1. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 2. Eduard Vilde: Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutsel...
Kannatas eriti keskklass. Saksamaa kehv olukord mõjutas ka kogu Euroopat (tööpuudus, inflatsioon). 1920.ndatel hakkas majandus tõusma USA.s. Ameerika abil kergendati Saksamaa reparatsioone ning pikendati tähtaega. Ameerika toetas ka ise Saksamaad laenudega.=Saksamaa ja Euroopa majandus pöördus ülesmäge( elujärg paranes, sõja haavad hakkasid kaduma). 1920.dnate II poolel oli Ameerika majanduskasv tohutu. Inimesed rikastusid kiiresti ja tarbisid massiliselt. Osteti aktsiad ja väärtpabereid. Suure tarbimise abli majandus mõnda aega kasvas, kuid see põhines eelkõige soodsatele laenudele. Kasv oli ebaühtlane ja soosis teatud alasid. Riigid sõltusid üksteisest 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail. I MS tulemused rahuldasid väheseid. Ainsaks võitjaks võib pidada Ameerikat, mille pinnal sõda ei toimunud, kaotas vähe elusid ning mille majandus kasvas. Suurim pettuja oli Saksamaa
15) Füüsiline isik-Konkreetne isik, tavaliselt töö võtja. 16) FIE- füüsilisest isikust töövõtja, tegeleb iseseisvalt majandades. 17) Tööleping- töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, mis toob kaasa õigused ja kohustused 18) Aktsia- osak- väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saad osa ettevõtte kasumist ja selle varast. 19) Aktsionär- aktsiaomanik 20) Väikeaktsionär- Inimene, kel on ainult mõned aktsiad ja kellele kuulub väike osa firmast. 21) Tuumikaktsionär- aktsionär, kellel on üle poole aktsiatest ja kellel on seetõttu suurem sõnaõigus. 22) Aktsiakurss- aktsiaväärtus 23) Börs- koht, kus aktsiatega kaubeldavtakse. 24) TALSE- Tallinna börsi indeks, mis näitab aktsiahindade muutumist. 25) Deebetkaart- pangakaart, millega saab maksta vaid juhul, kui pangas on summa olemas 26) Krediitkaart- pangakaart, millega makstes pank annab kliendile laenu lepingus
Finantsraamatupidamine Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga. Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad. Ajaline suunitlus: minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist) · Kohustis- Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele(võla...
Ülesanne 1 Eesti resident Marko asutas 15. jaanuaril 2012.a OÜ Saag & Pojad. Marko asutas selle ühingu mitterahalise sissemakse teel, mille esemeks oli korter, mille ta oli soetanud 2011 aastal hinnaga 100.000 eurot. Mitterahalise sissemakse tegemisel hindas ta korter väärtuseks / mitterahalise sissemakse väärtuseks 180.000 eurot. Seega kujunes ühingu asutamisel ühingu osakapitaliks 180.000 eurot. Tänaseks on Marko ja ta ühing jõudnud seisukohale, et kuna ühingul läheb ülihästi, teenitakse kasumit ning puudub vajadus nii suure osakapitali järele, otsustatakse ühingu osakapitali vähendada 120.000 euro võrra, tehes Markole väljamakse summas 120.000 eurot. Kuna Marko tahab olla kindel, et ta ei eksi ei enda ega ka ühingu maksuarvestusega, pöördub ta sinu poole palvega selgitada, kas selline toiming toob mingeid maksukohtusi kaasa. Eeldades, et selles ühingus ei ole mingeid muid toiminguid tehtud, palun analüüsi ja selgita Markole, kas sel...
1 Finantsplaneerimise eksami 2016 kordamisküsimused ja märksõnad Finantsaruannete (bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne kaudmeetodil) sisu tundmine ja aruannete vaheliste seoste mõistmine Bilanss -Kajastab ettevõtte varasid, kohustusi ja omakapitali mingi kindla kuupäeva seisuga( vara mis kuulub ettevõttele antud aja hetkel) Kasumiaruanne - Kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid mingil ajaperioodil (marginal) Rahavoogude aruanne - Näitab kuidas liikumised bilansis ja kasumiaruandes mõjutavad rahavoogu mingis ajaperioodis Mõistete tekkepõhine ja kassapõhine arvestus tundmine Varude välde näitab -majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud ...
