Normatiivid Normatiivid on inimesi ümbritsevad arusaamad, mis on suurema rahvahulga arvamusteks. Nad on mõisted ja olekud, mida üldsus on harjunud maailmapildis nii globaalselt kui ka lokaalselt nägema. Kas kedagi normatiivid mõjutavad? Inimene, kes elab ja mõtleb nagu suurem osa ta kaaslastest, ei pruugi aru saada normidest, sest need ühtivad tema enda mõtetega, kuid isikule, kelle mõttemaailm erineb üldsuse arvamustest, võivad normatiivid vägagi suurt mõju avaldada. Laps võib kasvada üles tavaliste probleemidega, mida kõik enamjaolt läbi elavad, kes paremini ning kes halvemini. Suure tõenäosusega tema unistused sobituvad telekast nähtud väljamõeldud eludega ning hirmud võivad sarnaneda raamatutest loetud tõestisündinud lugudega. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad lood korduma, ent mõtted jäävad samaks ning just need ideed sobivad üldsusele ja sellele lapsele, kes nende lugude keskel sirgub. Sam...
Meedia negatiivne mõju inimesele Meedia mängib suurt rolli inimeste igapäevaelus. Tänasel ajal ei ole võimalik elada päevagi üle, kus ei puutuks kokku meediaga. Kõik meie otsused, teadmised saavad mõjutatud meedia poolt, kuna see saadab meid igal ajahetkel. Meediatööstuse alla kuulub näiteks reklaamindus, televisioon, ajakirjandus, raadio jne.. Kuna see on meie ümber enamuse osa ajast, mõjutatakse selle kaudu inimesi väga palju. See on selge, et meedia mõjutab inimesi. Selle kaudu on võimalik muuta inimeste arvamusi, otsuseid, heaks arvamisi jne.. Näiteks kasutatakse meediat propagandana. Venemaal on propaganda kasutamine täiesti tavaline. Televisioonis ja ajakirjanduses väidetakse, et Ukraina andis end vabatahtlikult Venemaa käe alla. Putin niiöelda päästis Ukraina kriisist ning inimesed usuvad seda. Kindlasti on seal ka inimesi, kes teavad, mis tegelikult toimub, kuid teisele inimesele on väga raske vas...
I.Maailmasõja põhjuseid ja tagajärgi Maailmasõda on maailma paljusid riike haarav sõda, millel on kindlasti väga tõsiseid tagajärgi. Tänasel ajal ei oleks see normaalne, kui toimuks seesugune sõda. Meie aeg on niivõrd teistugune kui see oli sada aastat tagasi. Kuid mis viis siiski sõja toimumiseni ning mida antud sõda endaga kaasa tõi? I.maailmasõja puhkemise põhjuseid on palju. Ma usun, et leidub veel lugematul hulgal neidki põhjuseid, mida me ei tea ja ei oskakski endale ette kujutada. Samuti arvan ma, et järgnevad põhjused on kallutatud ja paljud sõjas osalenud riigid/inimesed ei nõustukski nende põhjustega. Esiteks oli riikidevahelised konfliktid igapäevaelu. See on iseenesest mõistetav, et kui probleemid ei saa lahendatud, järgneb sellele ka midagi suurt. Konfliktid baseerusid imperialismil. Kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Näiteks suur vas...
"Olla või mitte olla" "Olla või mitte olla?" on kindlasti üks kuulsaimaid tsitaate kirjanduse ajaloos. Seda lauset saab mitut eri moodi lahti mõtestada. "Elada või surra?", "Mõelda või mitte mõelda?" - neid näiteid võiks tuua veel mitmeid, kuid minu arust on need kõige tähtsamad. Elada või surra? Mis on üldse elu? Minu jaoks on elu miljardite aastate eest alguse saanud reaktsioon ja see kestab veel tänini. Kogu selle aja jooksul on välja kujunenud lihtne põhiülesanne - eksisteerida. Elu kõige tähtsam iseloomujoon ongi olemine. Ka maailmakuulus kirjanik Goethe on öelnud: "Elu mõte on elus endas". Ometi on inimesi, kes kahtlevad elus ja selle eesmärgis. Aga kas meil on üldse õigust valida, kas me elame või sureme? Meil on kohustus looduse ees. Meie ülesanne on paljuneda ja järglasi saada. Ent kui järglased on olemas ja geenid edasi antud, ei juhtuks looduse poolt vaadatuna midagi, kui see inimene oma eksi...
Liiklus kui õudusunenägu Liiklusõnnetusi toimub maailmas ühe päeva vältel tohutult. Sellised juhtumid on paratamatud ja ei ole teada iial, kuna, kus või kuidas õnnetused aset leiavad. Olgu hukkunuid üks, kaks on see ikka kõigile väga raske. Isegi Eestis on olnud perioode, kus surnujuhtumeid ühel päeval on mitu, eriti talvekuudel. Inimesed, kes kuulevad õnnetustest uudistes, ei pööra sellele suurt tähelepanu, kuna tänapäeval tundub see tavaline, arvestades massilist transporti ja rahva elukiirust. Liiklusõnnetused on muutunud justkui igapäeva eluks meie ümber, põhjustades siis erineval viisil kahju. Paljud inimesed hoolivaid ainult iseendast ja nad ei taha, ei viitsi pöörata tähelepanu õnnetustele, mis niigi on sagedad. Minu arvates on see muidugi mõistetav, ei olegi võimalik elada kõigi elu, igaühele kaasa tunda, aga paraku inimesed ei pruugigi mõista, mida üks avarii võib põhjustada. ...
ÕNNELIK OLEMINE ALGAB SUHTUMISEST Ma arvan, et tänapäeva ühiskonnas ongi kõige suuremaks probleemiks materiaalsete asjade orjamine. Kõik peab olema viimase peal: välimus, eluase, auto, kodu jne. Püüeldes kogu aeg uue ja parema poole, on inimene kui jooksurattal, ilma et kunagi kohale jõuaks. Sest alati on olemas keegi, kellel on ilusam kodu või uuem auto ja nii mõeldes ei saagi õnnelikuks. Väline kest on pidevalt üles mukitud, aga sees valitseb tühjus. Miks näib, et osadel inimestel on kogu aeg õnne ja nad saavutavad tohutut edu, millest teised võivad ainult unistada? Sageli paneme me teiste inimeste edukuse juhusliku õnne arvele. Kuid väga edukad inimesed loovad oma õnne nende võimete kaudu, mis on meil kõigil olemas, kuid mida väga vähesed realiseerivad. Õnnelikel inimestel on mõningaid ühiseid tunnusjooni - alljärgnevalt ongi esitatud eriti edukate inimeste iseloomulikud suhtumised ja tavad: Omage dünaamilist positiivset suhtumist...
Kaduvus on olemus Mis on kaduvus, see on sündmus millesse kunagi me kaome kõik. Iga on inimene on mõeldud elama korra, me kõik oleme siin selleks et muuta maailma paremaks ja kui me sellega hakkama ei saa, ei ole meie koht siin. Sellepärast tiksubki aeg see tiksub alati meie jaoks kahjumisse, iga päevaga on meil järjest vähem jäänud elada, me tunneme seda, me tunneme kuidas vanus peale pressib, me saame aru et hing tuleb vahetuda. Kui inimene sureb, sureb tema keha, mitte vaim. Inimese hing rändab edasi, seda pole võimalik tappa. Me kõik kes me siin elame, peame jagama seda planeeti omavahel, see ei ole meist kellegi oma, kuid ometi kuulub võim sellele kellel on suuremad varad ja rikkused. Kas tõesti ongi väljakujunenud see, et kes elavad jõukalt siis neid peetakse kui jumalaid, kuigi kuidas on nemad oma varad saanud. Ütleme nii et 50% maailma rikkusest on varastatud. Me isegi ei märka seda sest 85% m...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Kas tudeng vajab fakte ehk kumb oli enne, kas oskused või teadmised? Essee Õpioskused ülikoolis SHZU.00.005 Kadri Oviir Juhendaja: mag Ene Selart meediauuringute nooremteadur Tartu 2014 Tudengi igapäeva elu juurde kuulub pidevalt uute faktiteadmiste nii öelda läbi töötlemine. Sellega ollakse lihtsalt harjunud, nii on olnud põlvest põlve. Viimasel ajal on aga hakatud tähelepanu pöörama ka teistsugustele õppemeetoditele kui vaid faktekesksetele. Palju kõneainet on saanud meedias Ha...
Ei midagi uut siin päikese all Elame 21. sajandil, tehnika ajastul. Tehnika arenguga on kaasnenud tänapäeva inimeste elutempo tohutu kiirenemine, mis on viinud inimkonna nii kaugele, et oleme unustanud, kes me täpselt oleme, kes on need toredad inimesed, kes meie kõrval elavad ja millises suurepärases maailmas tegelikult elame. Kipume unustama põhiväärtusi ja minu arvates on see üks kahetsusväärsetest põhjustest, miks meie inimkond liigub oma huku suunas. Samas julgen väita, et on ka palju neid õnnelike inimesi, kes selles maailmas, kus enamikele loeb ainult materiaalne vara ja kindlustatus, suudavad elada ilma hunniku raha ja kibestumiseta. Raha ja rikastumine on läbi aegade olnud paljudele eestlastele väga oluline. Oleme alati olnud kütkestatud kiirest rikastumisest. Praegusaegsed inimesed ei erine minu arvates eriti Andrus Kiviräha romaani ,,Rehepapi" tegelastest Imbi ja Ärni, kellede ja...
ARVESTUSLIK TÖÖ. Funktsiooni uurimine. 11.klass. KITSAS. Nimi _______________ 1. Uuri funktsiooni. y 4 x x 2 X Y X0 X X Xe X X 2. Leia antud graafikul kujutatud funktsiooni määramis-, muutumis-, kasvamis-, kahanemispiirkond, nullkohad, ekstreemumkohad, ekstreemumi liik, negatiivsus- ja positiivsuspiirkond. X ...
ARVESTUSLIK TÖÖ. Funktsiooni uurimine. 11.klass. KITSAS. Nimi _______________ 1. Uuri funktsiooni. y 4 x x 2 X Y X0 X X Xe X X 2. Leia antud graafikul kujutatud funktsiooni määramis-, muutumis-, kasvamis-, kahanemispiirkond, nullkohad, ekstreemumkohad, ekstreemumi liik, negatiivsus- ja positiivsuspiirkond. X ...
Sisukord: Sissejuhatus:........................................................................................................................... 2 Kooslus ehk biotsönoos.......................................................................................................... 3 Taimekooslus.......................................................................................................................... 5 Populatsiooni põhiomadused ja parameetrid........................................................................... 6 Kokkuvõte............................................................................................................................... 8 Kogu elukooslus toimib ühtse rühmana, kus iga liige on väärtuslik. Sama on ka meie riigi majanduses. Kui kusagil midagi juhtub langeb majandus nagu doomino pulgad ükshaaval pikali. Kunagi ei tohiks halvustada teisi, sest siiski moodustame me kõik ühise eluskoosluse. Inime...
Mehed on kodused despoodid! Anton Hansen Tammsaare teose ,,Tõde ja õigus" I osas võime kaasa elada (kui seda saab nii nimetada) talurahva tegemistele, vaidlustele, intriigidele, pereelule, surmale jms. Neid võibki nimetama jääda. See kõik on kui tolle aja seebiooper paberkandjal. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890. Tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu. Me teame, et Andres ja Krõõt on vastabiellunud. Autor kirjeldab nende uut elukohta (Mäe talu valduseid) kui kõige mannetumat seal kandis. Ehk üritab ta siin kohal välja tuua kontrasti peategelaste ja nende talude vahel. Andrese talu on väga halvas seisundis ja vajab pikaajalist tööd ja sihikindlust, kuid Pearu talu selle eest on tunduvalt paremas korras. Samas, kui Pearu on alatute võtetega, salakaval ja vägagi kättemaksuhimuline, siis Andres, olles samuti visa hingega, on valmis naabrimehele vingerpusside eest tasumise siiski ühel hetkel au...
J. D. Salinger "Kuristik rukkis" Lugemiskontroll 1. Teoses on juttu probleemidest, mis kimbutavad tänapäeva noori samamoodi kui kümneid aastaid tagasi. Paratamatult toob puberteediiga kaasa tujutsemise, isikliku mõttemaailma tekke ja nii inimestes kui ka süsteemides hakatakse nägema vigu, mida oleks vaja parandada. End hakatakse nägema iseseisva ja täiskasvanuna ning võtma vastu valesid otsuseid. Näiteks otsustas Holden mitu päeva seigelda iseseisvalt New Yorgis ning tema nooruslikku uljust kasutati kohe ära: hotellis pressiti talt prostituudiga kohtumise eesrohkem raha välja, kui esialgu kokku lepiti, ning ta sai omal nahal tunda ka füüsilist vägivalda. Noored ei pööra piisavalt tähelepanu õppimisele ja selle vajalikkusele ning üritatakse võimalikult lihtsalt kõigest kõrvale hiilida ning tegeleda meelepärasemate tegevustega. Selle tõttu kukkus ka Holden läbi kõiki...
ERICH MARIA REMARQUE 1989 1970 ,,Minu teemaks on selle sajandi inimene, humaansuse küsimus. Ja minu kreedo on individualisti kreedo: sõltumatus, tolerantsus, huumor." Sündis 22. juunil 1898 aastal Osnabrückis Saksamaal kodanikunimega kirjanik Erich Paul Remark, kirjanikunimi aastast 1923 Erich Maria Remarque. 1916. a lõpetas ta kiirendatud korras katoliku seminari ja läks vabatahtlikuna läänerindele I maailmasõtta, sai korduvalt haavata. Sõjast naasnud 20aastane Remarque soovis saada muusikuks või maalikuntsnikuks, tegelikkuses tuli tal pidada mitmeid ameteid: spordiajakirjanik, väikekaupmees, kooliõpetaja, raamatupidaja, orelimängija, autovõidusõitja, hauasammastega äritseva firma kaubaagent, autotöökoja tööline. Neil aastail rändas Remarque palju ringi, käis Itaalias, Sveitsis, Balkanimaades, Türgis. Töö kõrvalt kirjutas ta oma esimesed jutud, luuletused, romaanid. Kriitikud ütlesid tema teoste kohta ,,Palj...
"Pildid Lauludest" Kaheksandal septembril on kirikukalendris neitsi Maarja sünnipäev, mida rahvasuus tuntakse rohkem ussimaarjapäevana. Rahvasuus Esmakordselt peeti seda püha V saj. Jeruusalemmas. Järgnevalt hakati tähistama jumalaema sünnipäeva kirikupidude korraldamisega, mis on tavaks ka tänapeval. Õppeaasta esimesel nädalal otsustasin perega minna kontserdile, et nautida Neitsi Maarja kiituseks esitavaid vaimulikke laule. Toimumiskohaks oli Narva Aleksandri kirik ning algusajaks määrati kell kuus. Rahvast muidugi ei olnud palju, kuna religioosne muusika on omapärane ning vastab isiksuse maitsele. Mul oli lisaks antud ülesanne, mis nõudis meloodiasse süvenemist. Nimelt pidin ma muusika tunniks kirjutama arvustuse ning sealses tekstis kirjeldama tekkinud tundeid ja sisehääli. Kauaoodatud etendus kandis nimetust ,,Pildid Lauludest". Muusikuteks olid Virgo Veldi (saksofon) ja Ulla Krigul (orel), kes mängisid e...
Mina 20 aasta pärast Elu on täis valikuid. Iga hommik peame valima, kumma jalaga voodist tõusta, iga õhtu aga, kummale küljele enne magamajäämist pöörata. On masendav mõelda, et kogu saatus, kogu meie tulevik põhineb ainuüksi meie endi valikutel. Kui midagi valesti läheb, siis ei saa selles kedagi teist peale iseenda süüdistada, ja see juba on, millele mõelda. Kahekümne aasta pärast on maailm teistsugune olen selles veendunud. Vahest on siis juba sellised mootorsõidukid, mis kütuse asemel magnetvooge kasutavad, vahest pole neil enam mootoreid üldsegi vaja ja nad saavutavad helikiiruse. See oleks mõnus, reisida oleks väga kerge, oleks võimalik ühe päevaga teha maakerale mitu tiiru peale. Kui aga selliseid sõidukeid veel pole ja on endiselt soov külastada teist maakera poolust, siis tuleb rajada tunnel, otse läbi Maa sügavuse teisele poole välja. Minu eluamet olekski selle tunneli kaevaja. Iga hommik ärka...
Loodusseisund "Kõigi sõda kõigi vastu"(Hobbes) Loodusseisundis riiki ei ole olemas ja arvatavasti sellega seoses valitseks maailmas täielik kaos. See tähendaks seda, et alati oleks varitsemas oht ja kõik võivad teha, mida nad tahavad ning heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis. Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks oluliseks ideeks, kuid siin tuleb mõelda laiemalt ja tunduvalt kaugemale, kuna on siiski kahtluse alla seatud täieliku vabaduse ...
„Mina enne sind“ raamatu ja filmi võrdlus Raamat ja film, mõlemad pealkirjaga „Mina enne sind“, räägivad samadest tegelastest ja jutustavad sarnast lugu. Need räägivad mehest, kelle nimi on William (Will). Will soovib sooritada enesetappu, kuna ta sattus kaks aastat tagasi liiklusõnnetusse, mis halvas ta keha kaelast allapoole. Raamatu ja filmi põhiprobleemiks on naine nimega Louisa. Willi ema Camilla palkab Louisa, sest Will oli hiljuti proovinud sooritada enesetappu ning talle oli vaja jälgijat ja meelelahutajat, kes vaataks, et ta seda uuesti ei teeks. Louisa seab endale eesmärgiks muuta Willi maailmavaadet ja näidata talle, et ka ratastoolis on võimalik elada seiklusrikast elu. Louisa lootis lõpuni, et ta suudab Willi ümber veenda ja noormees loobub enda enesetapu plaanidest. Nii filmi kui ka raamatu sõnum vaatajale on lihtne - ära ole rahul sellega mis sul on, näe vaeva ja püüdle millegi suurema pool...
