Tegevus aastatel 1929-1939 (9)

Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933
1920-te teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. 1930 oli tehniline revolutsioon , võeti tööliste asemele kasutusele masinad . Valitses ka ületootmine, mistõttu hinnad hakkasid langema . Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, aga valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas (oma näljaselt rahvalt käest võetud) vilja maailmaturule odava hinnaga ning sellega varises teraviljaturg kokku. 24okt 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev, mil oli New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järsult üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mis tõttu varisesid kokku ka pangandus . Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. Põhjused, miks kriis tekkis olid ületootmine ja vale majandamine . Laenati liiga palju pankadelt, et alustada oma äri, mis ei õnnestunud ja ei suudetud enam tagasi maksta. Suurendati tollimakse , millega muudeti kriis ülemaailmseks. Tagajärjed olid suur tööpuudus (30miljonit kaotas töö), jõukust kogunud keskklass vaesus , nälg ja rahulolematus , elatustaseme langus. Enam ei usutud, et igaüks on oma õnne sepp ja inimestele tundus, et nad ei saa ise oma elukorraldusega hakkama. Usuti , et kui riiki valitseb tugev juht, siis lahenevad probleemid päevapealt.
Usas saadi kriisist üle kuna loodi Taastamise Finantseerimise Selts. Roosevelt ja uue kursi poliitika. Devalveeriti dollas, suurendati makse ja koondati raha föderaalvõimu kätte, mis investeeriti ehitusprojektidesse. Tööliste kaitse seadused.
Saksamaal kasutas olukorda ära Hitler ning tuli võimule 1934 (Saksamaa diktaator ehk füürer). Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Aarja rass oli kõige kõrgem ja selle puhtus tuli säilitada. Juutide tagakiusamine . Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mis juhtis H.Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gastapo . Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Sakamaad kiirest taasrelvastada, sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne.
NSV Liitu majanduskriis eriti ei mõjutanud. Seal oligi juba dikatuur ja Lenin . 1924 suri Lenin ja asemele tuli võimuahne Satlin. 1928 algas Stalini isikukultus, kõik pidid teda jumaldama ja ta kartis , et keegi ta kukutab. Kolhoosid , rasketööstus, talude käest võtmine, industraliseerimine.
Itaalias kehtestati diktatuur esimesena. Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia samasuguseks nagu see oli olnud Rooma impeeriumi ajal.
NSVL 1933-1939
Kõik oli riigi kontrolli all, terror , vangilaagrid, tarkade inimeste kõrvaldamine, näljahäda, monokulruutsus, võimust ei tohtinud halvasti rääkida ehk vaenulik propaganda , Stalin tapad head väepealikud sest kardab et nad kukutavad ta mis maksab omakorda sõjas kätte, passid ja sissekirjutised, võimude poolt mittesobilikuks kuulutatud raamatute kodus hoidmine ohtlik, eesmärgiks oli maailmarevolutsioon , aadlikud ja ohvitserid ja ametnikud saadeti vangilaagrisse, kolhoosid, sõjakommumism, Stalini isikukultus.
Hispaania kodusõda 1936-1939
1936 tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne . Levisid kuuldused, et hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. Juulis puhkes koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania . Juhiks tõusis Franco . Algas julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul tegid 27riiki lepingu, et nad ei sekku sinna, aga loomulikult ignoreerisid seda Itaalia, Saksamaa ja NSV Liit. Itaalia ja Sakamaa toetasid Francot varustusega ja sõduritega. Rahvarindele osutas abi NSV Liit, kes suurendas oma mõju Hispaanias ja võttis üle sealse julgeolekuteenistuse. Pmt katsetasid Saksamaa, Itaalia ja NSVL oma relvaliike ja sõjapidamisviise. 1939 aastaks oli Franco hõlmanud enamuse Hispaaniast ja kuulutas kodusõja lõppenuks, kehtestati Franco diktatuur.
