I.maailmasõja põhjuseid ja tagajärgi (0)

I.Maailmasõja põhjuseid ja tagajärgi
Maailmasõda on maailma paljusid riike haarav sõda, millel on kindlasti väga tõsiseid tagajärgi. Tänasel ajal ei oleks see normaalne, kui toimuks seesugune sõda. Meie aeg on niivõrd teistugune kui see oli sada aastat tagasi. Kuid mis viis siiski sõja toimumiseni ning mida antud sõda endaga kaasa tõi?
I.maailmasõja puhkemise põhjuseid on palju. Ma usun, et leidub veel lugematul hulgal neidki põhjuseid, mida me ei tea ja ei oskakski endale ette kujutada. Samuti arvan ma, et järgnevad põhjused on kallutatud ja paljud sõjas osalenud riigid/inimesed ei nõustukski nende põhjustega.
Esiteks oli riikidevahelised konfliktid igapäevaelu. See on iseenesest mõistetav, et kui probleemid ei saa lahendatud , järgneb sellele ka midagi suurt. Konfliktid baseerusid imperialismil. Kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Näiteks suur vastasseis oli Inglismaa ja Saksamaa vahel. Saksamaa tahtis saada juhtpositsiooni kohta maailmas. Selleks soovis ta endale allutada veel koloniaalalasid Aafrikas. Enamik koloniaalriike oli aga juba vallutatud ning see tähendas seda, et tuleb ümberkorraldusi teha. Samuti võistles ta ka Inglismaaga majanduse arengus. Saksamaal oli vastasseis ka Prantsusmaaga, kuna viimane tahtis saada tagasi Elsassi ja Lotringut. Samuti oli ka vastasseis Venemaa ja Austria-Ungari vahel, sest neil oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel
Kindlasti võib kindlalt öelda, et üheks põhjuseks oli ka liidusuhete süsteem, mis tekitas pingeid ja konkurentsi vastasleeride vahel. Kõigepealt tekkis Kolmikliit , kus Saksamaa sõlmis liidulepingu Austria-Ungariga. Veidi hiljem ühines Itaalia sellega ning tekkiski Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule, sõlmis Prantsusmaa liidulepingu Venemaaga. Nimelt kohustusid nad kallaletungi korral teineseisele appi minema. Nendega ühines veel Inglismaa ning aastaid hiljem ka Kolmikliidust Itaalia. Võib väita, et Saksamaa oli sõja algatajaks, kuna tema kuulutas esimesena sõja Saksamaale ja Prantsusmaale ning tungis kallale Belgiale, mille neutraliteedi rikkumine viis selleni, et Inglismaa pidi ka sõtta astuma .
Kolmandaks võib väita, et Euroopa nagu ootas sõda. Ühiskonnas hakati ülistama sõda, kuna levis idee, et see muudaks halli igapäevaelu huvitavamaks. Kirjanduses romantiseeriti sõda. Tegelikkuses ei osatud oodata, missugused tagajärgi võib sõda endaga kaasa tuua.
I. maailmasõda tõi kaasa mitmeid uuendusi. Uueks mõisteks sai „ positsioonisõda “, mis tähendas seda, et ehitati 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujatepesade ja suurtükipositsioonidega. Punkrites olid jalaväelased, kus varjuti vastase suurükitule ajal. Nendest kaevikuteliinidest oli väga raske läbi murda. Kasutusele võeti ka mitmeid sõjarelvi: näiteks Ypres'i lahingus mürkgaas, Somme'i lahingus tankid (sai läbi kaevikuliinidest), allveelaevad ja lennukid.
Kindlasti ei saaks mainimata jätta, mida põhjustas sõda inimeste hingeelule. Algul oodati sõda ning eeldati, et sõda kestab lühikest aega. Kuid antud sõda kestis kaua ning tekitas inimestes tüdimust ja depressiooni. Sõda oli väga julm ning inimlikkusest jäi asi väga kaugele. Näiteks Türgi algatusel tapeti Armeenias üle pooleteise miljoni juudi. Üldse I.maailmasõda nõudis varasematest sõdadest kõige rohkem hukkunuid .
Sõjas osalenuid inimesi hakati kutsuma kadunud põlvkonnaks. Näiteks võib tuua ka raamatu „Läänerindel muutuseta“, kus sõda jättis sõjas võitlenutele hingeellu nii suure jälje, et tagasi tavaellu pöördudes nad ei suutnud enam massi sulanduda. Nad tundsid, et neid ei mõisteta ja nad ei saanud kuidagi keskenduda päris ellu, sest nende peas olid ikka julmad mälestused sõjast. See võib tekitada ka sellise tunde, et inimene ei tahagi enam edasi elada. Näiteks antud teoses suri peategelane Paul rahuloleva näoga, nagu ta olekski tahtnud surra. (Kõik ta sõbrad surid samuti sõjas).