Kas Eestis austatakse inimõigusi? Meenutades möödunud raskeid ajajärke Eestis ning seda, kuidas meie esivanemaid kui loomi adra ette rakendati, kerkib tahestahtmata esile salapärane vimm. Aastasadu, kui mitte tuhandeid on eestlased olnud kannatajada, kellelt on võetud suur osa varandust ning hinge jäetud parandamatud haavad. Nüüd on aga saabunud aeg, mil seadusega on kõik inimesed kõigiga võrdsed. Peab see paika või on see paratamatu illusioon? Kas riik on andnud endast parima, muutmaks Eestit riigiks, kus on hea elada? Nüüdseks, kus ollakse kätte võidelnud iseseisev, omaenda riik, on inimestele antud palju vabadusi. Taasiseseisvunud Eesti järgsel generatsioonil on raske seada ennast olukorda, kus ei oleks usu-, sõna-, mõtte- ega liikumisvabadust. Ohjasid on kõvasti lõdvendatud: inimesed võivad minna kuhu süda soovib, avalikkuse ette võidakse tuua kõige kriitilisema sisuga kirjatükid, välja võib öeldakse ...
Inimese ränded läbi evolutsiooni ning millised on olnud kultuurilised muutused/arengud inimese evolutsioonis Umbes 100 000 aastat tagasi algas nüüdisinimese esimene väljaränne Aafrikast. Vahetult sellele järgnes teine väljarändelaine Aafrikast 70-60 tuhat aastat tagasi. Arenema hakkab nüüdisaja inimene ning hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsioon paneb aluse sotsiaalse evolutsiooni arengule. Esimese väljarände käigus jõuti Lõuna- ja Kagu-Aasiasse, aga teise väljarändelainega jõudis inimene juba Ameerika mannerile. Sellised ränded tõid kaasa inimese rassilised erinevused. Euroopat asustanud uue inimtüübi nimeks sai kromanjoonlased. On arvatud, et nad tekkisid Euroopas elanud neandertaallastest, kelle kromanjoonlased tahtlikult välja suretasid. Aafrikast väljarändamise tõttu on tekkinud erinevad inimtüübid ja rassid. Samuti Inimasustuse levimisel toimuvad evolutsioonilised protsessid ning esimesed...
Naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas Vanas maailmas, umbes 8-6 sajandit eKr, oli tekkinud palju erinevaid tsivilisatsioone ja kultuure. Nende seas ka Vana-Kreeka ja Vana-Rooma. Neis mõlemas tekkisid erinevad maailmavaated, ühiskonnakorraldused, traditsioonid ja kombed. Võrdlen naise positsiooni neis mõlemas ühiskonnas. Kui sarnane või erinev oli naise positsioon nendes ühiskondades? Mis on tänapäeval teisiti kui sel ajal? Vana-Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, naistel polnud kodanikuõigusi. Iga naine oli mehe oma isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Lapsena kuulusid tütarlapsed isa eeskoste alla, kui isa oli surnud, siis mõne meessugulase eestkoste alla. Kreeka tüdrukute haridus sõltus nende perekonnast, koolikohustust neil polnud. Tavaliselt õpetati tütreid käsitöö- ja majapidamisalaselt. Erandina Spartas pidid tüdrukud tegelema korrapäraselt ka kehaliste harjutustega. Kohe peale mur...
Rikas või vaene Maa ? Pidevalt räägitakse rikastest ja vaestest inimestest, kellel kui palju raha on ning kui uhkes majas keegi elab. Võrreldakse ka riike, selle põhjal, kus on rohkem väärtuslikke maavarasid ning kus neid on vähem, kus on parem elada ja kus mitte. Kuid millega võrrelda Maad ning kuidas aru saada kas Maa on rikas või vaene? Maa on kindlasti rikas inimeste arvu poolest, meid on ju peaaegu 7 miljardit. Kuid inimene ongi põhiline tegur, mis kujundab Maad ümber ning määrab selle, kui vaene või rikas see on. Inimesed on põhimõtteliselt jagunenud erinevatesse kultuuridesse ja neil on erinevad tarbimisharjumused, kuid me kõik sõltume ühtedest ja samadest varudest ning peaks suutma neid võrdselt jagada. Seni pole minu arust probleemi olnud, kuid kui inimeste arv suureneb sellise kiirusega, nagu see seda praegu teeb, siis võib toidu- ja muu vajaliku puudus olla suureks probleemiks. Samas on pr...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Kedi Urbanik TT-09 PROJEKTITÖÖ 'PEALINNA!' Väimela 2011 1. EESMÄRGI PÜSTITAMINE SITUATSIOON Kolimine Tallinnasse · Kuidas kolida? · Milliste vahenditega kõige otstarbekam? · Milliseid ressursse ja kui palju on tarvis? · Kuidas leida korter ning milline variant oleks antud olukorras parim valik? · Kuidas leida soodsaim kvaliteetne koolitus? PROBLEEM Arenguvõimaluste puudumine Võrumaal Ajutiselt või pikemaajaliselt Tallinnasse kolimine on vältimatu võimaluste puudumise tõttu. PROBLEEMI KANDJAD, OLEMASOLU TÕESTUS Projektikoostaja huvid Probleemi kandjad on otseselt ning kaudelt projektikoostaja ja lähedased ning koolitajad, tulevased kliendid jne SOOVITUD OLUKORD · Olemas on üürikorter · Koolituse eest on tasutud · Pooleks aastaks on koostatud plaan majanduslikult hakkama saamisek...
