Valitsus Sapa oli valitsuse pea, kogu võim oli temal ja kõik seadused olid tema poolt tehtud. Kuid ta ei saanud päris üksi hakkama. Ta võttis endale appi oma sugulased ja aadlikud, kes aitasid inkade impeeriumit juhtida. Sapal olid ka nõuandjad, kes vaatasid, et kõik teeksid oma tööd nii nagu peab. Kui Sapa otsustas vastu võtta uue seaduse jõudis see kõigepealt kõrgemate ametnikeni, seejärel alamate ametnikeni ja nende käest lihtrahvani. Kuna lihtrahval polnud mingit sõnaõigust kehtis see seadus nii kaua kuni tuli välja uus seadus. Selline süsteem töötas väga hästi ja inkade populatsioon kasvas kuni 12 miljoni inimeseni. 8 Kuritegevus Inkade impeeriumis oli väga vähe kuritegevust, sest karistused olid väga karmid. Kui
Olendil saab olla vaid üks aju suverään, kes ei pea ilmtingimata olema monarh, kuid kellele peab kuuluma absoluutne võim. Valitsusvormid 1.Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo. Aristotelese arvates on demokraatia parim nö halvadest valitsus vormidest, sest kaitseb paljude huvisid, andes samas võimaluse enamuse türanniaks (Tocqville). Lavalleerid inglise kodusõja ajal alamate nõusolek võimuga on võimu legitiimsuse fundamentaalne alus, kuna seadused puudutavad kõiki inimesi (kodanike) ja inimesed on ratsionaalsed, peavad kõik seaduseloomes valimiste kaudu osalema, poliitilisest osalemisest puudumine on võrdne orjusega. 2.Platon ja Aristoteles valitsusvormidest. Platoni arvates on parim valittsemisvorm selline, kus valitsemine on jäetud filofoofidele, sõjapidamine sõdalastele ja töötegemine töölistele rangelt eristunud
Ameerika. Karl V võitles reformatsiooni vastu. Hoolimata ponnistustest riik laguneb. Saksa-Rooma riik muutb riigiks, mis eksisteerib vaid paberil. Tsentraliseeritud rahvusriikide teke Tsentraliseeritud riik asendab keskaegse killustatuse. Tsentraliseerimine hakkab levima Lääne-Euroopast (Pr ja Ingl). Võim koondub kuninga kätte. Absolutism saavutab täisvõimsuse Prantsusmaal. Luuakse ministeeriumid, mis on allutatud riigile. Riik tugevneb ja tungib alamate ellu. Kaob sunnismaisus. Maksude kogumine muutub efektiivsemaks, kasvab talupoegade maksukoormus. Maksude abil suudetakse luua riiklik sõjavägi. Kuningavõimu tugevnemine, päritav monarhia. Bürokraatia, mis sõltub rahast mitte truudusest. Uute piirkondade domineerimine, mis olid eelkõige tsentraliseeritud riigid: Prantsumaa, Rootsi, Venemaa, Inglismaa. Kaotajateks on riigid, kus ei toimu moodsaid reforme. Kuni Prantsuse revolutsioonini on ideaaliks kuningavõimu täius. Absolutism
mastaba, mille all paiknes kauakamber sarkofaagiga. Hauakambritesse kuulusid ka maagilise tähendusega tekstid, mis varustasid lahkunut surmajärgsuses kasulike teadmiste ja loitsudega. Varaseimad neist tekstidest, Vana riigi valitsejate hauakambrite seintele raiutud püramiidiraamatud, puudutavad ainult vaarao surmajärgset saatust, kuid hilisemad papüürusele kirjutatud ja koos lahkunuga sarkofaagi pandud surnute raamatud annavad teavet ka tema alamate surmajärgsusega seotud kujutluste kohta. Vaarao Ehnaton ja päikesejumal Aton: lk 35-36 loe läbi V Kiri, haridus, teadus ja kirjandus Kiri: Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr, niisis tsivilisatsiooni tekkega umbes ühel ajal. Hieroglüüfid- kirjamärgid, mis meenutavad väliselt piltkirja ja ongi tõenäoliselt sellest arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas mõnda mõistet aga oli seekõrval ja ühtede või teiste konsonantide sümbol.
