Kuristik rukkis (3)

J. D. Salinger "Kuristik rukkis "
Lugemiskontroll
1. Teoses on juttu probleemidest, mis kimbutavad tänapäeva noori samamoodi kui kümneid aastaid tagasi. Paratamatult toob puberteediiga kaasa tujutsemise, isikliku mõttemaailma tekke ja nii inimestes kui ka süsteemides hakatakse nägema vigu, mida oleks vaja parandada. End hakatakse nägema iseseisva ja täiskasvanuna ning võtma vastu valesid otsuseid. Näiteks otsustas Holden mitu päeva seigelda iseseisvalt New Yorgis ning tema nooruslikku uljust kasutati kohe ära: hotellis pressiti talt prostituudiga kohtumise eesrohkem raha välja, kui esialgu kokku lepiti, ning ta sai omal nahal tunda ka füüsilist vägivalda.
Noored ei pööra piisavalt tähelepanu õppimisele ja selle vajalikkusele ning üritatakse võimalikult lihtsalt kõigest kõrvale hiilida ning tegeleda meelepärasemate tegevustega. Selle tõttu kukkus ka Holden läbi kõikides eksamites peale inglise keele.
Ka tänapäeva noortele on omane meelelahutuslik eluviis, mis toob endaga kaasa alkoholi tarbimise ja seadusega pahuksisse sattumise , sest nii nagu ka Holden külastas baare ja klubisid, üritavad ka tänapäeva noored lausa võltsdokumentidega siseneda kohtadesse , mis vanuse poolest veel neile keelatud on. Noorukid ei taju veel tagajärgi, mida riskantsed ja tervistkahjustavad ettevõtmised kaasa võivad tuua. Peategelane Holden tarbis ohtralt alkoholi ja tubakat, mis on ka tänapäeva noorte seas üsna populaarsed . Hotelli prostituudi tellimine oli Holdeni jaoks üsna ekstreemne juhtum ja tõi teda rohkem kahe jalaga maa peale tagasi.
2. Holdenist jääb mulje, nagu oleks tegemist ärahellitatud, üsna rikaste vanemate võsukesega, kes näitab oma käitumisega üleolekut ümbritseva suhtes. Kuigi ta on intelligentne ja kena välimusega ning tal on hooliv perekond, on ta masenduses . Ta on endavanustest poistest teistsugune, sest oskab tunnetada ümbritsevat ja ei taha muutuda kehtestatud korra orjaks ehk muutuda lapsest täiskasvanuks. Kõige rohkem vihkab ta vanemad inimesi, kes ei suuda teda mõista ja suunavad ta hoopis psühhiaatriahaiglasse, kuigi tegelikult on ta ainuke soov mitte muutuda sarnaseks võltsiks teesklejaks, kes räägib vaid rahast ja võimust.
Ta soovis, et maailm oleks õnnelik paik, kus kõigil oleks hea elada, puuduksid mured ning materiaalsete asjade asemel väärtustataks rohkem häid suhteid ja õnnelikuks olemist. Sellises vanuses on loomulik, et tekivad hetked , kui nooruk tahaks ära joosta , üksi olla ning oma elu üle järele mõelda. Holden ise on elava fantaasiaga, mis väljendub luiskamises, näiteks oma vanuse kohta, ja liialdustes, mis väljenduvad tema poolt antud kirjeldustes.
Holdeniga mina ennast pigem ei samastaks, tõenäoliselt selle tõttu, et olen antud tegelaskujust paar aastat vanem. Ma suudan ette näha oma käitumisega kaasnevaid tagajärgi ning võtan vastu kaalutletud otsuseid, samuti ei proovi ma mängida maailmamuutjat, sest tunnetan, et üksikisiku pingutustest olemasoleva korra muutmisel jääb väheks. Oleks liiga naiivne mõelda, et lapsed ei muutu kunagi täiskasvanuks ja suudavad elada oma lihtsas maailmas, sealjuures mitte mõeldes rahale ja muudele materiaalsetele hüvedele. Samuti ei kasuta ma probleemide korral nii radikaalseid meetodeid , nagu üksikuna linnas hulkumist ja ohjeldamatut elupõletamist.
