Rahvusvahelistumine kutsealal (0)

Rahvusvahelistumine kutsealal
Iseseisev töö
Tänapäeva ühiskond on muutumas järjest multikultuursemaks. Ühes ainsas riigis võib elada mitmekümneid erinevaid rahvusi, kes elavad oma kultuurile omaselt. Õdede töös tuleb tihtipeale kokku puutuda erinevate inimeste, rahvuste ja nende kommetega. Praegusel hetkel ei kuulu õe töö kohustuste hulka vaid õendustegevused , tuleb osata suhelda ka erinevate kultuuriliste taustadega inimestega.
Maailmas on 2011. aasta seisuga 194 riiki. Igal riigil on oma rahvas, kes elab selle riigi tavade ja uskumuste järgi. Kuna tänapäeval toimub palju rahvastikurännet, tuleb ka õdedel kokku puutuda väga paljude erinevate riikide esindajatega. Õde ei tohi oma töös kedagi eelistada või halvemini kohelda. Kui patsiendiks juhtub olema näiteks moslem , ei saa me neile peale suruda oma enda tavasid, vaid peame arvestama tema kultuurilise taustaga. Olen ise töökeskkonnas kokku puutunud sellise patsiendiga ning tema soov oli, et temaga ei tegeleks naissoost õed . Kuna osakonnas oli olemas ka meessoost õde, oli meil võimalus talle vastu tulla ja loomulikult seda me ka tegime.
Õeks õppimine ei ole igas riigis täpselt samasugune . Kuigi töö on tegelikult igal pool ühesuguse eesmärgiga, siis selle saavutamisel on mitmeid erinevusi. Näiteks Türgi õdede töö erineb meie omast selle poolest, et neil teevad mõningaid toiminguid pigem arstid, mitte õed ning õde teeb ka paljusid neid toiminguid, mida meil teevad põetajad. Kuigi ka Eestis on nii, et õde peab kõiki põetaja toiminguid oskama ning vajadusel abistama neid teha, siis Türgis kuuluvadki osad toimingud hoopis õele, mitte põetajale. Saksamaa puhul võiks erinevusena välja tuua just õppimise. Nimelt on seal kord selline, et kui inimene on lõpetanud oma õpingud õe õppekaval, siis tuleb tal veel aasta aega sooritada praktikat antud kutsealal. Eestis niisugust asja ei nõuta, siin on võimalik oma alal töötada abiõena juba kolmanda kursuse alguses. Arvan, et selline süsteem, kus töötada saab juba koolis õppimise ajal, on väga hea, sest töökogemus annab juurde väga palju julgust , oskusi ning kogemust. Kui meil Eestis on igal üliõpilasel praktika ajal üks juhendaja ning vahel mõnel juhendajal isegi mitu juhendatavat, siis näiteks Austrias tegeleb ühe üliõpilasega mitu inimest.
Multikultuursuse tundmine ei ole tähtis vaid patsientidega suhtlemise seisukohast . Kuna meditsiin areneb pidevalt ning pidevalt luuakse sidemeid ja koostöö lepinguid erinevate välisparteritega, siis tuleb see kasuks ka suhtluses teiste kollegidega. Arendamaks meie teadmisi, peavad inimesed erinevatest maailma paikadest omavahel koostööd tegema, kuid selleks on vaja suhelda. Toimub palju konverentse, koolitusi ja õpitubasid, mis on tihtipeale rahvusvahelised ja need aitavad meil tundma õppida neid, kes ei ela meie riigis. Väliskollegideks saab pidada ka teisi üliõpilasi, kes tulevad näiteks vahetusõpilasteks. Kärt Lazic rääkis oma ettekandes Cultural diversity väga huvitava loo vahetusõpilasest, mis pani mõtlema sellele, et kas me ikka tunneme piisavalt erinevaid kultuuriruume. Võime küll pakkuda oma väliskülalisele enda arvates kõike parimat , kuid tihti ei pruugi me aru saada ebamugavusest, mida võib meie kultuuriline eripära teisele inimesele valmistada.
Võimalusel suhelda erinevate rahvastega peaksime seda kindlasti kasutama, sest kunagi ei või teada, kui palju võib teistel meile õpetada olla. Rahvusvahelistumine terves maailmas ning ka õdede kutsealal on juba väga aktiivne, kuid mida aeg edasi, seda rohkem see edasi areneb. Aitamaks oma eriala arendada, tuleb teha koostööd ning õppida teistele ning õpetada ka neile.