KONSPEKT Marcell Proust 10 juuni 1871- 18 november 1922. Pärit rikkast perest. Õppis Sorgonnis. Elas suurlinna elu. Avaldas kunsti ja kirjandus kriitikat. Katsetas luuletamist. 35-aastasena loobus astma pärast ühiskondlikust elust ja pühendus romaani kirjutamisele. Kavatses kirjutada 7osalise romaani, 16 köidet: ,, Kadunud aega otsimas" . Teoseid iseloomustas süvapsühholoogiline analüüs. Tekst on üles ehitatud jutustaja mälestusele Prantsusmaa peenemast seltskonnast, kellesse ta ise suhtus irooniliselt. 1912 valmis 1.osa, mille pidi avaldama oma raha eest. 1913 ,,Svanni armastus" , ,,Soodam ja Gomorra". Seda nimetatakse impressionismiks. Virginia Woolf ( 1882-1941 ) Tema isa oli tuntud biograaf. Kodus oli rikkalik raamatukogu. 1912 abiellus ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos asutas kirjastuse. 1922 ,, Jakobi tuba" . Loobus korrapärasest süzeest. Oli andekas esseist. 1929 ilmus esseed...
,,Taeval ei ole soosikuid" Erich Maria Remarque Huvitavad mõtted Elu määrasid tunded ning nende vastu oli õigus võimetu. ,,Kellelgi meist pole pääsu," sõnas Clerfayt lõpuks läbematult. ,,Samuti ei tea meist keegi, kuis ja kunas surm teda kord võtab. Sest ühelgi inimesel pole voli aja üle. Ja mis on õieti pikk elu? See on pikk minevik. Tulevik küünib üksnes järgmise hingetõmbeni. Või järgmise võidusõiduni. Selle üle valitseb teadmatus." Clerfayt tõstis klaasi. ,,Ma elan varjusurmas! Selles kehtivad teised seadused kui maises elus!" ,,Sooh? Ja millised siis, kui tohib küsida?" ,,Ei midagi muud, kui võtta elult, mis võtta annab. Kuidas seda teha, on igaühe oma asi." ,,Kõik, mida sa täiuslikult ei valda, on ohtlik." ,,Ja kui valdad?" küsis Lillian. ,,Siis on veel ohtlikum," vastas Clerfayt. ,,Sest siis muutud hoolimatuks." Et ihaldusväärseim siin elus on endal...
Mida mina saan teha, et maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem? Pidevalt muutuva ja dünaamiliselt strukturiseeritud maailma sündinuna panen mina koos maailmaga iga sekund, päev ja tund oma panuse maailma stabiilsusele ning lineaarsele harmooniale. Ka meie väike Eesti, mis on läbi elanud erinevad okupatsioonid, sõjad, kriisid ja muu, on jäädavalt maamuna peal ning areneb. Et meie maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem, peab igaüks meist panustama osa endast selle eesmärgi nimel. Nukral kombel on meie maailmas levinud suur ebavõrdsus ning paljud meist ei suuda näha seda, sest neile pole antud teist vaatenurka. Unos pro omnibus, omnes pro uno (lad. k. ‘’üks kõigi ja kõik ühe eest) – Kolme Musketäri kuulus moto, mida võiks ka meie maailm meeles pidada. Ideaalis sünnime me kõik võrdsena, kuid võttes arvesse, kui palju inimesi sünnib vaesusesse, kannatab nälga ning sureb noorena, siis ei saa öelda, et võrdsus on jõus. Võr...
Lood ushoid algab suhtumisest Maakera ökotoopi on inimeste poolt rikutud juba industriaal ajastust saati. Raiuti ohtralt metsa ning üha enam hakati ka kasutama fossiilseid kütuseid, mis paiskavad õhku ohtralt oksiide.Loodushoid ja sellega seonduv on meile kõigile tähtis ja peaks käima meie igapäevaelu juurde justkui hambapesu, mida teevad enamus inimesi nii hommikul ärgates, kui õhtul magama minnes. Kuid oleks ka aeg mil tuleks ühtehoides hakata mõtlema loodushoiule, ning järjest rokem püüdma elada säästlikult, et ka meile järgnevatele põlvedele oleks planeet maa, turvaliseks elupaigaks. Loodushoid siiski ei sõltu vaid üksikute inimeste üritamisest, vaid suhtumist peaks muutma määrav osa siiamaani olnud skeptilistest inimestest , et sellest meie ökotoobile kasu oleks. Tänapäeva üheks kõneainet pakkuvamaks teemaks looduse säästmise vallas on alternatiiv energia. Kuid on palju erinevaid põhjuseid, miks p...
EEVALD AAV Referaat Vändra 2008 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................3 Elulugu..........................................................................................................4 Looming........................................................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Evald Aavast. Selle teema sain ma oma muusikaõpetajalt, et silmaringi laiaendada. Evald Aava oli kuulus Eesti helilooja. ta elas aastatel 1900-1939, kahjuks jäi ta olu lühikeseks, aga ma arvan et ta jõudis ...
Ära kunagi lakka naeratamast , sest kuskil leidub keegi, kes võib sellesse naeratusse armuda. Igaüks teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. Õnn on kui liblikas, mida taga ajades kunagi kätte ei saa. Kuid kui istud vaikselt, tuleb ta ise sinu juurde. Life ends when you stop dreaming. Hope ends when you stop believing. Love ends when you stop caring. So DREAM, BELIEVE AND ALWAYS CARE! If life gives you limes, make mojitos. Tõelised sõbrad on nagu hommikud. Sa ei saa neid kogu päevaks, ent võid alati kindel olla, et nad on olemas, kui üles ärkad. Homme, järgmisel nädalal, järgmisel aastal, igavesti. Kas tead, mis vahe on sinul ja langeval tähel? Sind nähes on mu soov juba täitunud. I never dreamed that I'd meet somebody like you. Good friends are like c...
Meest sõnast, härga sarvist Kevadel on taas tulemas valimised. Ajalehtedes, Internetis ja linnapildis torkavad siis tõenäoliselt taas silma suured reklaamplakatid, mis sisaldavad üldjoontes järgmist: ,,Vali meid ja Eesti elu paraneb 200%" Traditsiooniks on aga saanud, et lubadused ei saa tihtipeale teoks ja murelikud inimesed tahavad ikka poliitikutele öelda: ,,Meest sõnast, härga sarvist!" Iga antud lubadus on võlg. Kui valimisloosung ütleb, et iga Eesti õpilane saab endale uue sülearvuti, siis nii peaks ka olema. Rüperaalid jäid aga saamata ja nüüdseks on maha vaikitud nii see kui ka teised täitmata jäänud lubadused. Mõned aastad tagasi oli Valgas Keskerakonna liikme Heimar Lengi valmisloosung järgmine: ,,Igale Valga naisele kaine mees!" Kui ma peaksin tegema absurdseimate loosungite TOP3-e, siis oleks see tõotus ilmselgelt esimesel kohal. Tõsiselt võetakse inimesi, kes oma l...
Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas? 16. sajandi keskpaik oli Liivimaa jaoks rahutu aeg. Riigisisesed probleemid tõmbasid oma nõrkusega ligi tugenevaid naaberriike, kes leidsid antud poliitilist olukorda ideaalseks oma võimu kasvatamiseks. Liivlased ei kujutanudki ette neid ümbritsevat ohtu, sest palju aastaid elasid nemad rahus tänu rahulepingutele, kuid see ei saanud olla igavene. Kerkis esile küsimus kellele kuulub ülemvõim Läänemerel? Tartu maksu nõudev Venemaa jõudis lõpuks otsusele alustada Liivimaa vallutamisega, sest see tooks nendele rohkem kasu. 1558. aastal Eestit rünnanud venelased olevat käitunud viisakalt ja distsiplineeritult, lootes kohalikke elanikke enda poole võita. Pärast esimeste linnade vallutamist olid Vene väed riistanud peaaegu kogu Liivimaad. Lugedes õpikut jäi minule arusaamatuks läänerahvaste rumalus. Kuidas ei suut...
Kuressaare Gümnaasium "Ajastu muutub, kas ka inimene?" Luuleprojekt Laulusõnad esitajalt Tupac Shakur Dear mama When I was young me and my mama had beef Seventeen years old kicked out on the streets Though back at the time, I never thought I'd see her face Ain't a woman alive that could take my mama's place Suspended from school; and scared to go home, I was a fool with the big boys, breakin all the rules I shed tears with my baby sister Over the years we was poorer than the other little kids And even though we had different daddy's, the same drama When things went wrong we'd blame mama I reminice on the stress I caused, it was hell Huggin on my mama from a jail cell And who'd think in elementary? Heeey! I see the penitentiary, one day And runnin from the police, that's right Mama catch me, put a whoopin to my backside And even as a crack fiend, mama You always was a black queen, mama I fin...
Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque elust... Aastal 1916, 18 aasta vanuselt alles kooli lõpetanud, pöördus Remark I maailmasõtta Saksamaa rindele. Pärast sõda sai ta tööd spordiajakirjanikuna ja abiellus Jutta (Jeanne) Zabonaga aastal 1925, kuid see abielu ei kestnud kaua, ainult 1932 aastani. Remark töötas ka veel väikekaupmehena, kooliõpetajana ja isegi autotöökoja töölisena. Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta" (Im Westen nichts Neues), mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Seda bestsellerit müüdi üle 3,5 miljoni koopia vähem kui 18 kuuga ning rezissöör Lewis Milestone käe all valmis sellest aastal 1930 ka film. Kuid aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt...
Kateriina Ehapalu TH1 [email protected] Kokkuvõte Karl Marx ,,Kapital" ptk 8 ,,Tööpäev" Marx on oma teose ,,Kapital" kaheksandas peatükis kirjeldanud antud ajastu põhilisemaid probleeme seoses tööaja, -jõu ja -päevade kestvusega. Marx kirjeldab nii tööandjate kui ka tööliste endi seisukohti seoses lisatöö ning laste tööjõu kasutamisega. Mõiste tööjõud võrdub Marxil töölistega ja kapitalist on tänapäevasemas sõnastuses tööandja. Peatükile lähtudes ostab tööandja endale tööjõudu ehk palkab inimesi, kes teenivad temale kasumit. Kapitali seisukohast on oluline, et toimuks pidev protsess ning Marx on toonud illustreeriva näi...
Paremasse homsesse viivad meid juhid Ühiskonna eksisteerimine ja selle hea elujärg nõuab tugevat meeskonnatööd. Et seda saavutada vajame stabiilset rütmi. Et saavutada harmoonilist elurütmi vajame me kedagi, kes meid suunaks. Seesuguseid suunajaid võib olla eri ühiskondades erinevaid. Perekonnapead, koolidirektorid, asutuste juhatajad, linnapead, ministrid, presidendid, keisrid, jumalad nad kõik on oma ühiskonna suunajad ehk juhid. Definitsioon ütleb, et juhtimine ehk ohjamine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe tegevus, mille tulemusena saavutatakse kontrollimist ja võimustamist. Juhtimise tüüpe on olemas mitut laadi. Peamisteks liikideks võime lugeda diktaatorlikku ning demokraatlikku juhtimist. Üks õige juht suunab oma meeskonda efektiivsele tegutsemisele, võttes ise sealjuures liidrirolli. Ta informeerib, jagab ülesandeid, määratleb vastused ja õigused. Kontrollib. Üldise töö...
Põlvkonnalt põlvkonnale Juba aastatuhandeid on inimesed oma lastele ja lastelastele edasi andnud oma teadmiseid, kultuuri, traditsioone, uskumusi ja materiaalseid esemeid. Meie oleme nad avasüli vastu võtnud, et mitte näidata oma lugupidamatust oma vanemate ja vanavanemate vastu. Aga kas me oleme kohustatud kõike omaks võtma, mida eelmised põlvkonnad meile annavad või isegi peale sunnivad või iga isiksus otsustab ise, mida võtta vastu ja mida mitte? Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" tahtis Andres oma lastele pärandada parema tuleviku- tema nägi paremat tulevikku selles, et talu ja maa on korras- pole enam soist maapinda ega lagunevaid taluhooneid. Andres soovis, et tema järglastel oleks kergem elu, kui tal enesel. Vargamäe peremees töötas ainult ühe eesmärgiga- pärandada kunagi see tulevasele põlvkonnale. Kahjuks vana Andrese ja noore Andrese nägemused tulevikust ei langenud kokku ning n...
