Inimese ränded läbi evolutsiooni ning millised on olnud kultuurilised muutused/arengud inimese evolutsioonis (0)

Inimese ränded läbi evolutsiooni ning millised on olnud kultuurilised muutused/ arengud inimese evolutsioonis
Umbes 100 000 aastat tagasi algas nüüdisinimese esimene väljaränne Aafrikast. Vahetult sellele järgnes teine väljarändelaine Aafrikast 70-60 tuhat aastat tagasi. Arenema hakkab nüüdisaja inimene ning hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsioon paneb aluse sotsiaalse evolutsiooni arengule.
Esimese väljarände käigus jõuti Lõuna- ja Kagu-Aasiasse, aga teise väljarändelainega jõudis inimene juba Ameerika mannerile. Sellised ränded tõid kaasa inimese rassilised erinevused. Euroopat asustanud uue inimtüübi nimeks sai kromanjoonlased. On arvatud, et nad tekkisid Euroopas elanud neandertaallastest, kelle kromanjoonlased tahtlikult välja suretasid. Aafrikast väljarändamise tõttu on tekkinud erinevad inimtüübid ja rassid . Samuti Inimasustuse levimisel toimuvad evolutsioonilised protsessid ning esimesed saabujad levitavad oma geene kõige edukamalt. ( http://novaator.ee/ET/inimene/randed_mojutasid_inimese_evolutsiooni/ ).
Kõige pikemal kiviajal ehk vanemal kiviajal ehk paleoliitikumil leidis aset tähtis kultuuriline muutus nüüdisinimese arengus. Seda on hakatud nimetama hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsiooniks. Hakkas tekkima kunst tavapäraste tööriistade kui tarbesemete kõrvale. Esinesid kalju- ja koopamaalingud , skulptuurid ja ilunikerdustega tööriistad. Kuigi juba neandertaalased kasutasid kehamaalinguid, siis koopamaalingud oli juba suur edasiminek nüüdisaja inimese arengus ning näitas inimese mõttekäiku ja üleüldist inimese maailmanägemust.
Suurim muutus, mis eritas inimest inimahvist oli neoteenia ehk arengu aeglustumine. Sellised ontogeneetilised muutused ilmnesid evolutsioonis juba varakult. Selle võimalikuks põhjuseks võis olla näiteks individuaalset arengut reguleerivate geenide mutatsioonid said loodusliku valiku objektiks . See pööras inimalste evolutsiooni inimahvide omaga võrreldes teisele teele.
Esimesed jäljed religiooni olemasolust ulatuvad püstise inimese aega ning see näitab, et pidi toimuma algne omavaheline suhtlemine . Selle tõttu on võimalus, et artikuleeritud kõne oli olemas juba 500 000 aastat tagasi või ennem. Kõne olemasolu pani aluse sotsiaalsele evolutsioonile ehk inimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate ajalooline areng. Sotsiaalses evolutsioonis sai võimalikuks pärilikkuse väljakujunemine.
Eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmist järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega nimetatakse sotsiaalseks ehk kultuuriliseks pärilikkuseks. Info levik ehk antud juhul pärandamine hakkab toimuma populatsioonilt populatsioonile, rahvalt rahvale, kultuurilt kultuurile . Sotsiaalne evolutsioon jõudis kiirenemistasemele ning kiireneb kogu aeg edasi. See tegi võimalikuks karjakasvatuse ja põlluharimise, mis omakorda viisid kirja keele ja rattani. Selline kiire areneg tegi võimalikuks tänapäevase inimese väljakujunemise.
Nüüdisaegne inimese evolutsioon seisneb peamiselt inimkonna ühtlustumises. Geenivool inimpopulatsioonide vahel on nii vab, et kui selline tendents jätkub, kujuneb välja üleilmne inimtüüp, kellel puuduvad nii rassi- kui ka rahvustunnused. Kultuurilises ja rahuvuslikes huvides ei oleks see positiivne tulemus ning see kahjustaks multikultuursust üle kogu maailma.
Väljerändelained Aafrikast muutsid inimesed üksteisest erinevaks rassiliste tunnuste poolest. Artikuleeritud kõne tegi võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni, pärilikkuse ning tänapäeva inimese tekke. See kõik kokku on mõjutanud tänapäevast maailma väga suurejooneliselt ning muutnud selle multikultuurseks ja igatpidi mitmekesiseks, mugavaks kohaks inimesele elada ja areneda.