Otsus võetakse vastu piisava hulga häälte olemasolul. 18. Selgita juhatuse liikme vastutuse aluseid. AS ja OÜ, vastutavad ainult siis kui on mõnda enda kohustust rikkunud. Põhilisteks on 1. hooldsuskohustus ehk peab kontrollima tehingute tausta ja 2. Lojaalsuskohustus, veel 3. Konkurentsikeeld ja 4. peab eelistama äriühingu huve, mitte enda 19. Mida näitab aktsiakapital? Ei näita eriti palju. Ei näita palju on aktsiad väärt või palju kasumit on ega kui hästi äriühingul läheb. Näitab ainult aktsionäride vara on kunagi äriühingusse sisse pandud. 20. Selgita, mida tähendab dividend ja mida tuleb dividendide jaotamisel arvestada. Maksmise kord: võib maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Seda nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. Nõukogu nõusolekul võib juhatus teha pärast majandusaasta möödumist ja enne aruande kinnitamist aktsionäridele pooles saadavas
Elukestva õppe juurutamine- pööratakse täiskasvanuharidusele suurt tähelepanu, et saaks end täiendada. Koolide juhtimise probleemid 21. Kuidas jaguneb rahvusvahelinefinantsturg? Selgita! Rahaturg kaubeldakse kõikvõimalik riikide raha ehk valuutadega, väärtpaberiturul aga ettevõtete ja riikide väärtpaberitega. Väärtpaberiturg ost ja müük. Väärtpaberite hulgas on olulisel kohal võlakirjad ja aktsiad. Võlakirja abil laenab ettevõte raha ning võtab endale kohustuse see teatud aja möödudes intressidega tagasi maksta. Võlakirja ostja annab ettevõttele laenu.Aktsia ostmisel omandatakse aga osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte tegevuse kujundamisel. 22. Mida tähendab Euroopa Liidu majandusruumis väljend- neli vabadust? Neli vabadust ehk tootmistegurite vaba liikumine tähendab kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba
Turutüübid Täielik konkurents Monopolistlik Oligopol Monopol konkurents Firmade arv Väga palju palju vähe (üksikud suurfirmad) üks (suur ettevõte) Toodang Ühesugune (hüvise Erinev (tooted on Erinev ja ühesugune Unikaalne (sarnased homogeensus) väikeste asenduskaubad erinevustega) puuduvad) Mõju Hinnavõtja (puudub Väike (mõningane Vastastikune sõltuvus (kontroll Hinnategija (täielik kontroll hinnale kontroll hinna üle) kontroll) hinna üle suur, kartellkokkulepe hinna üle) ...
tamiseks, näiteks kulla varumine, ja ei oota, kuni nende investeerimisnõustaja seda neile isiklikult soovitab." (Kosares 2007, 42) Kulda peetakse oluliseks riski hajutamisel, kuna tema hind liigub üldjuhul vastupidises suunas aktsiaturgudega ning ühe portfelli osa langemisel tasakaalustab teine selle kahju. 1970ndatel oli hea näide, kus üks investor paigutas 100 000 dollarit aktsiatesse ja teine 70% aktsiatesse ning 30% kulda. 1972. aastal hakkasid aktsiad ja kuld reageerima dollari devalvatsioonile ja puhkes inflatsioonikriis. 1979. aastal, mil kriis jõudis haripunkti oli kulla abil riski hajutanud portfelli väärtus tõusnud peaaegu 425 000 dollarini, samal ajal kui kõigi aktsiatega portfelli väärtuseks jäi vaid 175 000 dollarit. (Kosares 2007, 41) "Kullasse investeeritakse kahel põhjusel. Esiteks võib kulla hind tõusta ja toota seeläbi kullaomanikele või kullakaevanduste aktsionäridele kasumit. Teine põhjus ei ole
endise N. Liidu tarvis, varustades muuhulgas ka Kremli "kroonimata valitsejaid? Kalevi maiustused võitsid tunnustust ka väljaspool N. Liidu piire, tuues mitmetelt rahvusvahelistelt messidelt ja näitustelt koju auhinnalisi kohti. 1991 - kondiitritoodetevabriku Kalev baasil moodustatakse RAS Kalev. 1995 - RAS Kalev erastatakse ning moodustatakse aktsiaselts. 1996 - ASi Kalev aktsiad noteeritakse Tallinna Väärtpaberibörsil. 2003 - AS Kalev lahkub Tallinnast Harjumaale Rae valda Põrguväljale uude kaasaegsesse tootmiskompleksi. (Kalevi koduleht: http://www.kalev.eu/ajalugu ) 7 6. PREMIA 1951. aasta augustis avati Tallinnas, tollasel Leningradi maanteel, Tallinna Külmhoone. Ettevõtte põhitegevusalaks oli algusaastatel piimatoodete hoiustamine.
säästud lubavad. (V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 2. osa) Iga ettevõte töötab teatud rahanduslikus keskkonnas ja allub selle keskkonna mõjule. Majanduse üldine seisukord sõltub rahamassi liikumise efektiivsusest investeerijatelt kapitali vajavate eraisikute, ettevõtete või organisatsioonide käsutusse. Kapitali liikumine aitab kaasa finantsvarade ja kohustuste loomisele. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete aktsiad ja/või võlakirjad, finantsnõuded jne. Finantskohustused kujutavad endast firma võlgnevust kreeditoridele.(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") Finantsvarade moodustumine ja liikumine toimubki finantsturgudel, kus omavahel kohtuvad kapitali puudujäägiga ja kapitali ülejäägiga ettevõtted ning kus neil on võimalik saada varade loomiseks vajalikke vahendeid mitmesugustest erinevatest allikatest. (J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus")) Finantsturg jaguneb rahaturuks ja kapitalituruks.
Oma eesmärk tuleks kirja panna, seda pidevalt meelde tuletada ja hakata seda uskuma. Rikkuse saavutamiseks on palju erinevaid võimalusi, kuid kõik nad põhinevad kolmel teguril: 1) Aktiivne sissetulek - lihtsamalt öeldes palk. Aktiivse sissetuleku puhul toimub vahetutehing, kus inimene vahetab oma aega ja energiat raha vastu. 2) Varad, mille väärtus võib aja jooksul kasvada - väärismetallid, dividende mitte maksvad aktsiad, postmargid, kunst jne. Neid kõiki ühendab see, et eeldavasti nende varade hind kasvab ja investor saab sealt vahelt teenida, aga hinnatõus pole garanteeritud ja seega peab võtma riski. 3) Passiivne sissetulek - olukord, kus raha teeb raha sõltumata sellest, mida omanik teeb. Raha asemel võib passiivse sissetuleku allikaks olla ka kinnisvara või äri. Alles passiivne sissetulek tagab majandusliku vabaduse.
See jagatakse seitsmeks miljoniks neljakümne seitsme tuhande üheksasaja kaheksakümne seitsmeks aktsiaks, millest igaühe nimiväärtus on 100 000 eurot ja mida saab märkida vastavalt algsele märkimise alusele, mis on ette nähtud artiklis 11 ja arvutatud I lisas. 2. Lubatud aktsiakapital jaguneb sissemakstavateks aktsiateks ja sissenõutavateks aktsiateks. Sissemakstavate aktsiate esialgne nimiväärtus on kokku 80 548,4 miljonit eurot. Lubatud aktsiakapitali algselt märgitavad aktsiad antakse välja nimiväärtusega. Muud aktsiad antakse välja nimiväärtusega, välja arvatud juhul, kui juhatajate nõukogu otsustab need erijuhtudel anda välja muudel tingimustel. 4. ESMi liikmed kohustuvad pöördumatult ja tingimusteta märkima lubatud aktsiakapitali vastavalt I lisa kohasele märkimise alusele. Nad täidavad õigel ajal kõik kapitali sissenõudmise nõuded vastavalt käesolevas lepingus sätestatud tingimustele. ARTIKKEL 9 Kapitali sissenõudmine 1
+150 000 + 150 000 2) Ettevõte ostab auto 100 000 (eurot). Auto eest maksmata. Vara = kohustused + omakapital +100 000 +100 000 2/9/2015 Mai Takkis 46 Vara ja kapitali vähenemine Ettevõtte vara ja kapital väheneb ühe ja sama summa võrra. Bilansimaht väheneb. 1) Maksti auto eest 100 000 eurot Vara = Kohustused + Omakapital -100 000 -100 000 2) Ettevõte ostis tagasi oma aktsiad Peetri käest 50 000 eurot eest Vara = Kohustused + Omakapital - 50 000 -50 000 2/9/2015 Mai Takkis 47 Vara struktuuri muudatused Muutub ettevõtte vara struktuur. Bilansi aktiva üks kirje suureneb ja teine väheneb ühe ja sama summa võrra. Bilansimaht ei muutu. Antud majandustehingud ei too kaasa muudatusi bilansi passiva poolel. Ettevõte ostis kaupa müügiks 10 000 euro eest.
4. Raha omadused o Raha peab olema üldtunnustatud ja stabiilne o Raha peab olema kergesti äratuntav ja raskesti järele tehtav o Raha peab olema kerge kaasas kanda o Raha peab olema vastupidav ja kulumiskindel o Raha peab olema jaotatav o Raha on vaid piiratud kogus 5. Raha likviidsuse püramiid o Sularaha o Krediitraha o Jooksev konto o Lüh.ajalised volakirjad o Pik.ajalised volakirjad o Aktsiad o Kinnisvara (materjal) 6. Kullastandardi olemus o rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. o Raha kaetud kullaga 7. Bretton Woodsi süsteemi olemus o Toetus kullale ja dollarile 8. Raha ajalugu Eestis o Algselt oli Eestis, nagu mujalgi maailmas rahaks erinevad: ehted, loomanahad, relvad jne. o Esimesed mündid vermiti 1265.a o 14.saj hakati kasutama KA vooramaiseid münte o 1681 aastast kasutati vallutaja riikide raha ( rootsi,vene saksa) o 1918
A väljalaskehind ei või olla väiksem nim väärtusest: Tühine aktsia väiksema kui 10s. A ülekurs- kui aktsia väljalaskehind on suurem nimiväärtusest. Ülekurssi võib kasut: kahjumi katmiseks. Aktsia annab aktsionärile õiguse: osaleda aktsionäride üldkoos, kasumi jaotamisel, AS lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Aktsia märkim saab märkija õiguse saada aktsia ja kohustustub selle eest tasuma. 32. Nimelised aktsiad. Nimelise aktsia õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud ASi aktsiaraamatusse. Nimelised aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta. 33. Esitajaaktsiad. Vabalt võõrandatav aktsia, mis ei ole kinnistatud omaniku nimele. Aktsia, millest
kujuneb olukord, kus otsitakse süüdlast ja peaks liberaalse ühiskonna seaduste järgi süü olema karistatav, aga organisatsiooni toimimise tõttu on süüdlast raske leida Siit tuleb: tehtud kahjude eest vastutab materiaalselt organisatsiooni kollektiiv 2. Mida kujutab endast "greenmail" ehk "roheline väljapressimine"? Greenmail - selline nähtus, kui aktsionäril on piisav osa aktsiatest, hakkab organisatsiooni ründama, nõudes, et see ostaks tema aktsiad ära hinnaga, mis ületab turuhinda, vastasel juhul ähvardab ta aktsiad müüa ülevõtjale (võrdväärne konkurent või tunduvalt võimsam ettevõte) Kui aga ei allu survele, siis võidakse ettevõte kinni panna või maha müüa. Maha müügi korral vahetatakse tihti juhtkond välja. Kui börsil levib kuulutus ülevõtmisest, siis aktsiate hinnad tihti tõusevad- 3. Milles saab süüdistada ettevõtte direktorit, kui ta allub "greenmaileri" survele? (millise huvilise suhtes
väljavõtte lõppsaldoga). Kontode "Kassa" ja "Arvelduskonto" saldo bilansipäeva seisuga näidatakse bilansikirjel Raha summeeritult. 5.2 Lühiajalised finantsinvesteeringud Siia kuuluvad lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Bilansis kajastatakse õiglases väärtuses, v.a. aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata ja väärtpaberid, mida hoitakse lunastustähtajani. 5.3 Nõuded ostjate vastu Ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis kirjel Nõuded ostjate vastu. Müügiarveldused Arveldused müüjate ja ostjate vahel võivad toimuda kas sularahas või pangaülekannetena. Eesti Panga 17.06.1992.a. käskkirjaga nr.45 kehtestatud
1930 oli tehniline revolutsioon, võeti tööliste asemele kasutusele masinad. Valitses ka ületootmine, mistõttu hinnad hakkasid langema. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, aga valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas (oma näljaselt rahvalt käest võetud) vilja maailmaturule odava hinnaga ning sellega varises teraviljaturg kokku. 24okt 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev, mil oli New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järsult üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mis tõttu varisesid kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. Põhjused, miks kriis tekkis olid ületootmine ja vale majandamine. Laenati liiga palju pankadelt, et alustada oma äri, mis ei õnnestunud ja ei suudetud enam tagasi maksta
.Vanem eesti kirjandus 11. klass Nimi _____________________________ Punkte 200/_____ Hinne ___ Meie esivanemad on julgemate oletuste järgi elanud (kus?) __________________ kaldal ligi _________aastat. Igal rahval on enne (millist?) _____________________ kultuuri olnud (mille?) __________________ aeg. Viimast anti edasi suuliselt ühelt põlvkonnalt teisele. 13. sajandi alguses oli eestlasi umbes 150 000. Nad tegelesid künnipõllunduse, _________________ ja _________________, sõitsid merd ja kauplesid naabermaadega. ____________________ eluviis oli kujundanud nende ühiskonnamudeli, milles ei olnud kesksel kohal riik ja võim, vaid _________ ja _________. ______ a algas eestlaste vabadusvõitlus saksa ristirüütlite vastu. 20 aastat hiljem langes maa _________ ja __________ võimu alla ning ühtlasi nende (mille?) _______________ mõjuvälja. Alates ___ sajandi I poolest oli meie rahvas võõra võimu all ja seda ___...
,,Pistodaga Madonna" Torgny Lindgren Sissejuhatus Raamatu ilmus esmakordselt Rootsis, 1991. aastal ning kirjastajaks oli ,,Norstedts". Tegevus toimub 80-ndate lõpu ja 1990-ndate Lõuna-Rootsis, raamatu lõpuosas toimub enamik tegevusest Stockholmis. Sisukokkuvõte Raamatu tegevustik toimub peategelase Theodori (sünd 1964) kodukohas, ühes pisemas külas. Theodor oli loomult väga emotsionaalne, samas kinnine kuid tundeid mõistev inimene, ta oli laia silmaringiga ning oskas tõlgendada asju neutraalselt, kallutamata neid enda kasuks või kahjuks. Tema oskus kasutada filosoofilisi väljendeid ja aforisme oli omamoodi kunst, ta teadis täpselt millal ja mida öelda. Theodor oli pärinud vanaisa raamimistöökoja ning oli jätkanud traditsiooni ning hakkas ka ise pildiraamijaks, ta tunnetas kunsti, enda näppude, hinge ja südamega see tegevus oli ta jaoks südamelähedane ja tähtis. Theodori unistuseks o...
Basis Point põhjenduse poolthääl osanik Bear Markets lagevate hindadega turud Convertible Bond vahetatav võlakirja laen Bidask Spread pakkumise kursierinevuse küsimine Corporate Bond korporatiivne, ühine väärtpaber Bid Price pakkumishind Coupon maksuleht Blue Chips tuntud firma aktsiad Coupon Frequency maksulehe seerianumber F Coupon Rate kupongi, maksulehe määr Face Value/ Nominal Value nominaalväärtus Covered Warrants kaetud tagatised Fixedincome Securities fikseeritud Credit Rating laenureiting sissetuleku garantii Currency Board valuuta komisjon Fixed Rate Bonds fikseeritud hinna
· Asutusleping- NT · Põhikiri- NT · Juhatuse liikmete nimed, lk-d, elukohad · Juhatuse liikmete allkirjanäidised- NT · Nõukogu liikmete nimekiri ( kui on nõuk) · Sidevahendite numbrid · Tegevuslitsents (OV, MV või Justiitsministeerium) · Panda teatis osakapitali sissemaksmise kohta · Mitterahalise sissemakse puhul üleandmise leping · Kviitungid kandelõivu ja kande avaldamise seisu kohta AS · Aktsiad: liht- ja eelisaktsiad, hääletamine · Üks või mitu omanikku · Algkapital · Mitterahalised sissemaksed · Struktuur VÕIMALIKUD VEAD, MIKS ÄRIIDEED EBAÕNNESTUVAD · Kui hobi või huviala muudetakse äritegevuseks ja enne ei uurita nõudlust pakutava järele · Äri alustamine eelneva planeerimiseta · Skeptiline suhtumine abisse või teadmatu, kes, kus ja millist abi pakub. ÄRIPLAANI SKEEM · Andmed ettevõtte kohta
pangast raha kätte sularahana, või nt midagi vahetada kiiresti sularahaks. · Tootlikkus toodetavate kaupade ja teenuste hulk ajaühikus inimese, ettevõtte, tööstusharu või kogu majanduse kohta. · Lihtaktsia esineb aktsiaseltsi aktsionäridele kuuluvat kapitali osa, andes aktsionäridele hääletamise õiguse. Aktsiapaberite jaotamisel saavad nad väärtpaberid hiljem kätte kui eelisaktsionärid. · Eelisaktsia aktsiad, mis saavad kindlaks määratud dividendi enne, kui hakatakse maksma lihtaktsiate dividende, ning mille omanikud saavad likvideerida aktsiaseltsi varadest osa enne lihtaktsionäre. Kuid neid puudub hääleõigus. · Intress- tasu kellegi teise raha kasutamise eest; tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelgi teisel kasutada oma vara. Nt: maksad pangale intressi. · Dividend maksed, mida tehakse aktsiaseltsi tuludest aktsionäridele.
Majanduse ,,vereringe" Finantsteenuste ja kogu majanduse arengutaseme vahel otsene seos. Agraarajastul kuld, hõbe Industriaalajastul riiklikud süsteemid, mida kontrollisid valitsus, keskpangad. Infoajastul finantsturg avatud välisinvesteeringutele, börsimängurid. Finantsteenuste struktuur Hoiustamine Laenamine Arveldamine kohalikud pangad, hoius-laenuühistud, liisingufirmad, kindlustusasutused(fondi) Investeerimine valdavalt rahvusvaheline (võlakirjad, aktsiad, fondiosakud börsidel ehk väärtpaberiturgudel) Tuntumad börsid New Yorkis, Londonis, Tokyos Välisvõlg Finantsteenuste kontroll ja reguleerimine Riiklik kontroll Riigi keskpangal on kontroll Finantsteenuste osutamine tugineb rahanduspoliitikale (riikide keskpangad) Keskpank laseb käibele sularaha (kontrollib otseselt/kaudselt finantsteenuste osutamist) Rahvusvahelised finantsorganisatsioonid (rahastavad suuri projekte, reguleerivad riikide koostööd) - Rahvusvaheline valuutafond IMF
eesmärgiga vähendada tööjõukulu ja kulutusi loodusressurssidele. Siia kuulub ka arenenud ja arengumaad vähendavad kindlalt töötasude erinevusi, kaupade hindasid ning ettevõtete rentaablust. Kasvab kompaniide endamise arv ja mõõtmed nii riigi siseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil, millega kaasnevad radikaalsed ümberkorraldamised ning töötajate arvu vähendamised. Suurt tähtsust omavad börsid ja seal kauplemise objektiks olevad ettevõtete aktsiad ning mõnede riikide rahvusvaluutade mõju rahvusvahelise valuutade vaba vahetuse süsteemi kaudu maailma erinevate riikide majandusele. Tarbijatele krediidi andinise suurendamine, mis on platvormiks edasi selle tarbimise kasvule. Kõigis infokanalites võimas reklaami voog, mis kõrvaldab kindlad piirid informatsiooni ja reklaami vahel. Kasvav elanikkonna kihistumine sissetulekute järgi nii arenenud kui ka arengumaades, mida
Keila Gümnaasium Eduard Vilde Referaat Õpilane: Egle Kruus Klass: 9.c Juhendaja: Eva Samolberg Kuupäev: 16.12.2008 Keila 2008 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Elulugu..................................................................................... 4-6 Teosed....................................................................................... 7 Lisad......................................................................................... 8 Kokkuvõte.................................................................................. 9 Kasutatud kirjandus....................................................................... 10 ...
Riik oli omastanud kõik isiklikud rahatagavarad ning kõik said sõltuvaks vaid palgast. Sellest alates oli vaid üks suur tööandja riik, kes peagi lükkas kõrvale kõik muud, ka kõige väiksemad. See suur samm muutis rahva täielikult riikliku järelevalve aluseks. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 69) Kõikidelt riigistatud pankadelt, tehastelt jne. saada olev tühistati, kuid kõikide üksikisikute võlad tuli ära maksta. Aktsiad kaotasid väärtuse, osanikud oma varanduse. Veelgi hullem, et kõik osanikud kuigi osadel oli vaid üks aktsia pidid kõigi teiste varanduse kaotanute kombel eriseaduse alusel maksma kõrgeid makse, üüre ning pööraselt kõrget õppemaksu koolis käivate laste eest. Pealegi piirati nendele töösaamise võimalusi. Lühidalt, neid koheldi riigivastastena. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 71)
mälus, mis tõendab, et väärtpaberi Second level omanik on osanik mingis Third level ettevõttes või andnud kellelegi Fourth level laenu. Fifth level Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki: Aktsiad Võlakirjad Kuidas tekkis väärtpaber ja kus see võeti kasutusele? Keskajal mõistsid kullassepad, et inimesed ei väljasta kogu oma kulda, vaid aeg-ajalt vähestes kogustes. Neil tekis mõte kulda hakata laenama ning inimestele väljastama väärtpaberi, mis tõendasid inimesete hoiustatud kulla kogust. Kasutusele võeti Itaalias, kuid esimene Click to edit Master text styles avalik aktsiapank avati Hollandis 1609. Second level aastal
Ettevõtlus. Ettevõtete liigid FIE Füüsilisest Isikust Ettevõtja Vastutab oma varaga piiramatu vastutus Eraettevõtja ärinime all Lihtne ja odav asutada Lihtne raamatupidamine ja maksundus Raha nappus Täisühing 2 või enam isikut lepivad kokku Ühine raha ja ühine piiramatu vastutus Ettevõtlus. Ettevõtete liigid Usaldusühing Täisosanikud vastutavad täielikult ja oma varaga piiramatu vastutus Usaldusosanik oma osaluse raames investor Aktsiaselts Aktsiad - liht ja eelisaktsiad 1 aktsia = 1 hääl Vastutus piiratud Keeruline raamatupidamine Asutamiseks vaja 25 000 eurot algkapitali! Paberite koostamine ja asutamine keeruline Ettevõtlus. Ettevõtete liigid Tulundusühistu vähemalt 3 inimese asutatud Mingi eesmärk Vastutus investeeringute ulatuses Igal liikmel üks hääl OÜ · Osaühing · Igal osanikul saab olla ainult üks osa. Hääleõigus sõltub osa suurusest ehk sissemaksest · Piiratud vastutus · Lihtne asutada
Väide on tõene või väär? Valige üks: a. Tõene b. Väär *ostetud väärtpaberid võetakse arvele nende soetusmaksumuses. 17. Müüdud kauba kuluks kandmisel tehakse järgmine lausend: Valige üks: a. D kaup / K müügitulu b. D kassa (pank) / K kaup c. K müüdud kauba kulu / K müügiks ostetud kaubad d. D kassa / K müügitulu e. D müüdud kauba kulu / K müügiks ostetud kaubad 18. Aktsiad, mis soetatakse kuni aastaks müügi eesmärgil kajastatakse bilansikirjel Valige üks: a. Pikaajalised finantsinvesteeringud b. Rahalähendid c. Müügiks ostetud kaubad d. Lühiajalised finantsinvesteeringud 19. Majandusüksuse kaubavaru lõppsaldo oli 12 000. Aruandeperioodi jooksul müüdi kaupa 150 000 (soetushinnas) ulatuses ja valmsitati juurde 120 000 väärtuses. Milline järgnevatest oli kaubavaru algsaldo? Valige üks: a. 42 000 b
KORDAMISKÜSIMUSED õp. lk. 107-148 TEENINDUSMAJANDUS 1. Milliseid teenuseid nim. avalikeks teenusteks, nimeta avalikke teenuseid mida kaetakse riigieelarvest, avalikke teenuseid mida kaetab kohalik omavalitsused? Avalikeks teenusteks nimetatakse teenust, mis korraldatakse inimestelt ja ettevõtetelt kogutud maksuraha eest. Riigieelarvest kaetakse haridus, riigikaitse, arstiabi Kohalik omavalitsus: ühistransport, teede korrashoid 2. Nimeta tegureid mis soodustavad teenuste üleilmastumist? Üha suurem kauplemine teenustega. Edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas. Rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees. Valitsuse suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi. 3. Kuidas jaguneb transport, loetle transpordi liigid, oska kanda kaardile tähtsam...
