KADUNUD PÕLVKOND ERICH MARIA REMARQUE’I LOOMINGUS (10)

12. b klass
KADUNUD PÕLVKOND ERICH MARIA REMARQUE ’I LOOMINGUS
Uurimus kirjandusest
Juhendaja õpetaja Triinu Lehtoja
Tallinn
2009
Sisukor
Sissejuhatus 4
1.Elulugu 5
1.1.Lapsepõlv 5
1.2.Sõja-aastad ning selle mõjutused 5
1.3.Kirjanikutee 6
1.4.Elu lõpuperioodil 7
2.Looming 8
2.1. Peateosed ja „kadunud põlvkond“ 8
2.1.1. „Läänerindel muutusteta” 8
2.1.2. „ Tagasitulek “ 9
2.1.3. „Kolm seltsimeest“ 9
2.1.7. „ Taeval ei ole soosikuid “ 10
2.2. Remarque’i looming läbi aja 10
3.Kadunud põlvkond teoses „Arc de Triomph“ 12
3.1.„Kadunud põlvkonna“ mõiste 12
3.2.Erich Maria Remarque „ Triumfikaar “ 12
3.2.1 Teose tegevustik 12
3.2.2. Teose miljöö ja probleemistik 13
3.2.3. Nn. „kadunud sugupõlv“ teoses 14
Kokkuvõte 15
Kasutatud allikad 16
Lisad 16
Sissejuhatus 4
1. Elulugu 5
1.1. Lapsepõlv 5
1.2. Sõja-aastad ning selle mõjutused 5
1.3. Kirjanikutee 6
1.4. Elu lõpuperioodil 7
2. Looming 8
2.1. Peateosed ja „kadunud põlvkond“ 8
2.1.1. „Läänerindel muutusteta” 8
2.1.2. „Tagasitulek“ 9
2.1.3. „Kolm seltsimeest“ 9
2.1.4. „Armasta oma ligimest “ 9
2.1.5. „Aeg antud elada, aeg antud surra“ 10
2.1.6. „Must obelisk“ 10
2.1.7. „Taeval ei ole soosikuid“ 10
2.1.8. „Lissaboni öö“ 10
2.2. Remarque’i looming läbi aja 10
3. Kadunud põlvkond teoses „Arc de Triomph“ 12
3.1. „Kadunud põlvkonna“ mõiste 12
3.2. Erich Maria Remarque „Triumfikaar“ 12
3.2.1 Teose tegevustik 12
3.2.2. Teose miljöö ja probleemistik 13
3.2.3. Nn. „kadunud sugupõlv“ teoses 14
Kokkuvõte 15
Kasutatud allikad 16

Sissejuhatus

Kahekümnenda sajandi maailmasõjad halvasid kogu maailma ning muutsid inimesi igaveseks . Sellel ajal elanud sugupõlv on nimetatud „kadunud põlvkonnaks“, kes paisati sõtta valimatult. Noorte sõdurite senine mõttemaailm ning arusaamad elust ja armastusest olid katki rebitud. Kõik võis muutuda sekundiga ja miski polnud kindel. Ei tapetud vaid füüsilisi kehasid, vaid ka miljoneid inimhingi. See kajastub ka kirjanduses ning eriti ehtsad on need teosed, mille autor säärase hingelise laastamistöö isiklikult läbi on elanud.
Selliste kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas, kuulub ka Saksamaa üks populaarsematest autoritest Erich Maria Remarque. Sõda määras paljudeks aastateks kindlaks Remarque’i teemade ringi, tegelaste iseloomujooned, maailmavaate ja elutee . Tema teoste läbivaks motiiviks ongi nn. „kadunud põlvkond“.
Mind paelus mõte sellest, kuidas suutis endine sõdur oma eluga edasi minna. Kuna Erich Maria Remarque on alati müstiline ja ekstravagantne tundunud, oli valik kerge. Laskunud nõnda legendaarse kirjaniku eluloosse ning loomingusse, olid kõiksugused ootused ületatud.
Põhjalikumalt otsustasin sööbida teose „Arc de Triomphe “ („Triumfikaar“) süžeesse.
Püstitatud eesmärgiks oli uurida antud autori sõjast mõjutatud eluteed ja loomingut ning kuivõrd maailmatragöödia muutis kirjaniku mõttemaailma ja kuidas see kajastus tema teostes.