3. Holdeni suhted ümbritsevate inimestega jagunevad kas pingelisteks ja pigem vaenulikeks või soojadeks ja hoolivateks. Oma perest hoolib noormees väga, eriti oma õest Phoebest, kes on vaatamata oma noorusel väga taibukas tüdruk ja keda ta väga armsaks peab. Samuti on tal head suhted vennaga, kes on andekas kirjanik, kuid on Hollywoodi tööle läinud. Kahjutundega ja ülistavalt meenutas ta mõne aasta eest verehaigusesse surnud väikevenda Alliet, kes tõuseb Holdeni kirjeldustes lausa ingli rolli. Ta ei soovinud koju enne vaheaja algust pöörduda, sest ei tahtnud oma peret vahetult enne jõule kurvastada sellega, et ta koolist välja oli visatud. Positiivselt oli ta meelestatud ka kahe nunna suhtes, keda ta raudteejaamas kohtas ning ta nautis nendega vestlemist ja andis neile isegi raha heategevuseks. Vanemate kohta arvas Holden, et nad suudavad mõelda ainult rahast ning on samasugused nagu ülejäänud täiskasvanud.
Ülejäänud tegelastega tekkis tal erinevaid konflikte. Ta vihkas Ackleyt, sattus kaklusesse koolikaaslase Staddleriga, langes liftimehe väljapressimise ohvriks ja läks Sallyga tülli, sest tüdruk ei nõustnud temaga põgenema. Luce solvas Holdenit sellega, et nimetas teda lapseks ning samuti tekkis tal konflikt õpetaja Antoliniga, kelle juurest ta põgenes pärast seda, kui mees hakkas öösel tema pead silitama, kuigi varasemalt oli ta õpetajasse suhtunud aupaklikult.
4. Holdeni õppeedukus koolis oli halb ja seetõttu visati ta Pencey internaatkoolist juba neljandat korda välja. Ta jälestas kooli ja jõudis järeldusele, et ta polekski tahtnud seal edasi õppida. Eriti ärritas Holdenit seik , kus enne külastuspäeva pakuti õpilastele paremat sööki, et vanemad näeksid, kuidas kool oma õpilastest hoolib. See oli üks paljudest juhtumitest, kus avaldus tema viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu. Pencey kooli vihkas Holden seal valitseva sumbunud õhkkonna, silmakirjalikkuse ja klassivahede rõhutamise pärast. See on juba neljas kool, kust ta on pidanud lahkuma kohanematuse tõttu. Minu arvates on täiuslikkust ükskõik millises valdkonnas võimatu saavutada ning tuleb leppida olukorraga ja teha kompromisse. Holden oleks pidanud viha kooli vastu endas alla suruma ja püüdma korraliku haridust, mis on esmavajalik iga inimese elus.
Tüdrukutega suhtles Holden päris vabalt ja näis olevat kogenud naistemees, armudes üsna kergesti erinevatesse tüdrukutesse. Kohtingutele minnes suutis ta enda vastu huvi tekitada ja täiskasvanulikult käituda, kuid lõpuks oli ta siiski sunnitud tüdukutega hüvasti jätma. Seetõttu arvas ta pärast armujoovastuse kadumist, et ka naised on rumalad ja võltsid ning nendega ei tasu tegemist teha, ainus erand oli Jane . Ei tasu süüdistada tüdrukuid, kes ei lase end kaasa viia impulsiivsete ja mõtlematute ettepanekutega. Ka pärast armastuse kadumist ei tasu süüdistada ja sarjata, vaid säilitada lugupidamine tütarlaste vastu.
Holdeni vanemad olid pärast Allie surma teistsugused kui varem, näiteks ta ema oli muutunud närviliseks ja tundeliseks ja isa oli hõivatud oma tööga. Selle asemel, et mõista noormehe east tulenevaid probleeme, saatsid nad ta hoopis psühhiaatriahaiglasse, mille üle Holden sügavalt pettus. Siin jagan poisi arvamust ning arvan samuti, et lapsevanemad peaksid eelkõige suutma perekondlikud suhted ja laste vajadused tõstma kõrgemale tööst ja muust materiaalsest maailmast.
5. Pealkiri “Kuristik rukkis” peegeldab minu arust hästi Holdeni elu, mis oli küllaltki muretu ja talle olid antud kõik võimalused kujuneda edukaks ja eeskujulikuks meheks. Ometi otsis ta elult väljakutseid ja soovis maailma näha teistsugusena, kui see on, ja langes keset rukkipõldu olevasse kuristikku. Ühest küljest tähistas kuristikku suureks saamise aeg, kui tuli hakata kaasa mängima täiskasvanute inetus maailmas, aga kuristikuna võis tähistada ka tema ennasthävitavat elu alkoholi ja probleemide küüsis.
Holden ütles oma õele, et ta tahaks saada valvuriks, kes päästab rukkipõllul jooksvaid lapsi kuristikku kukkumast ja täiskasvanute maailma sisenemisest. Samal ajal asus ta ise selle kuristiku serval , igavese lapseea ja nurjatute täiskasvanute maailma vahel.
4