käitumisviise heaks pidama. Kuidas sai selline unustamine toimuda? Mitte kuidagi. Vastupidi, selline asi oleks pidanud järjest enam mällu süübima. Järelikult, kas miski on inimest eksitanud? Kas mitte lahtiütlemine inimloomusest? Te vaid meenutage Nietzsche järeleandmatut kriitikat Platoni aadressil. Tegelikult sai ka hea ja halva eristamine alguse võimusuhetest. Ühiskonna võimukamad pidasid ja hakkasid nimetama oma käitumist "heaks" ja alamate klasside, võimutute käitumistele riputati silt "halb." See peegeldub ka keeles. Normid kehtestati võimukamate poolt. Kasulikkusega, leiab Nietzsche, pole siin mingit seost. Moraali "väärtusest" Nietzschet on kerge valesti tõlgendada, kuigi keegi ei tea ega saagi teada, milline see "õige" tõlgendus on. Kõige tõenäolisem on, et sellist ei olegi. Kuid siiski. Kui Nietzsche räägib orjamoraalist ja halvast südametunnistusest, siis ei väida ta, et
usunditega. See oli paratamatu otsus, kuna tagakiusamised ei olnud eesmärki saavutanud ja kristlaste arv kasvas pidevalt. Palju oli kristlasi sõjaväes, kõrgemas ametnikkonnas ja isegi keisri lähikonnas. Ristiusu vaimulikud vabastati maksudest ja kohustustest, kogudused said äri- ja pärimisõiguse, võimaluse ehitada pühakodasid, piiskopid said kohtupidamise õiguse. Constantinus ootas kristlaste organisatsioonilt abi riigi alamate vaoshoidmiseks. Teadlased on välja arvutanud, et Constantinuse valitsemisaja algul oli kristlasi kogu riigi elanikest umbes 1/10, kuid organisatsiooniliselt olid nad teistest tugevamad. Pärast Milaano edikti väljakuulutamist muutus ristiusk kiiresti valitsevaks usundiks. Kristlased ja Rooma riik Esialgu suhtusid rikkad ja haritud inimesed ristiusku põlgusega. Rooma kirjanik nimetas ristiusku põlastavalt kingseppade ja kalevivanutajate usuks. Siiski oli ka
REFORMATSIOON (16. saj. alguses) Usupuhastus e. reformatsioon - ümberkorraldused poliitikas, valitsemises ja majanduses. Sai alguse Saksamaalt, kuna puudus tugev ilmalik võim. Arvatavasti ei olnud ta eesmärgiks uue kiriku asutamine, vaid alustada diskussiooni katoliku kiriku rolli üle. Usupuhastuse levik tõi kaasa ususõjad. Ususõjad lõppesid Augsburgi usurahuga a. 1555, mille põhimõte on "Kelle võim, selle usk." Valitseja määras oma alamate usu. VASTUREFORMATSIOON (16. saj. keskel) Katoliku kirik ei olnud reformatsiooniks valmis. Umbes paarikümne aasta pärast läksid katoliiklased vasturünnakule. Trento Kirikukogus (1545.-1563. a.) moodustati ka keelatud raamatute nimekiri. Trento kirikukogu otsustas, et Paavst ei eksi kunagi. Trento rõhutas, et kõik protestandid on ketserid. Katoliku kiriku enda reformimise käigus loodi üks oluline organisatsioon: Jesuiitide Ordu. Jesuiitide ordu loojaks oli Ignatius Loyola
võttis Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell peatas oma vägedega Portiers´i lahingus 732. aastal araablaste edasitungi ja vallutajad valgusid tagasi lõuna poole. See võit andis olulise arenguimpulsi Frangile. Karl Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetumine võimaldas nii mõõga kui ka piigi löögijõudu mitmekordselt suurendada - ratsavägi. Liitis maise ja taevase sõjaväe andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele - tagas alamate ustavuse ja kiriku maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Karolingide võimule tulek. Pärast Karl Martelli surma võim poeg Pippin Lühikesele - kindlakäeline, ettenägelik valitseja, maandas kirikumaade riigistamisest tekkinud pinged, võitis frangi kõrgvaimulike poolhoiu, suunas pilgu Rooma poole, kus asus paavst, katoliku kiriku pea. Roomal oli raskusi elanikel elu sees hoidmisega, paavsti ähvardasid väljastpoolt
vastastikku seotud kombinatsioone, mis põhjustavad mullas teatud omaduste väljakuujunemist aja arengut kindlas suunas. Eesti muldade kujunemisel osalevad mullatekke elemntaarprotsessidest orgaanilise aine akumulatsioon (kõdustamine, st. kõduhorisondi moodustumine, kamardumine, turvastumine), leostumine, leetumine, gleistumine, lessiveerumine ja savistumine [1 lk 27]. 1.2 Mulla huumusprofiili kujunemine Mullatekkeprotsess lagab kõrgemate ja alamate taimede asumisega selleks sobivale pinnasele. Samaga algab orgaanilise aine ladestumine ja ümberpaigutumine pinnase verikaalprofiili so. Mulla huumusprofiilikujunemine. Orgaanilise aine sisaldus ja varu mistahes horisondis vi mullas kujuneb orgaanilise aine ladestumise ja kadude vahest. Kui ladestumine on suurem kui kaod, siis orgaanilise aine sisaldus pidevalt või tatud etappidel suureneb ja vastupidi. Looduslkel kõlvikutel ladestub orgaaniline aine mulda samas kasvanud taimede surnud