Otsustusõigus Väike Suur Nõue pankroti korral Enne lihtaktsionäre Jäävad kõige viimaseks Piirangud emiteerimisel 1/3 aktsiakapitalist Puudub Kes kasutab? Nt riskikapitalistid Tavalised aktsionärid 83. Mis on omaaktsiad? Omaaktsiad e tresooraktsiad e hoidlaaktsiad (treasury stock) on aktsiaseltsi emiteeritud aktsiad, mis ei ole käibes, vaid on ajutiselt aktsiaseltsi poolt tagasi ostetud ja tema enda käes. 84. Mis on splittimine ja tooge ka selle näide? Üheks levinumaks on aktsiate ositamine ehk tükeldus ehk splittimine. See on operatsioon, mille käigus asendatakse üks suure nimiväärtusega aktsia mitme väiksema nimiväärtusega aktsiaga, kuid aktsiakapital jääb samaks. Näide: Üks aktsia nimiväärtusega 100 krooni asendatakse 10 aktsiaga nimiväärtusega 10 krooni
varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (näit. kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja 4. varasid, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (näit finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana. Käibevara hulka kuuluvad: • raha, nii kassas kui ka pangaarvetel; • aktsiad ja muud väärtpaberid, mis on ostetud edasimüügiks või mida omatakse vähem, kui üks aasta; 8 • debitoorsed võlgnevused (debitoorne tuleb sõnast deebet, mis tähendab tõlkes ta võlgneb ehk ollakse võlgu antud ettevõttele), näiteks aruandvatele isikutele antud avansid, ettemaksud tarnijatele jne; • varud. Varud (RTJ 4 p 6) on varad: 1
rahaomaniku suva kohaselt kasutada) Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 6. Kullastandardi olemus – valuutade väärtused maailmas kehtestati teatud kulla hulgaga. Süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega. (kehtis 19. sajandi lõpust I maailmasõjani)
2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid M2= M1 + säästuhoiused · M3a moodustavad agregaat M2, tagasiostulepingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad M3 =M2 + tähtajalised hoiused Erinevates riikides agregaadid võivad erineda. 1.Rahvusvahelised rahasüsteemid Turu maht nõudis odavama raha kasutuselevõttu. Odavam raha vajas lisagarantiisid. Kui kuld ja hõberahad sisaldasid mingit väärtust, siis paberraha olulist väärtust ei oma ja seetõttu vajab lisagarantiisid. Rahasüsteemi võib liigitada suletud ja avatud süsteemiks
ostma Kupongimäär – intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investoril (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad – kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatatkse kupongimakseid Tagasikutsutavus – ennetähtaegse lunastamise võimalus (callability – emitendi jaoks ning puttability – investori jaoks) 10. Võlakirjadega seotud riskid Võlakirju peetakse üldiselt madalama riskiga väärtpaberiks kui aktsiad (kuid alati on võimalik ka võlakirjadega kaotada kogu investeering, samas tulu on siiski piiritletud) – seos kehtib pigem sama ettevõtte puhul. Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile) Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: 2
kujuneb olukord, kus otsitakse süüdlast ja peaks liberaalse ühiskonna seaduste järgi süü olema karistatav, aga organisatsiooni toimimise tõttu on süüdlast raske leida Siit tuleb: tehtud kahjude eest vastutab materiaalselt organisatsiooni kollektiiv 2. Mida kujutab endast "greenmail" ehk "roheline väljapressimine"? Greenmail - selline nähtus, kui aktsionäril on suurem osa aktsiatest, hakkab organisatsiooni ründama, nõudes, et see ostaks tema aktsiad ära hinnaga, mis ületab turuhinda, vastasel juhul ähvardab ta aktsiad müüa ülevõtjale (võrdväärne konkurent või tunduvalt võimsam ettevõte) 3. Milles saab süüdistada ettevõtte direktorit, kui ta allub "greenmaileri" survele? (millise huvilise suhtes milliseid eetilisi printsiipe ta rikub?) Kui börsil levib kuulutus - aktsiate hinnad tõusevad Kui ei luba kuulutada - aktsiate hinnad ei tõuse
Näide 2 Bilanss Varad Lisa 31.12.2006 31.12.2005 Käibevara Raha 2 256 021 20 022 Nõuded ja ettemaksed 8 3 438 541 3 550 133 Varud 4 4 989 181 2 180 253 Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570
Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine): 1. Tootmistegurid. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. - loodusressursid - maa, maavarad, hapnik jmt. - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon; ettevõtlikkus kas omaette ressurss või inimkapitali omadus. - kapital - mis jaguneb omakorda : 1) reaalkapital (tehased, masinad jmt.) 2) raha- ehk finantskapital (investeeringud) 2. Alternatiivkulu (võimalused). Alternatiivkulu loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu. 3. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused. - tava...
leevendada. Pealegi oli sellel võõras keeles firmamärk, mida lihtne maainimene naljalt hääldada ei osanud, mis näitab, et Eesti riik kauples juba edukalt nt. Inglismaaga. Mida aeg edasi, seda tähtsusetumaks aurukatel muutus, ajapikku läks ta moest ära, sest leidus ka muid mooduseid rehepeksuks. Näiteks ostis Käo Paul enne iseseisvusaega traktori, mis selle töö ilmselt hõlpsamini ära tegi. Kolmandas tantsus selgub aga, et sõja-aastail olid vana ja hädise aurukatla aktsiad ootamatult tõusnud, kuna ,,/../ olgu tasku või rebenemiseni pungil ostupunkte ja ostumarkasid, petrooli pole ikka kusagilt saada, kuid puid on igas talus külluses". Neljandas tantsus vedas katelt enda järel juba traktor, mitte hobune, kuid tuli ja vesi olid oma töö juba teinud ning katel oli vana ja roostetanud. Sellegipoolest oli see nagu perpetuum mobile, millele Mats Traat omistab sellise rolli nagu saatusel inimeste elus, mis lihtsalt käib eluga kaasas ja mida ei saa muuta
Ettevõtluskuludeks on vaid tööjõukulud, mis on seotud ettevõtlusega. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3 Ettevõtete ostmisel peab uurima konkurentsi. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Äriühingut saab luua või füüsilisest isikust ettevõtjaks vormistada minimaalselt ühe tunniga E-äriregistrikeskuses. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Aktsiad on osaühingus 3 Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3 Ettevõte peab ennast positsioneerima tööjõuturul kord aastas. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3 Osaühingul peab olema vähemalt kaks liiget. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Osaühingu võib luua üks subjekt (füüsiline isik või juriidiline isik). Õige vastus on 'väär'. 3
olema audiitor. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiakapitali minimaalne suurus on 400 000 krooni. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Aktsiad peavad olema registreeritud Väärtpaberite Keskdepositooriumis. Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on: aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Nõukogu on juhatusest kõrgemalseisev organ, mis planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu peab koosnema vähemalt kolmest liikmest. Nõukogu liige ei pea olema aktsionär
Rahvamajanduse arvepidamise põhimõistete lühimääratlused järgnevad: Toode- töö tulemus , millel ainelis-esemeline vorm Teenus- töö tulemus mis rahuldab kas isiklikke või kollektiivseid vajadusi, aga ei ole omaette toode (pole aineliselt olemas) Toodang- nii tooted kui teenused Vahetoodang- toodang mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises Lõpptoodang- kasutatakse lõpptarbimiseks, suurendamiseks või ekspordiks Riigi majandusterritoorium- riigi poolt hallatav territoorium kus isikud, kaubad, kapital võivad vabalt liikuda. Siia kuuluvad ka õhuruum, territoriaalveed , rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, riigi territoriaalsed enklaavid ( saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused ) Riigi resident- institutsiooniline üksus , kelle majandushuvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga ühe aasta või pikema aja jooksul. Nt ettevõte osaleb riigi maj.territooriumil majandustegevuses aasta või pikema periood...
Kordamine üleminekueksamiks(majandus) Majanduse kolm põhiküsimust. · Mida? Toota kaupu ja pakkuda teenuseid, mida tarbijad vajavad. · Kuidas? Milliseid vahendeid tootmises kasutada. Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast. · Kellele? Kes on kliendid? Näide: · Mida ehitusteenuse pakkumine. · Kuidas kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat? · Kellele suuremad ehitusfirmad, eraisikud. Tootmisressursid ja tootmistegurid. Ressursid ja Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja a...
Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Majanduspoliitikas viljeleti ajastule omast merkantilismi: Kullast ja hõbedast mündid. 1738. a. avatud Ädelforsi kullakaevandus. 1kg aastas. 1731. a. Ida-India kompanii. Götebori/Älvsborg õitseng tee, siid, portselan, vürtsid sisseveosadam Rootsi. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Manufaktuurid (tekstiil). Rootsi esimesed aktsiad. Toodi sisse kartul Jonas Alströmer. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) 1734. a. uus seadustekogu. 1734. a. Riigipäeval tekivad vormiliselt kaks parteid: ``Mütsid`` ja ``Kübarad`´, mis lõhestasid kolm kõrgemat seisust. Talupojad vastavate parteidega eriti tegemist ei teinud. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Frederik I Riiginõukogule: ``Sie sind alle Nachtmützen!`` HORNI pooldajad ``mütsid``
rikutud IV Aktsiaseltsi juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine 13. Aktsiaseltsi põhikirjaga kehtestati nõue, et juhatuse liikmeks ei või olla isik, kes ei ole aktsionär. Vaatamata nimetatud piirangule valis nõukogu juhatuse liikmeks isiku, kellele ei kuulunud nimetatud aktsiaseltsi aktsiaid. Uus juhatuse liige esitas aktsiaseltsi vastu nõude, et aktsiaselts kingiks või laseks talle välja tasuta aktsiaid, kuna põhikirja järgi peavad juhatuse liikmele aktsiad kuuluma, tal puuduvad aga rahalised võimalused aktsiate eest tasumiseks. Teised juhatuse liikmed esitasid omakorda nõukogule nõude oma otsuse tühistamiseks, kuna juhatuse liikmeid saab vastavalt põhikirjale valida vaid aktsionäride hulgast. VUTT: 1 kas põhikirjas olev piirang on seaduslik? o ÄS § 308 lg.1: juhatuse liige ei pea olema aktsionär; aga lg.3 2. lause: põhikirjas
rikutud IV Aktsiaseltsi juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine 13. Aktsiaseltsi põhikirjaga kehtestati nõue, et juhatuse liikmeks ei või olla isik, kes ei ole aktsionär. Vaatamata nimetatud piirangule valis nõukogu juhatuse liikmeks isiku, kellele ei kuulunud nimetatud aktsiaseltsi aktsiaid. Uus juhatuse liige esitas aktsiaseltsi vastu nõude, et aktsiaselts kingiks või laseks talle välja tasuta aktsiaid, kuna põhikirja järgi peavad juhatuse liikmele aktsiad kuuluma, tal puuduvad aga rahalised võimalused aktsiate eest tasumiseks. Teised juhatuse liikmed esitasid omakorda nõukogule nõude oma otsuse tühistamiseks, kuna juhatuse liikmeid saab vastavalt põhikirjale valida vaid aktsionäride hulgast. VUTT: 1 kas põhikirjas olev piirang on seaduslik? o ÄS § 308 lg.1: juhatuse liige ei pea olema aktsionär; aga lg.3 2. lause: põhikirjas
PÕHIVARAD* Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse O OMAKAPITAL* Finantsinvesteeringud M Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Nõuded ja tehtud ettemaksed A Registreerimata aktsiakapital või osakapital Kinnisvarainvesteeringud K Ülekurss Materiaalsed põhivarad A Oma osad või aktsiad (miinus) Bioloogilised varad P Kohustuslik reservkapital Immateriaalsed põhivarad I Muud reserveid T Muu omakapital A Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) L Aruandeaasta kasum (kahjum)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
