundite omistamisel: subjektile on võimalik omistada erinevaid vaimuseisundeid ja kui need omistused aitavad ennustada tema käitumist ühtviisi hästi, ei leidu sügavamaid fakte, mis määraksid ära, kumb omistus oli tegelikult korrektne. See ei muuda vaimuseisundeid veel ebareaalseks: “võib juhtuda, et kaks võistlevat skeemi on võrdselt head ning paremad kui mistahes muud,
(b) antisümmeetriline, s.t kui aRb ja bRa , siis a=b ; (c) transitiivne, s.t kui aRb ja bRc , siis aRc . Näide: 1. Hulk (R , ) on osaliselt järjestatud hulk. N ,¿ 2. Hulk ¿ on osaliselt järjestatud hulk. 3. Hulk (P(X ) , ) on osaliselt järjestatud hulk. Hasse diagramm Vaatame osaliselt järjestatud hulka ({1, 2,3, 4 }, ) , kus aRb parajasti siis, kui a b . See järjestusseos on esitatav nii: Lõpliku osaliselt järjestatud hulga Hasse diagrammi leidmise algoritm: 1. Esita järjestusseos (R , ) suunatud graafina 2. Kuna järjestusseos on refleksiivne, siis igas punktis (a , a) esineb silmus. Eemalda need silmused. 3. Järgmisena eemalda kõik servad, mis peavad seal olema transitiivsuse tõttu. Ehk eemalda kõik servad (a , c ) , mille korral leidub b R nii, et a b ja b c . 4. Säti servad nii, et graafi algtipp oleks allpool lõpptippu. 5. Eemalda kõik suunad, sest kõik servad on nüüdseks juba suunatud üles. Vähim ja suurim element
kahe IGBT-transistoriga faasi õlga koos vastulülitatud vabavooludioodidega igas õlas. Kommutatsioon tagatakse sisendsektsiooni lülitite seisundi muutmisega samal ajal, kui väljundsektsioon on vabavoolutalitluses. Seega peab sisendsektsiooni lülitite lülitamine toimuma nullvoolu korral, mis tagab ohutu kommutatsiooni ja minimaalsed lülituskaod. Sisselülitamisel ei vaja kahesuunalised ja kahepolaarsed lülitid mõlema voolu suuna sõltumatut juhtimist. Kommutatsiooni algoritm on siin märkimisväärselt lihtsam ning töökindlus suurem, võrreldes tavaliste vahetute maatriksmuunduritega. Alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundurid. Alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundur on tänapäeval kõige laialdasemalt kasutatav sagedusmuunduri tüüp. Antud muundureid kasutatakse kõigis tööstusharudes, nii ühe-kui mitmemootorilistes elektriajamites nende koormusest sõltumatu stabiilsuse, teenindusvaba talitluse ja kõrge kasuteguri tõttu. Tänu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