Elus peab oskama nii võita kui ka kaotada Mida suuremaks ja vanemaks inimene saab seda rohkem peab ta elus langetama otsuseid ja lahendama probleeme, mille tagajärgedeks on vastavalt, kas võidud või kaotused. Meil kõigil on oma unistused mille poole me püüdleme. Isegi, kui nende unistuste poole püüdlemise teel on tagasilööke, ei tohi anda alla vaid tuleb hoida pea püsti ja edasi minna. Kaotused teevad meid ainult tugevamaks. Inimesed kaotavad igapäev. Olgu selleks siis lähedane inimene, töökoht, kaardimäng, võistlus või kihlvedu. Loomulikult ei ole need võrdse kaaluga, kuid igast kaotusest tuleb pikapeale ka midagi head. Kaotustele reageerimiseks pole antud kindlaid käitumis reegleid. Kõik reageerivad kaotustele erinevalt, sest igal indiviidil on oma iseloom mis erineb teistest. Lähedase inimese kaotamine on üks kõige kohutavamiad asju mis võib inimese elus juhtuda. Vahel võib tekkida isegi tunne, et ei suuda enam edasi elada. Inimese...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova SEKKUMISPLAAN Iseseisev töö Juhendajad: Airi Mitendorf, MSW Reeli Sirotkina, MSW Tallinn 2014 HINDAMINE Enne juhtumiga tegelemist kindlasti peab välja selgitama antud valla omavalitsuse asjaajamise korda, teenuste olemasolu ja abi andmise võimalusi. Enne Alicega kohtumist ja hindama asumist peab mõtlema läbi oma tegevust. Läbi viima dokumentide analüüsi juhul, kui on olemas varasemad dokumendid antud klienti kohta. Vajaduse korral peab esitama päringud vastavatele asutustele (perearst, muud andmebaasid (arhiivid)). Hindamise eesmärk on välja selgitada, missugused muutused on kliendi jaoks vajalikud ja mis võib olukorda mõjutada või muuta. Antud juhtumi selgitamiseks esmalt peab tegema sotsiaalvõrgustiku uuringu, ehk tausta uuringu. Selgitama välja Alice sugulaste olemasolu ja sugulusastet, vajadu...
12. b klass KADUNUD PÕLVKOND ERICH MARIA REMARQUE'I LOOMINGUS Uurimus kirjandusest Juhendaja õpetaja Triinu Lehtoja Tallinn 2009 Sissejuhatus Kahekümnenda sajandi maailmasõjad halvasid kogu maailma ning muutsid inimesi igaveseks. Sellel ajal elanud sugupõlv on nimetatud ,,kadunud põlvkonnaks", kes paisati sõtta valimatult. Noorte sõdurite senine mõttemaailm ning arusaamad elust ja armastusest olid katki rebitud. Kõik võis muutuda sekundiga ja miski polnud kindel. Ei tapetud vaid füüsilisi kehasid, vaid ka miljoneid inimhingi. See kajastub ka kirjanduses ning eriti ehtsad on need teosed, mille autor säärase hingelise laastamistöö isiklikult läbi on elanud. Selliste kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas, kuulub ka Saksamaa üks populaarsematest autoritest Erich Mar...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Kas noorukiiga on kriis? Referaat Õpilane: Helena Raudik Õppejõud: Kristi Kõiv AÜ Kutseõpetaja Tartu 2013 Sisukord · Sisukord ........................................................................2 · Sissejuhatus....................................................................3 · Kognitiivne areng noorukieas........................................4 · Kas noorukiiga on kriis?................................................5 · Kuidas kriisi üle elada...................................................6 · Kokkuvõte.....................................................................7 · Kasutatud kirjandus.......................................................8 ...
Mis on rikkus, milles näen selle suurendamise võimalusi Eestis ja enda osa rikkuse kasvus? Mis on rikkus? Millegi pärast kehtib kitsas arusaam, et rikas on see, kes on jõukas. Rikas võib inimene olla sajal erineval moel, kuid jõukas ainult ühel. Ühiskond on tegur, mis määrab kindlaks rikkuse nominaali ja skaala. Näiteks Aafrika kultuurides on suureks rikkuseks puhas joogivesi ja toit, kuid eurooplasele tähendab see bioloogilise vajaduse rahuldamist, mis peab olema ja ongi kättesaadav. Selle üle ei juurelda kaua, sest seda peetakse enesestmõistetavaks. Taoline rikkus saab küll alguse ressurssidest ja elatustasemest, kuid põhineb ikkagi väärtushinnangutel. Aafrika hõimud on kultuuri ja tavade poolest palju rikkamad, kui paljud eurooplased, kuid suur kultuursus ei päästa paratamatust näljahädast. Ütleksin alguseks ära, et üks eestlane nagu mina, on minu arvates siia ilma sündinud väga rikkana. Nii kultuur...
Elu olemus Artur Alliksaar on öelnud: “Me vajame nii nutuväärselt palju. / Me julgeme tahta (ja tahet omadagi) nii naeruväärselt vähe.” Kirjuta vähemalt 400 sõnast koosnev arutlev kirjand inimolemuse, tõe ja (tahte)vabaduse teemal. Pealkirjasta tekst ise. Humanistlik psühholoogia väidab, et inimese kõige sügavam olemus on hea ja süütu. Inimene sünnib siia ilma “puhta lehena“, saanuna kingituseks midagi väga väärtuslikku – vaba tahte. Inimhing on alustanud oma järjekordset teekonda, et läbi raskuste ja katsumuste, samas ka läbi ilusate emotsioonide, areneda, anda oma panus, et rajada siin planeedil teed tõele, headusele ja armastusele. Käia on küll veel pikk tee, kuid usk, et ükskord sinnani jõutakse, on kõikumatu. Inimolemuse mõistet on raske või isegi võimatu üheselt seletada. Selle täpne tähendus on senini üks mõistatus. Oma olemuse on inimene saanud kõrgematelt jõududelt, mida tal tul...