Elulugu

Lapsepõlv

Erich Maria Remarque sündis 22. juunil aastal 1898 Osnabrückis, Saksamaal. Sündides pandi talle nimeks Erich Paul Remark (mõned allikad väidavad, et Erich Paul Kramer ). Hiljem muutis oma nime Erich Maria Remarque’iks, võttes keskmise nime oma ema järgi. Tema isa oli raamatuköitja ja seetõttu huvitus ta raamatutest ja kirjandusest juba noores eas. ( http://www.germanculture.com.ua/library/weekly/aa021900a.ht m)
Kuna Remarque perekonnas oli raske rahaline seisukord , alustas noormees varakult töötamist. Teismelisena hakkas ta andma klaveritunde, et osta endale riideid . Remarque’il oli luksusliku eluviisi järele janu läbi elu. Remarque oli kasvatatud Rooma katoliiklasena ning ta tundis armastust religiooni, muusika ja looduse vastu, mis tema jaoks olid tõelise ilu ja rahu esindajad. ( http://www.germanculture.com.ua/library/weekly/aa021900a.ht m)

Sõja-aastad ning selle mõjutused

1916. aastal, kui Remarque oli vaid 18-aastane, sai ta mobilisatsioonikutse. Peale neljakuulist väljaõpet saadeti poisid sõtta. Võideldes läänerindel Saksamaa armees , sai alles ellu astunud mees mitmeid korda vigastada. Uued tuuled hakkasid puhuma siis, kui 1919. aastal sai Remarque’st rindemeestest õppurite ühenduse presidendiks. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Erich_Maria_Remarque , http://www.nrg.tartu.ee/~heily/remarque.ppt )
Foto 1
Pärast Esimest maailmasõda jätkas Remarque õpinguid ja tegi juhutöid( http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=10616 ). Ometi ei suutnud Remarque peale sõda enam samaviisi oma elu elada. Kõik tundus naeruväärne ja peaaegu ebareaalne pärast läbielatut. Remarque proovis mitmeid töökohti kiviraidurist spordiajakirjanikuni, kuid miski ei tundunud sobivat . (Matvejeva 1971 : 427) Remarque’i on nimetatud üldse väga mitmekülgseks ning seiklusjanuliseks inimeseks. Teda on iseloomustatud fraasidega viimane romantik , kunsti ja Pärsia vaipade armastaja ning kirglik kiirete autodega kihutaja (www.koolielu.ee/pages.php/03030210?txtid=5365&get=1). 1924. aastal kolis mees Berliini ja järgneval aastal abiellus Jutta Ilse Ingeborg Ellen Zambonaga. Abielu näitlejannaga oli tormiline ning kestis vaid 1932. aastani.
( http://www.germanculture.com.ua/library/weekly/aa021900a.ht m)

Kirjanikutee

1929. aastal sündis Remarque esimene teos „Läänerindel muutuseta“ („Im Westen nichts Neues“), mis tõi äsjasele kirjanikule kuulsuse praktiliselt üleöö. Kaheksateist kuuga müüdi üle 3,5 raamatu ning aastaga tõlgiti raamat 26 keelde. 1930. Aastal vändati teose põhjal ka film. ( http://www.usc.edu/libraries/archives/arc/libraries/feuchtwanger/exiles/remarque.html )
1932. aastal lahkus Remarque Saksamaalt ning kolis Šveitsi. 1933. tema raamatud keelati ning põletati natsionaalsotsialistide poolt Remarque’i antimilitaristliku sõjavastase hoiaku tõttu ning 1938. võeti Remarque’ilt kodakondsus . Kirjanik jätkas oma loometööd paguluses oma villas Porto Roncoses ja reisis palju. 1930ndate lõpus tutvus Remarque Marlene Dietrichiga Veneetsias. Sellest arenes välja Remarque kõige pikem, kuid mandritevaheline, armuafäär. Dietrichist sai samuti inspiratsiooniallikas Remarque’i teosteks. 1939. siirdus mees Ameerikasse, kus ta sai kodakondsuse alles 1947. aastal. (www.koolielu.ee/pages.php/03030210?txtid=5365&get=1, http://www.nrg.tartu.ee/~heily/remarque.ppt , http://www.kirjasto.sci.fi/remarque.ht m)
Algas Teine maailmasõda ning sakslastele kehtestati USAS liikumiskeeld. Remarque kolis Beverly Hillsi hotelli, kus ta alustas oma uue teosega „Triumpfikaar“ („Arc de Triomphe“). Seegi romaan osutus väga menukaks ning müüs ainuüksi USA-s üle kahe miljoni koopia. Pärast seda kolis Remarque New Yorki , kus ta elas hotelli sviidis 1939. aastast kuni 1953. aastani. Pidev reisimine ja sviidis elamine tõestavad kirjaniku luksuslikku eluviisi ja seiklushimu. Hiljem rentis ta korteri, mis mängis tähtsat rolli tema teoses „ Varjud Paradiisis “ („Shadows in Paradise“). ( http://www.usc.edu/libraries/archives/arc/libraries/feuchtwanger/exiles/remarque.html )

Elu lõpuperioodil

Foto 2
1948. aastal kolis ta tagasi Šveitsi oma villasse ning reisis tihedalt Euroopa ja USA vahel. 1958. aastal abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga. Remarque veetis järgnevatel aastatel aina rohkem aega kodus ning pühendus kirjutamisele. 1967. aastal autasustas Saksamaa valitsus kirjanikku Liitvabariigi Suure teeneteristiga. 25. september 1970. aastal Erich Maria Remarque suri pärast oma kuuendat insulti. (www.koolielu.ee/pages.php/03030210?txtid=5365&get=1)

Looming

„Mida siis vastandab Remarque sõja koledustele? Kas on elus üldse veel helgeid jõude, millele võiksid toetuda tema kangelased? [---] Ainus, mida veel saab vastandada sõja kõikeõgivale koletisele, on loodus, elu kõigis oma inimeses puutumatuis, esmastes vormides. Kui romaanide kangelased unistavad tulevikust, on selleks eelkõige selge taevas pea kohal, võimalus hingata ja kuulata lehtede sahinat. Ja samal ajal, millal hävib inimese maailm koos unelmate, kahtluste, rahutuste ja kasinate rõõmudega, elab loodus oma elu.“ (Matvejeva 1971 : 428)
Remarque teoste põhiteemadeks on pagulus ning inimeste mõttemaailm, tunded ja elu sõja ajal ja pärast tragöödiat. Remarque väidab, et inimene on sõja tõttu vaimselt läbi põlenud. Tema teostes kajastub autobiograafia , kuna ta on ise osa „kadunud põlvkonnast“. Eitades nii vabaduse kui ka võitluse ideed, on Remarque’ist saanud pessimismi ja ohvrimeelsuse propageerija (Matvejeva 1971: 438).

2.1. Peateosed ja „kadunud põlvkond“

2.1.1. „Läänerindel muutusteta”