Mesopotaamia tsivilisatsioon tegi vanaaja vältel läbi olulisi muutusi, Egiptuse tsivilisatsioon oli aga omandanud tunnusjooned, mis püsisid aastatuhaneid. Egiptuse eraldatus tagas tema tisvilisatsiooni stabiilsuse ja traditsioonitruuduse. Mesopotaamias oli ühiskonnaelu vähe reguleeritud. Kodanikud elasid oma igapäevast elu riigivõimust üsna sõltumatult. Kõik pidid küll täitma valitseja korraldusi ja osalema vajadusel ühiskondlikel ehitustöödel. Riik ei sekkunud alamate majandustegevusse, piirduti vaid maksude sissenõudmisega ja needki ei olnud nii korrmavad kui Egiptuses. Linnades tegutsesid sõltumatud käsitöölised ja kaupmehed, maal harisid põldu vabad talupojad. Oli ka rentnikke ja sõltlasi. Egiptuses oli ühiskond rangelt hierarhiline. Kuningavõim Valitsemiskorraldus oli võrreldes Egiptusega muutlikum ja ebastabiilsem. Mesopotaamias oli riigi eesotsas kunigas, kes oli ka sõjaväe ülejuhataja, kõrgeim seadusandja
ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks Blastotsüst - imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele Daltonism - punarohepimedus on inimestel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Desoksüribonukleiinhape - DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostis Desoksüribonukleotiid - DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel
Locke'i loomuliku vabaduse ja võrduse idee (sarnaneb Filmerile). Riik loodi selleks, et saada üle probleemidest, mis valitsesid riigieelses seisundis. Hobbes- peaaegu absoluutne loovutamine (valitsejale absoluutne võim), maksude kehtestamise õigus. Locke usaldatakse valitsejatele kindlate eesmärkide täitmiseks ja piiratud kujul (liberaal). 18.-19. sajandi monarhiaideed. Loobumine Jumaliku võimu ideest rõhuasetus alamate (enamasti vaikivale) nõusolekule. Praktilised argumendid monarhia kasuks- ülivooruslik valitseja, ühiste huvede kaitse. 19.sajandi algul pettuti Prantsuse revolutsioonis. Monarhismi taastajad : monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui rahvavõimu vormid. Kuni I MS liberaalse monarhia idee vs vabariiklikud, sotsiaalsed ideed. Alternatiiv I : rahvavalitsus Keskajal olematu ideoloogia, hakkas laiemalt levima 17. sajandil seoses Inglise kodusõjaga
· Aquino Thomas kuningast ja türannist · Skolastiline teoloog Aquino Thomas (c 1225-1274): ainuvõim loob ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid · Monarhia vastab "loomulikule printsiibile". Analoogiad: o süda juhib keha o mõistus juhib hinge o Jumal juhib universumit Türannia · Türannia: korrumpeerunud monarhia. o ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust o külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu o ent Aq. Thomase arvates mitte nii hull kui oligarhia, mis viib kodusõja ja riigi hävinguni 18 · Valitseja vooruslikkus seetõttu teooriates keskne (terve pea tagab terve keha). Rõhk kasvatusel · Käsiraamatud: "Valitsejapeeglid"
Ateenlased: Teie päästate meile järele andes end hukatusest; teid mitte hävitades, saame meie teist kasu. Meloslased: Nii et te ei nõustu sellega, kui me jääksime neutraalseteks sõpradeks, vaenlaste asemel, nii et meist ei saaks kummagi poole vaenlasi? Ateenlased: Ei. ... kui me oleksime teiega sõbralikes suhetes, peaksid meie alamad seda nõrkuse märgiks, samas teie viha annaks tunnistust meie tugevusest. Meloslased: Kas selline on teie alamate arusaam õiglasest kohtlemisest... Ateenlased: ... need, kes on endiselt iseseisvad, on nii sellepärast, et nad on tugevad. Kui me neid ei ründa, siis on selle põhjuseks meie kartus. Nii et teid vallutades suurendame me mitte ainult oma 4 Ma tõlgendaks homo sapiens'i mitte inimliigi kui sellisena, ehkki ka nii kasutatakse seda mõistet, vaid näen inimliigi tunnusena eelkõige tarkust arusaamise kujul; homo sapiens kui "mõistev inimene", mitte lihtsalt "tark", "haritud", "erudeeritud"
· Se eni kasutatakse nii ravi mi kui ka toiduainetööstuses. · Se ened on ainulaadsed organis mid, kes suudavad lagundada tselluloosi ja legniini. · Se ened võivad põhjustada seene mürgitusi ja seenehaigusi. · Osad seened lagundavad puitu. Näiteks majavam m. HALLITUSSEENED Seente ehitus ja paljunemine Hallitusseened m o odustavad rohkearvulisi mikroorganis mide rüh ma; nad kuuluvad alamate taime organis mide hulka, on klorofüllita ja toituvad orgaanilistest ainetest. Hallitusseente hulgas leidub nii üherakulisi kui ka palurakulisi organism e. Toiduainete pinnal arenev hallitus m o odustab koh eva katu. Hallitusseene keha koosneb üksteise ga põi munud niitidest, mida ni metatakse hüüfideks ja mis m o odustavad seeneniidistiku ehk m ütseeli. Paljurakulistel seentel on hüüfid ristvaheseintega üksikutes rakkudes jaotatud, üherakulistel aga ei ole hüüfides
Samblikud paljunevad on kahte viisi: vegetatiivselt ja eostega. Vetikad Timeorganeis, millel on eristumata juured, varred, lehed, õied, nimetetakse talluseks. Vetikate tunnused: · kromatofoorid · nad on tallused · leplikud elupaiga suhtes · erineva suurusega · erineva värvusega erinevaid vetikaid Klorella kasvab märjal pinnal, elab samblike talluses ning on sümbioosis alamate loomadega. Tal puuduvad viburid. Selle keraja vetika mõõtmed varieeruvad olenevalt keskkonnatingimustest. Pleuokokk on kohastunud eluks õhu käes. Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, vees ta hukkub. Kujult on selle vetika rakud ümarad, paksu tselluloosi kestaga, mis kaitseb neid kuivamise eest. Kohati moodustab ta puutüvele, kivimüürile jm. rohelise kirme. Hulkraksed vetikad Vetikate jaotus: 1
pietistlikule voolule, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. Tähtsaks peeti Piibli tundmist vaimulik peaks aastas korra läbi lugema Vana Testamendi algkeeles (heebrea keel) ja Uue Testamendi 2 korda (vanakreeka keeles). Tavaline usklik pidi Piiblit lugema iga päev. Saksa valgustaja Leibniz arvas, et riigivõimu ülesanne on oma alamate eest hoolitsemine ja külluse tagamine. Selle tingimustes tahavad kõik töötada. Et töö oleks meeldiv, selleks pidid tööd saatma laulud ja õpetlikud kõnelused. Kollektiivsete söömaaegade käigus on võimalik inimestel vestelda kunstist ja kirjandusest, nautida sõprust ja armastust. Teadustegevus peab tooma kasu igapäevaelu probleemide lahendamisel. Thomasius oli tuntud kui kõlblusfilosoof, kelle arvates tuleb ühiskonna ümberkujundamiseks parandada kõlblust
Paljud ehitajad hukkusid Peterburi massiivsete kanalite rajamisel, mida kõike tehti käsitsi. Kaevureid hoiti suisa ahelates. Väidetavalt oli Peterburi linna rajamisel rohkem surnuid kui Põhjasõjas. Järgmised Venemaa valitsejad viisid siiski pealinna tagasi Moskvasse, nii et Peetri soov Venemaal uus pealinn luua, ebaõnnestus, sellest hoolimata sai Peterburist oluline keskus, olles seda tänaseni. Üks esimesi Peetri samme läänestumise poole oli rünnak oma alamate välimusele. Pöördununa tagasi oma rännakult Euroopast, otsustas ta, et eurooplase moodi välja näha tuleb vanad kombekohased pikad habemed maha ajada. Tema habemelõikamise aktsioon kujunes üsnagi vägivaldseks: kes uuele tavale ei allunud, said karistada. Sama kehtis ka riietuse kohta. Peeter tahtis, et vanad moskvapärased riided vahetataks euroopalikumate vastu. Rahva seas oli aga tunda tugevat vastuseisu antud muudatustele välimuses- arvati, et Peeter hävitab sellega ristiusu
Piiramatu võimuga valitseja oli Bütsantsis keiser. Tema kõrval oli aristokraatlik senat, kes võis keisrile ainult nõud anda. Keiser oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülimseadusandja. Keisri valisid ametisse armee, senat ja rahvas. Et turvaliselt võimul püsida, pidikeise rahva meeleolusid arvestama. Pikka aega polnud keisrivõim päristav. Ktegelikkuses keiser määras ise endale järeltulija, kes oli ka tema kaasvalitseja. See pidi tagama uuele keisrile alamate ustavuse ja sujuva võimuletõusu peale eelmise valitseja surma. Uue keisri kroonis kirikupea ehk patriarh. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele sõjaväepealikele(strateegidele) kuulus sõjaline kui ka tsiviilvõim. Sõjaväe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid. Nad said riigilt maatüki ja pidid seda harides end elatama ning relvastama. Enamik stratioote võitlesid ratsaväes. Sõjamehi värvati talupoegade seast. 10
AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja ...
Valitseja autoriteet on tugevam nendes maades, kus on valitseja valitsev ning tema teenrid. Ning kui allutakse kellelegi teisele, siis ei tunta tema vastu armastust ega alluvustunnet. Näiteks Türklase ja Prantsuse kuninga valitsemise erinevused. Türklase monarhia on valitsetud ühe sinjoore poolt, kõik teised on tema teenrid. Jagades kuningriigi sandzakkideks, määrab ta ametisse erinevaid haldureid ja paigutab neid oma suva järgi. Prantsuse kuningas aga on ametis, ümbritsetuna alamate poolt, kellel on omad eesõigused, mida kuningas tühistada ei saa.. Türklase riiki on raske vallutada, kuid võidetuna väga lihtne hoida. Prantsusmaaga on asjalood vastupidi. Enne Alkesandrit valitsenud Dareiose valitsemistehnika sarnanes türklase omaga. Sellepärast pidigi Aleksander esmalt kogu valitsemiskorralduse segi paiskama ning siis võtma lahinguvälja, pärast võitu ja Dareiose surma jäi valdus Aleksandri võimu alla. Oleksid Aleksandri järeltulijad säilitanud
Ristimine ja armulaud - Hülgas vaimuliku seisuse tsölibaadinõude, asemele paljulapseline ideaalperekond (1525-...) - Tõliks piibli saksa keelde (moodsa saksa kirjakeele alus) katekismus - Reformatsioon omandab poliitilise mõõtme ja muutub südametunnistuse asjast valitsejate võimuvõitluse vahendiks ... talurahva mässud al. 1524-25 - Luther toetas vürstide võimu: Vürstidel ja riigil on õigus korraldada oma äranägemise järgi alamate usuelu (rahva ,,kannatlik kuulekus ülemkihile") ; kirik: sõna/ ilmalik valitsus: mõõk Garanteeris Luteri kiriku edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias: Uued evangeelsed Luteri riigikirikud (Rootsis ja Taanis, 1520ndatel) - Luteri konfessiooni levitajad Saksamaal: territotiaal vürstid ja linnakodanlus (riigilinnad) Luteri kirikute alusdokument (kuni tänaseni): 1530 Augsburgi riigipäeval usutunnistus (confessio augustana), mille pani kirja Lutheri töökaaslane Philipp Melanchton ..
(Nt maksude kehtestamise võim valitsejad pidid taotlema seisuslikelt kogudelt teatud konstitutsiooni või uut maksu, ei saanud ise seda kehtestada) Uusaegne riik on impersonaalne ning suveräänne, riigi võim ei võrdu valitsejate võimuga, vaid kogukonna ehk rahvaga. Impersonaalne riik ( e moodne riik) on abstraktne süsteem, mis on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Ta on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Alamate kohustused on abstraktse 'riigi', mitte valitsejate või teiste alamata suhtes. Riik ise (mitte valitseja ega kodanikud) on selles kontseptis suverään. 33. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Universalism iseloomustab keskaegset maailmapilti ja tähendab et maailm on korraldatud harmooniline tervik ja poliitiline kord peab seda peegeldama (poliitika eesmärgiks universaalne kord, rahu maa peal)
kerjusmungaordu. Vähemateks vendadeks hakkas Franciscus Assisist aastal 1210 kutsuma tema ümber koondunud vennaskonna liikmeid, kelle hulgas oli algul nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Seda aastat loetaksegi ordu sünniajaks. Franciscus oli rikka kangakaupmehe poeg, varanduse ainupärija, kuid ütles piiskopi ees avalikult lahti oma isast ja rikkusest ning tõotas abielluda Vaesusega, määrates niiviisi end ja oma kaaslasi alamate (minores), mitte ülikute (maiores) hulka. Mõne aasta pärast rajas Clara Assisist (tänapäeval televisiooni kaitsepühak) Franciscuse juhendamisel ka frantsiskaanide naisharu ehk teise ordu (klarissid). Hiljem asutas Franciscus ilmikutele kolmanda ordu tertsiaarid (Tertius Ordo Franciscanus, TOF, kolmas frantsiskaani ordu). Franciscus suri 4.oktoobril 1226.Püha Franciscus on loomade ja keskkonna kaitsepühak. Kerjusmunklus tekkis reaktsioonina kirikuelu ilmalikustumise ja ketserluse vastu
Nafta Naftast üldiselt ja leiukohtade tõenäosus Eestis Naftasaadused. Toornafta, mis on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks, on tekkinud maakoores mereloomade ja -taimede ning alamate organismide sadestunud jäänustest miljonite aastate jooksul. Toornafta tööstuslikul töötlemisel saadakse muude naftasaaduste kõrval mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Bensiin on kerge naftasaadus, mida kasutatakse valdavalt transpordis. On ette nähtud kasutamiseks sisepõlemismootorites. Energeetilise kütusena ei tule kõne alla, väljaarvatud üksikutel juhtudel ajutise ja väikese võimsusega energiaallikana kohtades, kus puudub alaline elektrivarustus
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM KARL KAHM VIII a klass ABSOLUTISM referaat Juhendaja: Sirje Promet Tallinn, 2009 Sisukord Absolutismi definitsioon 3 Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused 3 Absolutismi periodiseering 4 Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal 5 Valgustatud absolutism Rootsis 6 Louis XIV absolutism 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Absolutismi Definitsioon Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Samas on tegelikkuses mineviku monarhidest tunduvalt absoluutsemat võimu omanud mitmed 20. sajandi diktaatorid, kuid nende kehte...
Janeiro lahele. Ta naasis Portugali brasiilia tsesalpiinia lastiga ja sellest ajast alates kandis Terra da Vera Cruz väärtusliku puidu Brasiilia nime. 1530. aastal algatas Portugali kuningas John III programmi Brasiilia süsteemseks koloniseerimiseks. Esimeseks jagas kuningas Brasiilia 15 piirkonnaks ja andis iga piirkonna igaveseks Portugali õukonna liikmele juhatada. Abirahasaajatel olid seaduslikult ebatavalised õigused oma alamate üle. Ohtlike Prantsuse laastamistööde tõttu Brasiilia rannikul tühistas kuningas võimulolijate võimu ja osutas Brasiilia kuberner-kindrali käe alla. Esimene kuberner- kindral, Thomé de Souza, saabus Brasiiliasse 1549. aastal ja organiseeris keskvalitsuse uude asutatud linna Salvadori, mis sai pealinnaks. Ta algatas kõikehõlmavad administratiiv- ja õigusreformid ja rajas rannikukaitsesüsteemid. Palju orje toodi Aafrikast sinna piirkonda, et saada hakkama tööliste puuduses.
NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid on väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne, kollane ehk mongoliidne ja must ehk negriidne. Rassism ehk rassiteooria on tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, kes on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahva all mõistetakse sageli lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel, nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet ning enese teadvustamist rahvusena. Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimese tunnuseks on üsna uus nähtus. Keskajal määratleti ennast eelkõige usu kaudu. Haritud eurooplas...
Tookord ei olnud selles midagi paradoksaalset. Euroopa heaoluriigi liberaalidest ja sotsiaaldemokraatidest eestkõnelejad ei näinud põhimõtteliselt vähematki põhjust , miks valitsus ei peaks pöörama oma rahva majanduslikule ja tervishoiualasele heaolule suurt tähelepanu ning religioon ja seksuaalelu või kunstimaitse ja arvamused . Saksamaa või Itaalia kristlikud demokraadid, kelle meelest riigil oli ikka veel seaduslik õigus huvituda oma alamate käitumisest ja arvamusest, ei suutnud selle seisukohaga veel kaasa minna. Aga neilgi tuli seista silmitsi üha tugevneva survega, mis sundis neid olukorraga kohanema. Tsensuuri, nagu ka aksustamist, mõjutas tugevasti sõda . Suurbritannias ja Prantsusmaal kehtestati mitmed kõige rangemad piirangud käitumisele ja arvamusavaldustele just Esimese ja Teise maailmasõja ajal, kusjuures hiljem neid nõudeid ei tühistatudki. Mujal Itaalias , Lääne- Saksamaal ja mõnes
Kõrgematel loomadel võib esineda ka alamatele loomadele iseloomulike tunnuste algmeid, mis ei ole täielikult välja arenenud ega täida enam oma algset ülesannet. Need nn. Rudimendid esinevad ka inimesel (nt ussripik, osaline karvakte, õndraluu jne). Võrreldavate organismide sarnasest ehitusest võib järeldada, et neil on kunagi olnud ühine eellane. Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Kõikide selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate lootel, moodustub esamlt mõnedele alamatele loomadele omane seljakeelik ja alles hiljem selgroog. Erinevate organismide loodete sarnasus ilmneb eriti varajastel arengujärkudel. Loodete sarnasus annab tunnistust vastavate organismide sugulusest ja ühisest päritolust. Ka ahvenal, sisalikul, tuvil ja inimesel on midagi ühist, mille nad on pärinud selgroogsete loomade varasematelt eellastelt.
tõmmati õukonda inimesi, kelle õnn sõltuks ainult tublidusest (mitte suguvõsast). Friedrich Wilhelm I (1688-1740) alustas riigiteenistujatelt täpsuse ja kokkuhoidlikkuse nõudmist. 1655. a. ilmus Veit Ludwig von Seckendorffi raamat ,,Deutscher Fürstenstaat" (,,Saksa vürstiriik") raamat valitsemisteooriast ning halduspraktikast absolutistlikes väikeriikides. Selles püüti kujutada saksa territoriaalriigi ideaali. Riigi eesmärki ei nähtud veel kodanike vabaduses, vaid alamate õnnelikuks tegemises. Heast politseist räägiti siis, kui peeti silmas maahärra hoolitsust heaolu eest.Politsei all mõisteti kaitset ohu eest, samuti oli ta sisepoliitilise rahu ja vürstivalitsuse vahend riigi heaolu ja Jumala au hoidmiseks. Kohtute karistavast võimust oli tähtsam kirikute ja koolide kasvatav jõud. Pärast Münsteri ja Osnabrücki rahu 1648.a. tekkis terve laine ülikoole.- kasvanud oli vajadus õigusharidusega praktikute järgi
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.
Elemendid on tuli, õhk, vesi ja maa. Need elemendid kujutavad endast algmateeriat (vormita mateeriat), mille vormiks on üks alg- kvaliteedivormide kombinatsioonidest (vastavalt kuum-kuiv, kuum-niiske, külm-niiske ja külm-kuiv). Asjal kui mateeria ja vormi kombinatsioonil on võime (potents) võtta omakorda teatud vorme. Et see teoks saaks, on tarvis mõnd asja, millel see vorm juba tegelikult (aktuaalselt) on. (Tõsi küll, see ei ole päris alati nii. Erandiks on näiteks alamate loomade isetärkamine.) Põhjus meenutab alati tagajärge; tagajärg eeldab sama vormiga põhjuse toimet. Põhjuslikkus Aristotelese põhjuslikkuseprintsiibil on kaks alust. Esiteks leidis Aristoteles koos varasemate vanakreeka filosoofidega, et miski ei saa sündida mittemillestki (ex nihilo nihil fit). Eelnevalt olemasolev materiaalne substraat (mateeria) muutub. Kõik neli muutumise liiki (kvalitatiivne muutumine, kvantitatiivne muutumine (kasvamine ja kahanemine), kohavahetus ning
mille järel muudeti keiserlik palee muuseumiks. Paleed teatakse ka nimega "Purpuranpunane keelatud linn" ehk Zijingcheng. Punane ei viidanud ehitiste värvile ega palee müürile vaid hoopis mütoloogiale. Räägitakse, et Taevase keisri palee asetseb Põhjanaela kandis, ja purpurpunane värv sümboliseeribki Põhjanaela. Nii oli loomulik, et ka maapealne keiser kasutas sama värvi. Lihtrahvale oli pääs linna surma ähvardusel keelatud, kuna alamate juuresolekut peeti valitsejale rüvetavaks. Sellest tulenebki nimetus- ,,Keelatud linn". Keelatud linna ehitustööd kestsid ligi 20 aastat. Selle aja jooksul toodi lähiprovintsidest, aga ka kaugematest riigi paikadest linna tohutu hulk puukraami ja muid ehitusmaterjale. Hiinlastest spetsialistid kasutasid kõiki oma teadmisi ja oskusi keisrite elukoha planeerimises. Hea näide sellest on linna übritsev punane müür, mis on ehitatud alt
Prantsusmaa 17.-18. saj HENRY IV (1594-1610) Prantsusmaal kehtis tugev kuningavõim juba keskaja lõpul, peale Saja-aastast sõda, kuid seoses ususõdadega see nõrgenes. Merkantilistlikku ja absolutistlikku poliitikat ajas 16. sajandi lõpus Navarrast pärit kuningas Henry IV (1594-1610). Ta oli katoliiklik Prantsusmaa kuningas, kes rajas Bourbonide dünastia. Tema ajal rajati Prantsusmaale siiditööstus ja asuti kaitsma Prantsusmaad võõramaise toodangu sissetuleku eest. Väga oluline oli tema esimese ministri, hertsog Sully tegevus maa majandusliku ühtsuse loomisel. Henry IV ajal asutati esimene kirjanduslik salong (Rambouillet`) Pariisis, kuhu kogunesid kirjanikud, kunstnikud, aristokraadid ja seltskonnadaamid. Henry IV mõrvasid jesuiidid. Tema surma järel tabasid riiki tagasilöögid. Kuna troonipärija Louis XIII oli alles 9. aastane, valitses riiki tema ema Maria de Medici. LOUIS XIII (1610-1643) 1610. a. Henry IV tapetakse ja troonile asub ...
