100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mannunnu
Õppematerjali autor
(külmaga õue, kõik vaba). XXIX (303-330) Mari ja Andrese sõnelus Jussi ja surnud laste pärast(303-313). Jaagupi armastus Rosalinda vastu. Esimesel kokkulepitud kohtamisel sai Jaagup peksa. Teda ravis Miina ja Miina sai lapse. Jaagup läks sõjaväkke ning Miina Vargamäelt minema. Patt. XXX (330-349) Jaagup läks kroonust tervist parandama, üksi jäänud Miina juurde. Mari andis talle toitu kaasa. Tõnu kohtus käimisele olid ka kodused hädad Pearu naissugu läks sauna, Mari sai hästi palju nüpeldada. Uus sulane Matu (tema koer lasti aastaid tagasi Pearu poolt maha) oli paljude hädade alguseks Pearu Andrese vastu(kraav, kraavipealne aukus tee, kust Pearu rappa kukkus). XXXI (349-360) Andres ja Indrek (noorem vend) unistasid Matu aegsest rõõmust, kaskedest allalaskmisest, tempudest. Andres kogu aeg peksis Indrekut. Indrekule ei meeldinud usside piinamine(352-354), vareste-kullide võitlus
argumenti kui surm. Andrese surmamisega ta hakkama ei saa. Ei suuda võrdsena 11 suurte meeste rivaliteedis kaasa lüüa. Mari ja Andrese pulmas tuuakse pilkelauluna Jussi surm ja ohvriksolemine selgesti välja, mispeale Andres marru läheb. Järgmisena on Sauna-tädi kord õpetust saada. Selle eest, et ta kirikuõpetaja naisele keelt kandmas käib, saab ta mehelt keretäie peksa. Mehed ei salli, kui naised end meeste asjusse segavad. Ka kirikuõpetajat ei ole kangete meeste omavahelist võitlemist segama tarvis. Kui Andres annab vihjeid ja märke, siis Pearu teeb oma kodakondsetele aeg-ajalt avalikke lojaalsusteste. Näiteks siis, kui ta kõrtsist purjus peaga koju kihutab ning värav avatud ei ole. Või siis, kui naine talle kapukaid jalga ei oska panna. Selle tagalas, kes suuri võitlusi võitleb, peab rahu, kord ning tingimusteta lojaalsus valitsema
õue, kõik vaba). XXIX (303-330) Mari ja Andrese sõnelus Jussi ja surnud laste pärast(303-313). Jaagupi armastus Rosalinda vastu. Esimesel kokkulepitud kohtamisel sai Jaagup peksa. Teda ravis Miina ja Miina sai lapse. Jaagup läks sõjaväkke ning Miina Vargamäelt minema. Patt. XXX (330-349) Jaagup läks kroonust tervist parandama, üksi jäänud Miina juurde. Mari andis talle toitu kaasa. Tõnu kohtus käimisele olid ka kodused hädad Pearu naissugu läks sauna, Mari sai hästi palju nüpeldada. Uus sulane Matu (tema koer lasti aastaid tagasi Pearu poolt maha) oli paljude hädade alguseks Pearu Andrese vastu(kraav, kraavipealne aukus tee, kust Pearu rappa kukkus). XXXI (349-360) Andres ja Indrek (noorem vend) unistasid Matu aegsest rõõmust, kaskedest allalaskmisest, tempudest. Andres kogu aeg peksis Indrekut. Indrekule ei meeldinud usside piinamine(352- 354), vareste-kullide võitlus
Esimese maailmasõja ajal oli rünav pool entusiastlik, sõda toetati. Pärast sõda lagunesid impeeriumid Vene tsaaririik, Osmani impeerium, Austria-Ungari, tekkisid uued rahvusriigid. Esimeses maailmasõjas kasutati ka uusi relvu gaasirünnakutes kannatasid palju hoopis tsiviilelanikud. Hilisem oluline küsimus - miks sõda tekkis? Hinnangute andmine, kuid põhjuseid ei leitud, Remarque'i ,,Läänerindel muutuseta". Sõda oli osalt ka positiivne kasvab naiste osatähtsus, sest mehed olid sõjas. Nüüd olid lubatud lühikesed juuksed, pikad püksid, suitsetati, käidi tööl. Sõjasantide tõttu hakkas arenema sotsiaalhoolekanne. Sõdade vahel soovisid inimesed lõõgastuda ja pidutseda. Arenesid dzässmuusika ja kino. Oluliseks muutus sport ja raadio. Odavad materjalid ja liinitöö viisid masstootmiseni ja masstarbimiseni. Tekib tõeline töölisklass, sest ühiskond on vaja uuseti üles ehitada. 20.-de lõpus tabab majanduskriis, mis põhjustab Euroopas viletsust