Kuigi algselt ei kirjutanud Remarque oma esimest romaani avalikkusele nägemiseks, siis enda viha väljendamiseks sõja vastu ning kirjeldamaks enda ja teise sõdurite illusioonide purunemist, teos siiski ilmus 1929. aastal. ( http://www.germanculture.com.ua/library/weekly/aa021900b.ht m)
Teose moto „See raamat pole mõeldud süüdistusena ega pihtimusena. See on vaid katse jutustada põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud.“ Lugu 19- aastastest noortest koolipoistest, kes saadeti rindele. Raskeimaks probleemiks kujunes teadmatuks, miks ja mille eest võideldakse. Peategelane Paul Bäumer väitis, et sõda tegi neist kõlbmatud inimesed, sest nad ei usu enam tulevikku. Samal päeval kui peategelane sureb , kõlab rindeteade: „Läänerindel muutuseta.“ Üksik inimese elu pole midagi, see ei lähe kellelegi korda. (Matvejeva 1971: 428)

2.1.2. „Tagasitulek“

Teos „Tagasitulek“ pole mitte ainult eelmise romaani järg, vaid selle lahutamatu osa.
Peale lahingut naasevad mehed koju, kuid vaid füüsiliselt. Hingeliselt, vaimselt ei suudeta enam endisesse ellu sisse elada. Endised sõdurid ei leia enam oma kohta elus, nad hulguvad võõraks jäänud linnas, kus möödus lapsepõlv, nende mõtted keerlevad vaid sõja õuduste ümber. „Tagasitulekut ei toimu. Sõdurid ei pöördu tagasi endise rahuliku elu juurde.“ (Matvejeva 1971: 430)

2.1.3. „Kolm seltsimeest“

Teoses ei analüüsi Remarque ainult sõda, vaid ellu astub ka armastus ning sellega toime tulemine. Ka selles romaanis kujutab autor nn. „kadunud põlvkonda“, kelle lootused purustas sõda ja kes pole suuteline vastupanuks ega võitluseks. Sõjast naasnud sõpradel Robert Lohkamp, Otto Köster, Gottfried Lenz on autotöökoda, millega teenivad raha, ja pakuvad taksoteenuseid. Robert armub Patriciasse, kes on raskelt haige, aga varjab seda. Ühisel puhkusel tuleb kõik välja. Haiguse süveneb ja ravikulude katmiseks on sõbrad nõus isegi töökoja maha müüma. Natsid tapavad Lenzi ja sõbrad vannuvad kättemaksu, kuid Patricia tervis halveneb ja kättemaksu plaanid jäävad katki. Hoolimata pingutustest naine sureb. Algamas on uus sõda. Meeste ideaalid on purunenud . Tegelased sarnanevad sügislehtedega: neid kannab tuul, teadmata kuhu. Vaid armastus annab hingejõudu. „Ainult õnnetu teab, mis on õnn.“ ( http://en.wikipedia.org/wiki/Three_Comrades_(novel) , http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/remarque.ht m)
2.1.4. „Armasta oma ligimest“
Esmakordselt tuleb sõja teemale lisaks ka pagulus. Romaanis kõneleb Remarque uuesti kõikevõitvast armastusest, mis on tugevam kõigist hädadest, isegi surmast. Peategelane Josef Steiner on tulnud Saksamaalt pagulusse, jättes seljataha koonduslaagri ja Gestapo piinakambrite õudused, ja võtab osa ka vastupanuliikumisest. Saades teada, et ta naine on raskelt haige, pöördub ta hulljulgelt tagasi. Steiner hukkub, aga tänu temale õnnestub ühel paaril Ameerikasse põgeneda. See näitab inimese hinge suurust: teades, et ise hukkub, on ta siiski valmis hädasolijaid abistama. (Matvejeva 1971: 432,433)
2.1.5. „Aeg antud elada, aeg antud surra“
Teos näitab, kuidas heategu võib enda vastu pöörduda. Peategelane Saksa Wehrmachti armee sõdur, on pandud valvama Vene partisane, keda ootab surmanuhtlus. Ta otsustab nad vabaks lasta. Pärast vabastamist laseb aga üks partisanidest vabastaja tema oma relvaga maha. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Aeg_antud_elada,_aeg_antud_surra )
2.1.6. „Must obelisk“
Teos on kirjutatud ajal, kui inimesed hakkasid endale teadvustama, et sõjaroimad ja tuhandete inimeste surm jääb karistamata. Peategelased teenivad raha hauakivide ja mälestusmärkide müügist. Romaan kujutab selleaegses Saksamaal valitsevat korruptsiooni ning kuidas ka surm võib lihtsalt muutuda äriks, kus kasutatakse ära inimeste füüsilist ja hingelist seisundit pärast sõda. Igasugune inimlikkus on kadunud. (Matvejeva 1971: 437)