toimub ka tänapäeval edasi? Selgita iga tõendi puhul. Fossiilid- maakoore erineva vanusega kivimid sisaldavad erinevate organismide kivistisi erinevatest aegadest. Sügavamates kihtidest eristuvad aina rohkem tänapäevastest organismidest. Organite homoloogsus ehk elundite ja organite sarnane põhiehitus. Lootelise arengu võrdlus- mis näitab, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud, mis annab tunnistust organismide sugulusest ja ühisest päritolust. (fülogeneesi reegel) Biogeograafilised tõendid- mingi organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel, mis tõestab
lähtunud rahvavalgustuslik aeg kolonialismi tingimustes. Sakslastest vaimulikud ja kooliõpetajad otsisid Baltikumis omale pidepunkti, nad olid oma meelelt emamaa Saksamaa meelsed, kuid Saksamaa oli nad juba unistanud. Niisiis, otsisid nad oma identiteedile tuge põlisrahva kultuurist. Moodustus omaette baltisaksa kultuuriline ja majandus-poliitilise eriõigusega areaal, kus ülemkiht hakkas mõistma, et nende heaolu sõltub ka alamate heaolust. Hariduse eest hoolitsemine oli juba 18. sajandi alguses alanud, nüüd jäi veel põlisrahva sotsiaalse eluolu parandamine läbi hariduse ehk eluks vajalikke arendavaid õpetusi jagati kooli ja kirjasõna kaudu. 18. 19. sajandi vahetusel polnud ka mõisate õunapuuaiad kuigi suured, saaduseid olid nõutud peamiselt Peterburi turgudel. Rohkem hakati õunapuuaedu rajama 19. sajandi lõpus. 18. sajandist on pärit eesti sordid: klaarõunad, ,,Tallinna pirnõun" ja ,,Suislepp
sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Seega oli valgustus kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Sõnadade on oluliselt mõjutanud inimese ja ühiskonna arenut.Sõdu on peeti normaalseks ja vajalikuks,et vallutada endale uusi valdusi ja kooloniaid.Matrin Luther on tõendanud,et sõda on niisamavajalik ja kasulik nagu söömine ja joomine või iga teine töö.Kuigi peeti põhjendatuks vaid siis,kui soda alustati õiguspärase omandi tagasinõudmisel või enesekaitseks.15
roomaõigust olid nad võimelised mõistma. Germaani tavaõigus ja vulgaarne roomaõigus olid ühel tasemel. Läänegootide riik germaani hõimude poolt loodud. Kuningas Allarih II andis alamate jaoks välja seaduseraamatu lexiomara visicultoorum. Loodud 506 aastal, sisaldas Allarih II onstitutsioone (kuninga poolt loodud õigus) ja roomaõiguse norme. Germaanias oli eraldi seadus lex visicultoorum. Suurem osa oli tavaõigusel, ladinakeelne. Rooma alamate õigus reguleeris nende omavahelisi suhteid. Teine reguleeris suhteid, mis tekkisid rooma alamate ja germaani hõimude vahel. Loodud , et sulatada ühise õigusega rahvaid kokku. Langobardi õigus edictus rotari 645 a, ladinakeelne, sisaldas vulgaarse roomaõiguse norme, langobardi omi norme ja läänegootide õigust. Oli oluline, et hakati kasutama teadusliku töö alusena. Tekkis Lombardia seadus 1160 a. Hakati õpetama juristidele, tekkis Bologna ülikool, õpiti lombardia seadust
Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte "riigile". "Meie oleme riik" Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem 11 · Moodne "riik" on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Abstraktne valitsemissüsteem. Võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Valitsejad muutuvad, riik jääb. · Alamate kohustused "riigi", mitte valitsejate või teiste alamate suhtes 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Kui keskajal kehtis veel universalistlik maailmapilt (Maailm kui korraldatud tervik, poliitika eesmärgiks universaalne kord ja õiglus), siis varauusajal toimus paradigma vahetus ning hääbusid universaalsete autoriteetide kandjad . Partikularistliku mõtlemise kujunemine: Antiigiideed:
GILGAME Vanim eepos, sumeritelt. Gilgame oli valitseja. Tema oli liinimene, pooleldi jumal, pooleldi inimene. Hakkas oma judu kuritarvitama. Ehitas Uruki mrid. Alamatega karm. Jahtis alamate naisi ja ttreid, ei meeldinud alamatele. Prduti jumalate poole, Gilgamei vastu. Enkidu oli Gilgamei vastu loodud jumal, Gilgame saatis hetri Enkidut vrgutama. Gilgame ei tapnud oma vastast ra, vaid sbrunes, sest ta leidis endale vrdse partneri, varem tal polnud seda olnud. Itar oli taevajumala ttar. Nad saatsid talle hrja kintsu solvanguks. Itar otsustas Enkidu lbi G-le halba teha. Enkidu suri. Gilgame leinas teda, aga samal ajal pani see teda mtlema, et ta on ka ise
Koobalti ühendeid lisatakse värvidele (näit trükivärvidele) ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist. Rakendatakse polüestervalkude katalüsaatorina. Kuulub emaili koostisesse. Kasutatakse magnetlintide valmistamisel televisioonile. Koobaltit sisaldab ka vitamiin B12, nn. kärbsepaber ning mõningad kunstväetised. Tsement sisaldab õige väikeses koguses koobaltit. Biofunktsioon Koobaltil on tähis osa nii alamate kui kürgamte organismide elutegevuses. Maailma paljudes piirkondades on koobalti defitsiit pinnases põhjustanud ulatuslikke loomade haigusi. Inimeste ja loomade haigusi, mida tänapäeval sesotatakse Co-defitsiidiga, 20.sajandil 20.-30. aastatel. Kahjulikkus inimorganismile Inimorganismi satub koobalt tolmuna hingamiselundite ja naha vähesel hulgal ka suu kaudu. Kõige rohkem leidub koobalti tolmu vastava maagi kaevandamisel ja puhastamisel.
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" -->vabariik patriitsid +plebeid =Rooma rahvas =võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaator...
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" --> vabariik patriitsid + plebeid = Rooma rahvas = võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaatorist ...
Elemendid on tuli, õhk, vesi ja maa. Need elemendid kujutavad endast algmateeriat (vormita mateeriat), mille vormiks on üks alg-kvaliteedivormide kombinatsioonidest (vastavalt kuum-kuiv, kuum-niiske, külm-niiske ja külm-kuiv). Asjal kui mateeria ja vormi kombinatsioonil on võime (potents) võtta omakorda teatud vorme. Et see teoks saaks, on tarvis mõnd asja, millel see vorm juba tegelikult (aktuaalselt) on. (Tõsi küll, see ei ole päris alati nii. Erandiks on näiteks alamate loomade isetärkamine.) Põhjus meenutab alati tagajärge; tagajärg eeldab sama vormiga põhjuse toimet. Põhjuslikkus Aristotelese põhjuslikkuseprintsiibil on kaks alust. Esiteks leidis Aristoteles koos varasemate vanakreeka filosoofidega, et miski ei saa sündida mittemillestki (ex nihilo nihil fit). Eelnevalt olemasolev materiaalne substraat (mateeria) muutub. Kõik neli muutumise liiki (kvalitatiivne muutumine, kvantitatiivne muutumine
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, mis kiirendas uute tööstusettevõttete ja asulate rajamist. Sellega avardusid kaubavahetuse võimalused, suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Laienes ka sisekaubandus, vajati tarbekaupu ja toiduaineid. Vaimuelu Tartu Ülikooli taasavamine -1802.a taasavati Tartu Ülikool -1796 Paul I keeld- sulges riigipiirid, keelas ka vene alamate õppimise lääne euroopa ülikoolides -Aleksander I , toetas eelkõige Saksamaalt ja mujalt väljast tulnud õppejõude nende valgustusideedega(vabameelsete vaadetega keiser) -4 teaduskonda (usu, õigus, arsti ja filosoofia), -õppetöö saksa ja ladina keeles. -I rektor Georg Friedrich Parrot, lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse Tartust kujunes kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe-ja teaduskeskusi. (W
kumbagi gameedi tuumad. 2. Määravad tsütoplasma vrgustiku ja Golgi aparaadi orientatsiooni rakus. 3. Osalevad raku liikumisel. 4. Mikrotuubulid mõjutavad teiste tsütoskeleti filamentide (aktiini- ja intermediaarsete filamentide ) orientatsiooni rakus. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid: Tsentriool Väike silindrikujuline organell 0.2 µm lai ja 0.4 µm pikk. Tsentrioolid esinevad kõikidel loomarakkudel ja alamate taimede rakkudes. Lokaliseerub rakus tuuma lähedal. Koosneb 9- st mikrotuubulite tripletist, iga triplett on suunatud tsentraalse telje suunas 45-kraadise nurga all. Rakutsentris e. tsentrosoomis on 2 tsentriooli, mis on omavahel risti. Tsentrioolid uuenevad rakus duplitseerumise teel. Tsentrioolid täidavat rakus kaht eri funktsiooni: 1) tsentrosoomi koosseius on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks,
kumbagi gameedi tuumad. 2. Määravad tsütoplasma vrgustiku ja Golgi aparaadi orientatsiooni rakus. 3. Osalevad raku liikumisel. 4. Mikrotuubulid mõjutavad teiste tsütoskeleti filamentide (aktiini- ja intermediaarsete filamentide ) orientatsiooni rakus. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid: Tsentriool Väike silindrikujuline organell 0.2 µm lai ja 0.4 µm pikk. Tsentrioolid esinevad kõikidel loomarakkudel ja alamate taimede rakkudes. Lokaliseerub rakus tuuma lähedal. Koosneb 9- st mikrotuubulite tripletist, iga triplett on suunatud tsentraalse telje suunas 45-kraadise nurga all. Rakutsentris e. tsentrosoomis on 2 tsentriooli, mis on omavahel risti. Tsentrioolid uuenevad rakus duplitseerumise teel. Tsentrioolid täidavat rakus kaht eri funktsiooni: 1) tsentrosoomi koosseius on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks,
harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus on üks vahenditest, millega võimu (üldine võime tekkivaid ihasid rahuldada) saavutada. Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil. Sõpru hoiab koos 6 kasu või nauding, riiki aga alamate hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik kunstlik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel. Mendeville: nõustub, et omahuvi on inimsuhete, sh sõpruse ja poliitika alus ning et riik on kunstlik ja põhineb hirmul. Erinevus: idee, et riigis tekib iseeneslikult sellest eristuv "ühiskond". Ka ühiskonna aluseks on omahuvi. Inimesed rahuldavad vastastikku üksteise erinevaid huve. 5. 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
