50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
stiilikiizu
Õppematerjali autor
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Arvutiteenindus MEEDIA MÕJU PEREELULE Kirjand Kuressaare 2008 Meedia mõju pereelule 1 Kuidas mõjub meedia tänapäeval inimestele ja pereelule. Tänapäevases maailmas puutume iga päev kokku erinevate meediakanalitega. Neid on mitmesuguseid. Nende vahendusel edastatakse meile ka palju reklaami. Igasugused kirevad plakatid, ajaleheveerud ja lühikesed videoklipid mõjutavad kahjuks paljusid inimesi. Eriti negatiivset mõju avaldavad meile reklaamid. Reklaamid on loodud selleks, et müüa ja tänu sellele on nad tehtud ka sellised väga usutavad ja paljud inimesed lähevad selle õnge
MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE.............
väikeseid meedia-poolseid mõjutusi, näiteks valime ilmateate järgi riideid, ostame midagi reklaami mõjul. Samas väidab teadlane, et vägivalla ja ebesatappude kajastamine meedias näib ajendavat neid tegusid jäljendama (McQuail, 2000: 373). Sellest väites tulenevalt soovisime teada saada, kuidas multifilmi tegelaste käitumine, muuhulgas ka see, mis mõnikord on mõningase vägivallaga seotud, võib vaatajaid mõjutada. Kuidas tunnetavad seda mõju 11.klassi õpilased, kuigi selge on, et nende multifilmide vaatamise kõrgajad on jäänud aastate taha. Kas lapsepõlves kogetu omab mingit mõju ka gümnaasiumis õppides? Kuidas ühised lemmikangelased mõjutavad jututeemat või käitumismalle? Nendele küsimusele vastuse saamiseks viisime läbi küsitluse 2012. aasta kevadel. Panime küsimustiku internetti ja palusime enda kooli 11.klassi õpilastel küsimustele vastata. Meie küsimustiku täitis ära kolmkümmend neli õpilast
koolist nii eesti kui ka inglise keeles, mis peaks arusaadav olema erinevatele sihtgruppidele. BFMi lühitutvustus : Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs BFM-s on võimalus omandada laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas. Kooli õppekavad annavad erialase ettevalmistuse töötamiseks mitmesugustes ametites, mis on seotud filmitootmise, televisiooni, uue meedia, reklaami või avalike suhetega. Bakalaureuseõppes omandatud baasteadmisi ja oskusi saab süvendada magistrantuuris. Kooli oodatakse õppima kõiki aktiivseid ja loomingulisi inimesi, keda innustab soov ennast audiovisuaalkunstide ja meedia põnevas maailmas teostada. Õppekavad on koostatud nii, et paari aastaga omandatakse valitud erialal nii teoreetilised taustteadmised kui ka mitmekülgsed praktilised oskused. Kõikides õppekavades on tähtsal kohal praktikad ning erinevad
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata
Püramiidi igal madalamal tasandil kasvab üksikjuhtumite arv, igal tasandil on oma uuritavate probleemide ja teoreetiliste käsitluste spetsiifika. Kui massikommunikatsiooni vaadelda kommunikatsiooniuurimise kontekstis, siis ta asuks teiste samadele kriteeriumitele vastavate protsesside püramiidi tipus. Kaasaegses ühiskonnas on sageli olemas üks suur, tavaliselt massimeedial põhinev avaliku kommunikatsiooni võrgustik, mis jõuab iga kodanikuni ja kaasab neid erineval määral, kuigi mõju avaldavad muidugi ka kõiksugu teised tegurid (regionaalsed, sotsiaalsed jms). Sellise võrgustiku olemasoluks on vajalikud vahendid sõnumite levitamiseks ja vahetamiseks. Lisaks peab toimime pidev teadete voog, milles enamik selle tasandi subjekte osalevad. Sellest tasandist allapoole jääb järjest enam erinevaid kommunikatsioonivõrgustike liike, mis põhinevad mõnel ühisel igapäevaelu tunnusel: lähem keskkond, huvi, vajadus või tegevus. Selle tasandi põhiküsimused
LEOPOLD 1. Millisest vajadusest saab Leopoldi arvates alguse eetika? Ökoloogiliselt on eetika tegevusvabaduse piiramine olelusvõitluses. Filosoofiliselt on see sotsiaalse käitumise eristamine mitte-sotsiaalsest. See saab alguse vastastikuses sõltuvuses olevate indiviidide või gruppide kalduvusest arendada koostööviise. Inimesele on kasulik käituda sotsiaalselt ning tähtis on koostöö, sest selleta ei eksisteeriks gruppi ega ühiskonda. Ökoloogid nimetavad seda sümbioosiks. 2. Milliseid suhteid (kelle ja mille vahel) reguleerib traditsiooniline eetika? Traditsiooniline eetika reguleerib inimene-inimene ja inimene-ühiskond suhteid. Inimene-inimene suhted kehtivad juba vanast ajast (Moosese 10 käsku), kus suhteid püüti käskude abil reguleerida
ühendused. (Roose 2002:15) Reklaamindust iseloomustavad järgmised omadussõnad: üldlevinud, tormakas, läbiv, materialistlik, intrusiivne, dünaamiline, ahvatlev, tüütu, ärritav, asendamatu, paeluv. Keskmine tarbija puutub päevas kokku mitmete sadade reklaamidega. Peter W. Allport'i 1974. aasta Journal of Advertising artiklis ,,Professionalism in Advertsing" uuring paljastab, et keskmine linnas elav inimene puutus kokku 117 kuni 484 reklaamiga päevas, seda nelja erineva meedia suurvormi abil. (Wright jt 1984:8) 5 Reklaamid on vaid üks osa reklaaminduse protsessist materiaalne osa, mida pidevalt kiidetakse ning kritiseeritakse. Reklaami mõistest arusaamine on tihti ebatäpne ning seda iseloomustavad müüdid ja pooltõed. Reklaam on mõjuvõimas suhtlemise jõud ja tähtis turundusmeetod, mille abil müüakse tooteid, teenuseid, ideid ning pilte läbi teabekanalite ning veenmisoskuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid