Normatiivid (0)

Normatiivid
Normatiivid on inimesi ümbritsevad arusaamad, mis on suurema rahvahulga arvamusteks. Nad on mõisted ja olekud, mida üldsus on harjunud maailmapildis nii globaalselt kui ka lokaalselt nägema. Kas kedagi normatiivid mõjutavad?
Inimene, kes elab ja mõtleb nagu suurem osa ta kaaslastest, ei pruugi aru saada normidest, sest need ühtivad tema enda mõtetega, kuid isikule, kelle mõttemaailm erineb üldsuse arvamustest, võivad normatiivid vägagi suurt mõju avaldada. Laps võib kasvada üles tavaliste probleemidega, mida kõik enamjaolt läbi elavad, kes paremini ning kes halvemini. Suure tõenäosusega tema unistused sobituvad telekast nähtud väljamõeldud eludega ning hirmud võivad sarnaneda raamatutest loetud tõestisündinud lugudega. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad lood korduma, ent mõtted jäävad samaks ning just need ideed sobivad üldsusele ja sellele lapsele, kes nende lugude keskel sirgub.
Samas ühiskonnas kasvab kindlasti ka neid, kellele antud normatiivid ei sobi. Sellises olukorras olev inimene on valiku ees - kas norme lihtsalt eirata või neile vastu olla. Mõlemal juhul ei pruugi ta väga selle peale mõtlema jäädagi, sest elu läheb ka normide järgimiseta edasi. See isik võib hakkata mässama, kuid varsti leiab ta neidki, kelle seas just vastuhakk on normatiiviks. Üldsus ei oska eristujatega käituda, vaid võtab mässajaid ühiskonna osana . Osana , milles enamik inimesi suure lootusega niiöelda kasvab normidele vastuolevast põhimõttest varem või hiljem välja.
Suur grupp maailmast, kuid väike osa Eestist, on selliseid, kellele mõjuvad just heteronormatiivid segadust tekitavatena ja võibolla isegi valusatena. Need on näiteks inimesed, kes ei näe oma unistuste armsamat vastassoost partnerina ega riietes , milles justkui üldsus käsib tal olla. Maailma normidega täidetud keskkonnas võib olla raske üles kasvada, sest on niigi raske elada teadmatuses ja pideva küsimusega, kes ma olen, mille teeb raskemaks ühiskonna üldarusaamad ning olekud. Nähes neid arvamusi iga päev ja igal pool loob valemõtte nagu kõik muu, mis ei ühti üldsusega on vale.
Erinevus mässaja ja vikerkaare lipu all sündinud inimese vahel on ühiskonna arvamus neist. Alati on olnud omamoodi normiks teisitimõtlejaid kiusata või isegi vihata ning kuigi elame kahekümneesimesel sajandil, pole paljud veel harjumusest teistsuguseid arvustada lahti saanud. Niiöelda mässaja võib saada halvustava kohtlemise, kuid mittehetero jääb tihti nii halbade kommentaaride kui ka mõttetu viha kannatajaks. Vihkajad ei taha aru saada, et keegi ei ärka üleöö mõttega, et nüüd on õige aeg oma elu keeruliseks muuta, et hakkaks õige geiks. Inimesed ei tea, et leidub ka teistsuguseid, filmidest erinevaid jutte .
Tihtipeale vihatakse erinevusi teadmatuse pärast, mis kaasneb. Arvustatkse iga väikseimatki detaili, mis ei ole ühiskonna üldtuntud reeglite järgi. Piisab paarist pildist või etteastest teisitimõtlejate esindajate poolt ja rahvas tõstab lärmi harjumatu vastu. Unustatakse ära või ei tahetagi aru saada, et samas maailmas, kus iga teine laul või seriaal käib heteronormatiivide järgi, peavad elama ka need, kes ühiskonna normidega vastuolous on, kuid nende lärm jääb ainult sisemiseks.
Normatiivid on kõigile tuntud ja paistavad kogu aeg välja, kuid just nende olemasolu igas elu aspektis võib valu teha neile, kes normidega ei ühti. Meie maailmas on kolme sorti inimesi; ühed, kellele normatiivid sobivad, teised, kellele need ei sobi ja viimased , kellele normid on enda hingega vastuolus . Vastavalt iseendale võime üldsuse suurima arvamusega nõustuda, vastu hakata või erineda, kuid peamine on, et me ei unusta iial teise arvamuse olemasolu, vaid aksepteerime seda.