2.1.7. „Taeval ei ole soosikuid“

See on romaan, mida Remarque ise pidas oma peateoseks. Autor kordab teoses teesi elu mõttetusest. Romaani naiskangelasel on surmahaigus. Naine hukkub autovõidusõidu ajal. See sümboliseerib kirjaniku arvates elu— start ja finiš on ühes ja samas kohas. (Matvejeva 1971: 438)
2.1.8. „Lissaboni öö“
Remarque'i raamatu põhiliseks teemaks on võitlus armastuse eest ajal, millal ei võinud teada, kas tuleb pääsemine või vabaduskaotus. Kuskil ei olnud turvaline, ilma, et kogu aeg oma seljatagust jälgima ei peaks. Saksamaal võis koonduslaagrisse sattuda või maha löödud saada rahvuse või poliitilise kuuluvuse tõttu või kui inimesel oli vaenlasi , kes korraga mõjukaks olid saanud. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Lissaboni_öö )

2.2. Remarque’i looming läbi aja

Oma loominguteed alustas Remarque kriitilise realistina, kelle esimeste romaanide läbivaks motiiviks oli illusioonide purunemine . Ta ei uskunud õiglase ja inimväärilise ühiskonna loomise võimalustesse. Kirjaniku teoste tegelased on ohvrid , mitte võitlejad. Remarque on püüdnud poliitika välja jätta, keskendudes inimesele endale ning tema tunnetele, armastusele ja sõprusele. (Matvejeva 1971: 438)
Kui esimestes romaanides kajastuvad vaid sõjatragöödiad ning „kadunud põlvkonna“ illusioonide purunemine ning oma koha otsimine elus, siis autori järgnevates teostes põimub sõjaga ka armastus ja sõprus ning viimastes teostes jääb sõjakibestumus tahaplaanile— kirjanik juurdleb elu juhuslikkuse üle.

Kadunud põlvkond teoses „Arc de Triomph“

„Kadunud põlvkonna“ mõiste

Maailmasõja lahingute koledused sööbisid sügavale inimeste mällu. Ilmasõjas Sõda muutus järjest julmemaks, inimlikkusele ja halastusele jäi aina vähem kohta.
Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga ning kodulinnad olid võõraks jäänud. Nende senised väärtushinnangud ja illusioonid olid purustatud . Sõjas osalenud põlvkonda on nimetatud  „kadunud sugupõlveks”. Rahuaegses maailmas endale kohta leidmata tõmbusid paljud mehed elust tagasi, suhtudes enda ümber toimuvasse järjest passiivsemalt. Osale rindel võidelnud meestele tundus, et riik ei tunnustanud nende ohvrimeelsust piisavalt. See tõi kaasa pahameele valitsuse ning demokraatliku riigikorralduse vastu laiemalt, aidates kaasa totalitarismi levikule sõjajärgses Euroopas. ( http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu_liis_madisson/elu_soja_ajal.html )

Erich Maria Remarque „Triumfikaar“

3.2.1 Teose tegevustik

Tegevus toimub 1930ndatel Pariisis, pärast I maailmasõda. Peategelaseks on kirurg Ravic , kes on vahetult enne II ilmasõda illegaalselt Pariisi emigreerunud, kus ta töötab ebaseaduslikult arstina. Ravic püüab oma endist elu edasi elada, üritades samal ajal unustada koonduslaagri õudusi. Ravic tunneb igavust ja rutiini ning elu tundub olevat end ammendanud. Foto 3
Ühel õhtul juhtub ta kokku hirmunud naisega, keda Ravic elementaarsest kaastundest aitab. Naine, nimega Joan Madou, ei leia enam oma elu eesmärki ning vajab tuge. Ravic otsib naisele elukoha ning unustab juhtunu koos naisega. Kui Joan võltskirurgiga uuesti ühendust võtab taaskord abi vajades Ravic ei pelga, vaid otsib neiule töökoha ööklubis. Juhuslikust tutvusest sünnib suhe, mis mõlemaid pooli elule tagasi toob. Ravicile jääb Joan lõpuni müstiliseks. Mees ei mõista oma tundeid— kord leegitseb armastus ja kirg , teisalt tundub naine talle tühine.
Ravicile jääb mulje, et Joan võtab teda vaid aseainena ning jätaks ta silma pilgutamata, kui keegi parem silmapiirile ilmuks. Armastajate vahel tekib tüli ning see viib nad üksteisest kaugemale.
Mõne päeva möödudes aitab Ravic tänaval üht õnnetuses haavata saanut ning mees arreteeritakse. Karistuseks saab aitaja kolm kuud vangistust ja ta saadetakse maalt välja. Prantsusmaalt eemal olles Ravici armastus Joani vastu aina kasvab, kuid naine on kindle, et mees kaotas huvi ning leiab endale uue partneri. Joan on üsna kergemeelne naine ning valib neid hoolimatult.
Kui Ravic naaseb, leiab ta Joani uue mehega ning on äärmiselt pettunud taaskord oma elus. Nii Ravic kui Joan armastavad veel teineteist, kuid nende omavaheline lõhe on liiga suur. Ometi ei suuda nad suhet päris ära samuti unustada.
Samal ajal ilmub välja gestaapo- ohvitser Haake , kellele Ravic põhjustatud piinade eest kätte tahab maksta. Ta kasutab ära ohvitseri naistehimu ning bordelli asemel sõidutab julmuri hoopis metsa. Ravic tapab Haake’i ning peidab kõik jäljed, mõrvar tunneb isegi rahulolu tehtu pärast.
Joani tollane elukaaslane ähvardab naist relvaga ning kogemata tulistab teda. Kui Ravic kohale jõuab, on juba hilja , ta armastatu Joan sureb. Viimane stseen tõestab, et Ravic ja Joan armastasid üksteist tõeliselt. Ravicit on haaranud jälle ükskõiksus kõige suhtes ning ta ei leia elu mõtet. Mees on väsinud põgenemisest. Sõja puhkedes laseb Ravic viia end Prantsusmaa interneerimislaagrisse, et olla seal arstina kasulik.

3.2.2. Teose miljöö ja probleemistik

„Arc de Triomphe“ tegevus toimub Triumfikaare läheduses, mis on võidu, vabaduse, illusiooni purunemise, armastuse võimalikkuse sümboliks.
„Triumfikaare“ põhilisteks motiivideks on inimelu mõttetuse näitamine ning inimsuhete võimalikkus sellel ajal. Kogu teose vältel oli tunda kuklasse hingamas lähenevat sõda. Kogu Euroopas olid pinged üleskeeratud ning autor rõhutas Euroopa “käärimist”.