inimesi, -- kuid ometi jääb kujutus sellest imelikust maast ja linnast väga ebamääraseks. Me loeme lehekülgede kaupa Varria omaniku Toomas Moori ja tema sõbra Joonas Jorgeni rikkusest, kuid imelikul viisil ei erine nende elu ega nende elamu põrmugi saare kalurite ja tööliste omist. Varria inimesed ei saa kuidagi inimesiks, ei isikutena ega sotsiaalsete tüüpidena. Neil puuduvad vähemadki individuaalsed jooned. Nad kõik, nii naised kui mehed, nii noored kui raugatudid surisängis on ühteviisi jõhkrad erootikud. Nad kõik on -- ma ei saa jätta tarvitamata ühe Gailiti kaasaeglase tabavat võrdlust -- nagu kassid märtsikuu ööl. Nad kõik on kroonilised targutajad. Olgu naisest, elust või euroopa kultuurist -- nad võivad filosofeerida lehekülgede viisi, ilma et miski pääle jutumärkide eraldaks nende targutusi autori omist. Pole sääl mingit vahet ei "ilmavaates", ei stiilis. Olgu ta Toomas
mees", "Kuhu päike ei paista",; "Kõtistamise kõrred",).Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "Karikas kihvti" ja "Linda" aktsiad" . Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan 7 "Raudsed käed" . Eduard Vilde peateos, ajalooliste romaanide triloogia on talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet" . Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "Mäeküla piimamees" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" ja komöödia "Pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; veel ilmus ärieluaineline näidend ,,Side,,
püstoliga. Otsib töö kaudu Vargamäel lunastust. Andres ostis Vargamäe, sest see oli kõige odavam, rahakott käis sellest üle Kaks peremeest: Andres :kergeusklik, kohati vägivaldne, Pearu: omakasupüüdlik, tahtis Andrese talu endale saada, lubas ta välja süüa, õel ja vägivaldne, koduvägivald Sarnasus: maa endale himustamine, kavalus, vägivaldsus Millised teised rollid neil olid?! o Külamehed, suhteliselt litsid mehed mõlemad o Abikaasa; halb peksis Mari, samas austas, Pearu peksis ka oma naist aga ei austanud o Naaber; Pearu ässtias Andrest tegema asju, mida ta muidu kunagi ei teeks o Töömehena; Andres oli püüdlik, tahtis kogu aeg rügada, Pearul tegid kõik töö sulased ära o Isana; Andres surus oma arvamust peale, oli range,vägivaldne, hoolis nende otsusest ja tahtis paremat elu neile
vaeseid. Laura ja Medig armuvad. Viimane teos, redigeeris oma varemilmunud teoseid. Külmale maale inimese probleemides on süüdi ühiskonda. Kriitiline. Eelnevalt nimetatu ei kuulu kõrgperioodi. Ajalooline triloogia. Eestlase lähiajalugu romaanid. Sel ajal uudne, keegi polnud enne nii lähiajast romaane kirjutanud. Ta oli esimene kes enne kirjutamist tegi väga põhjaliku eeltöö arhiivides. ,,Mahtra sõda" eesti kirjanduses euroopa mõistes romaan, 1902. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 1856 aastal toimus eestis talurahva rahutused, sest anti välja uus talurahva seadus ja rahvas uskus heasse tsaari, et ta tahab taluravhale vaid kõige paremat. Elu on halb vaid sellepärast et balti-parun on maarahva ja tsaari vahel. Ja balti-parunid moonutavad tsaari sõnu. Seadus ütles et mõisnikud peavad maad mõõtma ja peavad sealt osa talupojale andma, aga talurahvas sai aru, et et kõik talurahvad saavad maad ja saavad vabaks. Talurahvad arvasid et parunite vimka
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid