Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tegevus aastatel 1929-1939 (9)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Ülemaailmne
majanduskriis 1929-1933

1920-te
teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena
ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. 1930 oli tehniline revolutsioon , võeti tööliste asemele kasutusele masinad . Valitses
ka ületootmine, mistõttu hinnad hakkasid langema . Väljapääsu
otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, aga
valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas (oma näljaselt rahvalt käest
võetud) vilja maailmaturule odava hinnaga ning sellega varises
teraviljaturg kokku. 24okt 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev,
mil oli New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järsult
üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas
nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest
Tegevus aastatel 1929-1939 #1 Tegevus aastatel 1929-1939 #2 Tegevus aastatel 1929-1939 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 231 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tance Õppematerjali autor
Põhjalik lühike kokkuvõte, mis toimus aastatel 1929-1939.

1)Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933
2)NSVL 1933-1939
3)Hispaania kodusõda 1936-1939
4)Rahvusvahelised suhted 1933-1938
5)Kolme vastasleeri kujunemine
6)Lepituspoliitika
7)Austria anšluss (liitmine)
8)Müncheni konverents
9)Tšehhoslovakkia häving
10)Molotovi-Ribbentropi pakt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
pptx

TEINE MAAILMASÕDA

Sammhaaval uue sõjani Getter Orav 12. klass TEINE MAAILMASÕDA Uute konfliktikollete kujunemine Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ja tekitas uusi konfliktikoldeid. Kokku varises Versailles' süsteem: Saksamaa tühistas 1935. aastal ühepoolselt lepingu Kehtestas üldise sõjaväekohustuse Asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järelandlikult Saarimaa elanikud otsustasid referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga 1936 viis Hitler väed Reini tsooni Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas ja vallutas Etioopia Lääneriikides sai alguse rahustamispoliitika, usuti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komint

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Teine maailmasõda - II MS sõdivad pooled

Lepituspoliitika, Austria a., Müncheni k., Tsehhoslovakkia Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) ­ Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) ­ kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Teise maailmasõja põhj

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Teine maailmasõda: konfliktikollete kujunemine ning II MS algus

Teine maailmasõda: sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: 1935. a tühistas Saksmaa ühepoolselt Versailles lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Sx. sõlmis Inglismaaga kokkulepe, millega sai Sx suurendada oma laevastikku. 1936. a märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. sõjakolle It: 1935. ründas Itaalia Etioopiat, eesmärgiga taastada Rooma impeerium. Etioopia vallutati ning sai It. asumaaks. 1936. a sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järg. aasta ühines veel riike(Hispaania, Ungari) Ingl.pooldas patki, kuid ei ühinenud. Hispaania kodusõda: Esimene pärast I MS puhkenud sõd Euroopas oli Hispaania kodusõda. Kodusõja eesmärgiks- sõjaväelased ei olnud rahul vabariikliku valitsusega ja tahtsid seda kukutada, st. kardeti proletariaadi dikt

Ajalugu
thumbnail
6
docx

II MS kokkuvõte

II maailmasõda  Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki)  Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki)  II maailmasõjas kujunesid välja: lääne- ja idarinne.  Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1935- Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles rahulepingu, üldine sõjaväekohustus, asus looma lennuväge, sõjaväge 1935-Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ja Locarno paktist Saarimaa elanikkond otsustas liituda Saksamaaga. 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni- tglt polnud jõudu lääneriikidega sõdida, oleks pidanud a

Ajalugu
thumbnail
12
pptx

Teine maailmasõda - Sammhaaval uue sõjani

Teine maailmasõda Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktide kujnemine 1935 tühistas Saksamaa Versailles' lepingu, astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locardo lepingu täitmisest. Seejärel ründas Itaalia edukalt Etioopiat. Lääneriigid uskusid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad ­ rahustamispoliitika. Saksamaa ja Jaapan sõlmisid 1936 NSVL vastu Kominterni-vastase pakti, ühines ka Itaalia ja mõned teised riigid. Mongoolias toimusid NSVL jaoks edukad sõjalised kokkupõrked Jaapani vägedega. Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu. Saksamaa valitseja Adolf Hitler ja NSVL valitseja Joseph Stalin Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda. Arvati, et riigis kehtestatakse kommunistide diktatuur ­ tuli võimule Rahvarinne. 1936 algas Marokos ülestõus, mille juhiks tõusis Francisco Franco. Algas julm kodusõda. 27 riiki kirjutasid alla lepingule, mis keelas relvade sisseveo Hi

Ajalugu
thumbnail
6
doc

II maailmasõda

sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult veel sõtta ei sekkunud. Saksa armee tugevam Poola omast. 17. sept tungis ka NSVL Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. 6.okt sõjategevus lõppenud. NSVL ja Saksamaa pidasid ühist võiduparaadi. 1939 nov ründas NSVL Poolat ja Bessaraabiat 1940. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt lääne. Prantsuse-Saksa piiril Maginot' ja Siegfiredi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda. Mõnevõrra aktiivsem tegevus merel. 1940 Saksa armee vallutas Taani ja Norra- 10.mai 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantslased olid murtud. 22.juuni 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 2/3, sealhulgas Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus.

Ajalugu
thumbnail
6
doc

II maailmasõda

Õhus täieliku kontrolli omandanud Saksa õhujõud pommitas Poolat. Poola armee üritas taanduda idaossa. 17.sept tungis Poolasse aga NSV Liit hõivates Ida-Poola. 6.okt-ks oli sõjategevus lõppenud: Poola riiki polnud enam. 1939 nov ründas NSV Liit Soomet, 1940 võttis endale Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 1939.-1940. Saksamaa paiskas väed läände, kus Prantsuse-Saksa piirile rajati mõlema poole poolt Maginot' ja Siegfriedi kaitseliine. Sõjalist aktiivsust ei näidanud kumbki pool. Mingi tegevus toimus merel, Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid. 9.aprillil 1940 hõivas Saksa armee Taani ning ründas Norrat. Norrakad osutasid ägedat vastupanu, kuid lõpuks suudeti Norra siiski alistada. VÄLKSÕDA Hitleri väejuhatus töötas plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedele anda löök Belgia ja Hollandi pihta, tungides lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada. 10.mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Maailm kahe sõja vahel.

ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse "kõva käega" valitsuse järele. · Majanduslikud raskused: tulevase diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist. Diktatuuride tunnused: Autoritaarsed: · Enamik võimust koondunud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatd või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. · Peavad tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Totalitaarne: · Võimu koondumine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse - kogu nende elu üle · Rikutakse inimõigusi · hirmuvalitsemine · Kõrgeim seadus on diktaatori suva

Ajalugu




Kommentaarid (9)

ringruut profiilipilt
ringruut: Jääb veidi pealiskaudseks, kuid kõik oluline on ära mainitud.
22:29 11-01-2010
kehvrobot profiilipilt
kehvrobot: Infantiilne kirjastiil.
13:14 22-05-2010
Riot profiilipilt
Riot: Päris hea ! :)
22:48 15-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun