Paremasse homsesse viivad meid juhid (0)

Paremasse homsesse viivad meid juhid
Ühiskonna eksisteerimine ja selle hea elujärg nõuab tugevat meeskonnatööd. Et seda saavutada vajame stabiilset rütmi. Et saavutada harmoonilist elurütmi vajame me kedagi, kes meid suunaks. Seesuguseid suunajaid võib olla eri ühiskondades erinevaid. Perekonnapead, koolidirektorid, asutuste juhatajad, linnapead, ministrid , presidendid , keisrid , jumalad – nad kõik on oma ühiskonna suunajad ehk juhid.
Definitsioon ütleb, et juhtimine ehk ohjamine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe – tegevus, mille tulemusena saavutatakse kontrollimist ja võimustamist. Juhtimise tüüpe on olemas mitut laadi . Peamisteks liikideks võime lugeda diktaatorlikku ning demokraatlikku juhtimist.
Üks õige juht suunab oma meeskonda efektiivsele tegutsemisele, võttes ise sealjuures liidrirolli. Ta informeerib, jagab ülesandeid, määratleb vastused ja õigused. Kontrollib. Üldise töö korraldamise kõrval pöörab ta vähem tähelepanu enda ja mõne kindla „liikme” emotsioonidele ning arvestab enamusega. Tema ülesandeks on sihtmärgi harmooniline rütmistamine, mis rahuldaks võimalikult suurt protsenti selle nii öelda „hüve” tarbimisel. Olgu selleks hüveks riik, kool, firma, perekond või mõni muu üksus, mille nimel ühiselt vaeva nähakse.
Omaaegseks „salajaseks” juhiks eesti rahvale oli papa Jannsen , kes oma kirjatöödega ajalehes äratas rahva seas lootust, kes pidaski autorit oma valgustajaks. Kirjandusmaastikul tugevdasid rahva seas ühtsustunnet ja lootust mõned teisedki tegelased. Silmapaistvamad neist olid Fr. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald . Faehlmann oli aktiivne Eesti Seltsi loomisel. Ta alustas ka „Kalevipoja” lugude kirjapanekut, mille Kreutzwald hiljem lõpetas. „Kalevipoja” trükis avaldamine suurendas meie rahva eneseteadvust. Sellel oli suur osa rahvusliku kirjanduse ning isegi rahvuse kui sellise kujunemisloos.
Ka poliitilisest vaatenurgast lähtudes võime rääkida riikide juhtimisest. Eesti Vabariigi seaduse kohaselt kuulub kõrgem võim meie riigis rahvale. Rahval on võimalus võtta kaudselt osa riigijuhtimisest valimiste teel.
Riigist veel suurem üksus on meie koduplaneet. Aeg näitab, et inimtegevuse tagajärel on planeet Maa hakanud väsima. Kuna otsene maailmavalitseja meil puudub, vajame me intensiivset tööd ning ühtmeelt, et päästa veel seda, mis võimalik. Läbirääkimisteks, kuidas seda teha kutsutakse kokku aga kõik maailmariikide esindajad. Ühinenud Rahvaste Keskkonna ja Arengukonverents Rio de Janeiros, mis toimus 1992. aasta suvel, on olnud ajaloo suurim konverents osavõtjate arvult ning presidentide ja peaministrite esindatuse poolest. Ka Eesti delegatsioon Arnold Rüütli juhtimisel oli võrdlemiselt suur. Sel konverentsil demonstreerisid maailmajuhid oma koostöötahet keskkonna parandamiseks ning mitmed neist ehk taipasid ühiskonna erinevate sfääride seotust ning omavahel põimumist.
Võib öelda, et juhtida saab tõesti erinevatel viisidel isegi enese teadmata. Üle ega ümber aga ei saa me negatiivsest juhtimisest. Julgen väita, et väljapaistvaim juht maailma ajaloos on olnud Adolf Hitler . Alates 1934. aastast figureeris ta Saksa Riigi füüreri ja riigikantslerina, olles samaaegselt riigi valitsusjuht ja riigipea . Tema teod olid kohutavad. Antud diktaator oli väga ebainimlik. Näiteks võiks tuua tema idee „puhta rassi” loomise kohta. Ebasobivad isikud tapeti või saadeti vangilaagritesse. Teisalt aga olles karismaatiline kõnemees ning julgelt tegutsev, aitas Hitler luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist.
Nagu juba öeldud, vajab iga pisemgi ühiskond juhtimist. Me vajame, et meid suunatakse, et me saaksime eksisteerida. Me vajame, et meid juhitakse, et meil oleks lihtsam elada ja töötada. Õige juht toob kätte meile stabiilsuse ning koos sellega ka parema tuleviku.