3.2.3. Nn. „kadunud sugupõlv“ teoses

Teos kirjeldab elu pärast I maailmasõda ning inimeste mõtted ning eluvaated on tihedalt põimunud sõdadega. Teose karakterid ongi nn. „kadunud sugupõlv“, kes pärast sõda enam oma kohta elus leida ei suutnud.
Inimesed olid loobunud ning tundsid nagu elu oleks end igaveseks ammendanud. Nii ka teose peategelase Ravici jaoks. Püüti unustada sõjas nähtut, kuid uute unistuste ja illusioonide püstitamine näis olevat liiga raske kui isegi mitte võimatu.
Sõjameeleolud ja ebastabiilsus panid inimesi otsima enda elus midagi kindlat ja tõelist, millele loota . Tänu sellele peeti tihti kiindumust ning lihtsat vajadust toetuse järgi tõeliseks armastuseks. Loodi endale illusioon , et end lohutada. Inimsuhetes olid tõelised eesmärgid varjul ning ausus oli praktiliselt olematu. Samuti teoses vajas Ravici ja Joani armastus pidevat tõestamist ning tunde tõelist väärtust mõisteti alles liiga hilja.
Samuti valitses teoses hirm. Pagulasühiskond varjas endas meeletult saladusi ning iga põgenik teadis, et käesolev päev võib jääda viimaseks . Elud aga kiskusid üksluiseks— kõik päevad täis paanilist hirmu ja rutiini. Pagulased eraldusid sotsiaalsest elust. „Kadunud põlvkond“ varjas endas viha ning kibestumust segamini hirmuga tuleviku ees. Seda generatsiooni näris pidev ärevus ja rahulolematus .
Nagu ka sõjas võis teosest välja lugeda mitmeid vastuolusid. Arst kui inimelude päästja, võtab enda kanda mõrva— tappes gestaapo-ohvitseri Haake’i. Ravic päästab politseiniku , kes ta hiljem maalt välja saadab , elu teda opereerides.
Sõjajärgne hirm ning lahendamata jäänud probleemid tekitavad veelgi pingeid. Inimesed elavad ebakindluses ja hirmus . Veel enam seatakse kahtluse alla elu mõte. „Kadunud sugupõlv“ ei unusta iial läbielatut, vaid igaüks sõjas olnu mõtleb iga päev kogetule.

Kokkuvõte

Ilmasõjad olid tõeline tragöödia tervele maailmale. Tekitatud kahju oli hirmus ja pöördumatu. Mitte ainult ei tapetud valimatult inimkehi vaid kõige enam kannatasid need, kes pidid edasi minema oma eludega ja haavu parandama rahuajal.
Erich Maria Remarque’i on põhjusega peetud 20. sajandi üheks tippkirjanikuks. Kõik omal nahal reaalselt läbi elanud Remarque kirjeldab „kadunud põlvkonna“ läbielamisi ning traagikat äärmiselt tõeliselt läbi oma teoste. Sellest ka tema teoste menu ning põnevus. Teosed lausa sunnivad lugejat sukelduma otse lahinguväljale ning läbi elama autori kirjeldatud seikluseid. Veel enam sellel põhjusel, et suur osa suurkirjaniku teostes on loodud tema enda kogemuste põhjal ja autobiograafilised.
Eluloo ja loomingu uurimise tulemusena võib öelda, et nn. „kadunud põlvkond“ ning selle sugupõlve kannatused on tihedalt põimunud ilmasõdadega. Sellise inimkonna hingelise ja füüsilise purustatuse tagajärjed on tegelikult veel tänaseni tunda.

Kasutatud allikad

Matvejeva, V. 1971. 20. sajandi väliskirjandus. Tallinn: Valgus, lk 427-438
Remarque, E.M. 1975. Arc de Triomphe. Tallinn: Eesti Raamat
http://www.germanculture.com.ua/library/weekly/aa021900a.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Erich_Maria_Remarque
http://www.nrg.tartu.ee/~heily/remarque.ppt
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=10616
www.koolielu.ee/pages.php/03030210?txtid=5365&get=1
http://www.usc.edu/libraries/archives/arc/libraries/feuchtwanger/exiles/remarque.html
http://www.kirjasto.sci.fi/remarque.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Three_Comrades_(novel) ,
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/remarque.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Aeg_antud_elada,_aeg_antud_surra
http://et.wikipedia.org/wiki/Lissaboni_öö
http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu_liis_madisson/elu_soja_ajal.html

Lisad

Foto 1. http://net.lib.byu.edu/english/WWI/memoirs/images/trun2.jpg
Foto 2. http://www.nndb.com/people/511/000086253/remarque-1.jpg
Foto 3. http://www.hot.ee/ancientboy/pics/remarque-arc-de-triomphe.jpg