Rahvusvahelised suhted 1933-1938
Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse, lõi lennuväe ja sõjalaevastiku. Lääneriigid ei takistanud teda ja Suurbritannia isegi sõlmis Saksamaaga lepingu. 1936 märtsis saatis Saksamaa oma väed Reini tsooni. Kuna lääneriigid lubasid vabalt seda kõike teha, siis olid ka Hitlerid vabad käed.
Saksamaa edust sai innustust Itaalia ja 1935 ründas Etioopiat ning vallutas selle. Arvati, et kui diktaatorile natuke järele anda, siis rahuneb ta maha, aga juhtus hoopis vastupidi. Tehti ka rahustamispoliitika , sest usuti, et diktatuuri on võimalik üksteise vastu välja mängida. Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas, aga 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni -vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Sellega ühines hiljem veel teisigi riike.
Kolme vastasleeri kujunemine
Eesti jaoks raske aeg, sest tuli valida kas Hitleri ja Stalini vahel.
1928 tulevad kolhoosid, industraliseerimine, tagakiusamised. Venemaa muutub täisdiktaatorlikuks.
1933 tuli Hitler võimule ja lõpetab majanduskriisi. Eestis saab võimule Päts ja tuleb autoritaarne võim.
Ukrainas oli viljaikaldus . Viimane vili korjati rahvalt ära, et see kalli hinnaga välismaale müüa ja raha sõjatööstuseks kasutada.
Lepituspoliitika (paha-paha)
Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe;
1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus , kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (anšluss) – Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) – kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatus
Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tšehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast.
Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Teise maailmasõja põhjuseid. Andsid diktaatorile natuke järele lootuses, et ehk ta siis mulle kallale ei tule. Kõigepealt tegi Hitler Wehrmahti, siis siseneb Reini tsooni, siis tungib kallale Austriale, Tšehhoslovakkiale ja lõpuks ka Poolale. Siis üritasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Hitleriga paremaid suhteid luua, aga tema hoopis sõbrunes Staliniga ja pidasid koos maailmavallutusplaane.
Austria anšluss (liitmine)
1938 oli Hitleri positsioon niivõrd tugevnenud, et ta hakkas ellu viima oma maailmavallutusplaane. Esimene ohver oli Austria. 1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa . Austria ei suutnud vastu seista ja nõustus, sest paljudele austerlastele meeldisid natsid . 13märts 1938 sisenesid saksa väed Austriasse ja kuulutati välja Austria liitmine Saksamaaga.
Müncheni konverents (väga paha-paha)
Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. Hakati mõistma, et Hitleri rahustamine polegi nii lihtne, samas ei söandanud keegi midagi öelda ka. Lääs oli sõjaväe arendamise hooletusse järgnud ega olnud sõjaks valmis. Hitler asus samal ajal ründama Tšehhoslovakkiat. Ettekäändeks tõi ta Sueedimaal elavate sakslaste halva olukorra. Keeldumisel ähvardas sõjaga. Tšehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi ja kuulutas välja mobilisatsiooni. Lääneriigid lootsid ikka veel Hitleriga kokkuleppele jõuda. Eriti aktiivselt tegeles Briti peaminister Neville Chamberlain ja 29sept 1938 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sueedimaa, kuid tagas ülejäänud maa puutumatuse.
Tšehhoslovakkia häving
Hitler võttis Müncheni lepet kui märki Lääne nõrkusest. 23 märts 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi (ähvardus) Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. 14 märts 1939 kuulutas Slovakkia end Hitleri õhutusel iseseisvaks, et järgmisel päeval saaks Saksamaa hõivata ka ülejäänud Tšehhoslovakkia. Sellega sai aga lääneriikide mõõt täis. Kui Hitler tahtis järgmiseks Poolat rünnata, siis teatasid 31 märts 1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga, lootes ka teda kaasta Saksamaa-vastasesse liitu. Inglased kehtestasid üldise sõjaväekohustuse ja valmistusid sõjaks. Nüüd sattis Hitler pabinasse ja vajas kindlat seljatagust, seda pakkus talle Stalin.
Molotovi-Ribbentropi pakt
NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23. augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungileping . Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel , kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa.
Lepingu salaprotokolliga jagati ära ka Vahe-Euroopa (sealhulgas ka Eesti).