Pikk tee endani Püüdlus eraklikule eluviisile on saanud üpris võimatuks- me elame üksteisega külg- külje kõrval. Me sünnime maailma olles enamjaolt ümbritsetud rohkearvulisest toetajaskonnast, kellest osa aastaid meie eest, meile endilegi teadmata, distsiplineeritult hoolt kannavad. Kasvades ja arenedes taolises ühiskonnas, jõuame ühel hetkel mõistmiseni, et meid on jäetud ihuüksinda, me oleme alati seda olnud. Kõige hirmutavam avastus on see, et üksindus, millest vabaneda soovime, on meie endi süü. Kaob toetajaskond, muutume iseenda vangideks. Toimib justkui kahekõne iseendaga- juba lapsepõlvest saati, mil laususime oma esimesed sõnad. Ma olen sündinud ja hakkan kasvama ja arenema nii kaua kui olen leidnud tee endani. Täiuslikku mina ei serveeri kandikul ette mitte keegi. Pean ennast leidma, tundma õppima. Olen kui käimasolev protsess ning veel lõpetamata teos. Luuletaja Gustav Suits ütleb oma luule...
METAMORFOOS Metamorfoos otse tähenduses on muundumine, kuid sellel võib olla ka kaudne tähendus nimelt eluviisi muutus isendi arengus. Kafka novellis „Metamorfoos“ leidub mõlemat. Selles novellis on üldse palju sümboleid. „Metamorfoosi” mõte toetub eksistsentsialismile. Võib arvata, et antud novelli peategelase Gregor Samsa tegelaskuju põhineb selle novelli autoril Franz Kafkal. Kui Kafka kannatas tuberkoloosi all, kartis ta, et ta on koormaks oma perekonnale. Sel ajal oli tema õde talle põetaja. See kõik on väga sarnane tema loodud tegelaskuju Gregor Samsaga. Samuti Gregor Samsa suri lõpuks nälga nagu ka Kafka. Kafka kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. See väljendub ka tema loomingus. Sest sedatüüpi psühholoogilised haigused võivad kirjaniku panna mõtlema tavapärasest erinevalt, luues maailma, mis on täis kannatust ja kus sel...
Rahvusvahelistumine kutsealal Iseseisev töö Tänapäeva ühiskond on muutumas järjest multikultuursemaks. Ühes ainsas riigis võib elada mitmekümneid erinevaid rahvusi, kes elavad oma kultuurile omaselt. Õdede töös tuleb tihtipeale kokku puutuda erinevate inimeste, rahvuste ja nende kommetega. Praegusel hetkel ei kuulu õe töö kohustuste hulka vaid õendustegevused, tuleb osata suhelda ka erinevate kultuuriliste taustadega inimestega. Maailmas on 2011. aasta seisuga 194 riiki. Igal riigil on oma rahvas, kes elab selle riigi tavade ja uskumuste järgi. Kuna tänapäeval toimub palju rahvastikurännet, tuleb ka õdedel kokku puutuda väga paljude erinevate riikide esindajatega. Õde ei tohi oma töös kedagi eelistada või halvemini kohelda. Kui patsiendiks juhtub olema näiteks moslem, ei saa me neile peale suruda oma enda tavasid, vaid peame arvestama tema kultuurilise taustag...
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Kutseõpetaja VIINAPUUD KODUAIAS SISSEJUHATUS Viinapuu on üks maailma vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi. Ta on soojema parasvöötme taim talub talvel kerget külma, kuid vajab sooja suve. Kasvuajal on sobivaim temperatuur üle 20 kraadi C. Enamik maailma viinamarjasaagist kulub veini tootmiseks (Kivistik & Niiberg, 2002). Vähemal määral toodetakse lauamarju. Ka Eestis on võimalik häid lauamarju kasvatada. Parimad lauamarjad saab kiletunnelis kasvatades, seal on võimalik kasvatada ka vähem külmakindlaid sorte. Koduaias tasub siiski ka avamaal proovida lauamarjade kasvatamist oma tarbeks, nii avamaal kui hoone lõunaseina ääres. Avamaal saab kasvatada varavalmivaid sorte, millel ka võ...
Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas. Koos kiireneva elutempoga kasvavad iga päevaga ka meie tarbimine ja vajadused. Mõtlematult raisatakse loodusvarasid ning sellega võtame ka tulevikult võimalused puhtaks elukeskkonnaks. Inimesed on enamasti oma loomuselt egoistlikud ning seadnud esikohale oma heaolu ja mugavuse, kuid oleks naiivne mõelda, et loodusvarad on lõpmatud. Roheline mõtteviis leiab endale järjest rohkem poolehoidjaid. Eestis mõeldakse tarbimise ja saastamise kõrval üha rohkem säästmise peale, roheline argument muutub ka müügiargumendina iga päev olulisemaks. Inimesed kurnavad üha enam meie planeet Maad, mis on meie kõigi jaoks ühine elupaik ja meie kohus on hoida ja säilitada seda nii, et ka tulevastel põlvkondadel oleks kus ja millest elada. Tänapäeva kaasaegne ühiskond on suuresti rajatud naftale, kuid prognoositakse, et erinevad maavarad lihtsalt lõppevad ühel hetkel otsa. Ka Eestis...
PEATEGELASTE ISELOOM Carmen – mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse – noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust ise...
Näe, õunapuud hakkavad õitsema Igal inimesel on elus hetk, mil ta tajub, et on muutunud poisit meheks või neiust naiseks. Kujutan ette, et see on ülimalt meeldiv tõehetk. Just selle perioodini jõudis ka raamatu peategelane Kustas. Tema vanemad lootsid noormehelt nüüd ka suuremaid samme ja ettevõtmisi, samuti taheti aidata Kustas meeldivatele raudteerööbastele. Kuidas aga leida neid õigeid teid ning valikuid, et tulevikus kaugele jõuda? Kustasel toimus see üleminekuetapp Ameerikas, meremehena leiba teenides. Ilmselt oli seal töötades palju aega oma oleviku- ja tulevikuelust mõelda. Muidugi läheb ka aeg edasi ning noor peabki oma prioriteedid ja väärtushinnangud paika panema, ent seda soodustas ka kodust eemalolek ning maailmapildi avardumine. Kodusaarele naastes oli Kustas palju muutund ning ta kubises hoolivusest ja armastusest, mida ta oli kuus aastat endas kinni hoidnud, kuid vajas enda kõrvale kaaslast, ke...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
