Roheline mõtlemine tarbimisühiskonnas (1)

Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas.
Koos kiireneva elutempoga kasvavad iga päevaga ka meie tarbimine ja vajadused. Mõtlematult raisatakse loodusvarasid ning sellega võtame ka tulevikult võimalused puhtaks elukeskkonnaks. Inimesed on enamasti oma loomuselt egoistlikud ning seadnud esikohale oma heaolu ja mugavuse, kuid oleks naiivne mõelda, et loodusvarad on lõpmatud. Roheline mõtteviis leiab endale järjest rohkem poolehoidjaid. Eestis mõeldakse tarbimise ja saastamise kõrval üha rohkem säästmise peale, roheline argument muutub ka müügiargumendina iga päev olulisemaks. Inimesed kurnavad üha enam meie planeet Maad, mis on meie kõigi jaoks ühine elupaik ja meie kohus on hoida ja säilitada seda nii, et ka tulevastel põlvkondadel oleks kus ja millest elada.
Tänapäeva kaasaegne ühiskond on suuresti rajatud naftale, kuid prognoositakse, et erinevad maavarad lihtsalt lõppevad ühel hetkel otsa. Ka Eestis on hakatud otsima erinevaid alternatiive energia tootmiseks. Järjest enam räägitakse sellest, kuidas säästlikumalt ja loodussõbralikumalt toota elektrienergiat ning ehitada tehnikat mis töötaks nt gaasi või elektriga , ning propageeritakse autoga sõitmise alternatiivina ühistransporti, jalgrattaid ning jala liikumist. Loodussõbralikuma elektrienergija tootmiseks on rajatud tuuleenergia parke, hüdroelektrijaamu ning paljud pered on hakanud kasutama päikesepatareisid. Üks veel säästmist vääriv loodusvara on vesi.
Väga populaarseks on tänapäeva ühiskonnas muutunud ka taaskasutus . Iga ostu eel peaks mõtlema, kas sul on ostetavat eset ikka vaja. Kui jääd oma ostuotsuse juurde, on päris tihti hea mõte vaadata kasutatud asjade suunas. See on säästlik nii keskkonnale (sellevõrra on vaja uusi asju vähem toota) kui ka sinu rahakotile. Teinekord on vaja kasutatud asja veidi kohendada, see tekitab isikliku suhte ning annab tootele pikema elu. Taaskasutusest võid saada väga originaalseid ja vahvaid asju. Vana mööbli saab ära puhastada ja vastavalt oma soovile viimistleda, kasutatud riietest saab üsna vähese vaevaga uusi ainulaadseid riideid . Kui aga mõni asi jääb kapipõhja või nurka seisma või ka remondist-kolimisest üle, siis tasub needki äraviskamise asemel viia taaskasutusse. Sellega annad asjadele uue võimaluse. Suure tõenäosusega on kusagil olemas inimene, kellel just midagi sellist puudu on. Esemeid taaskasutusse saates säästad keskkonda.
Ilmselt tänu uuele jäätmeseadusele ning prügikoristuskampaaniale „Teeme ära 2008“ on viimasel ajal populaarsust kogunud plastpudelite korjamine ja hiljem poodi tagastamine. Plastpudeli saab ümber sulatada ja uuesti kasutada. Enne seda aga visati palju pudeleid maha ning halvemal juhul jäid need metsa alla aastateks vedelema ja loodust reostama. Korduvkasutamisega saab ennetada ka jäätmete tekkimist. Väheneb prügilatesse ladustatav jäätmete voog ning vähenevad kulud, mis tuleks teha uute materjalide kasutuselevõtmises. Materjalide taaskasutus vähendab ka majanduse keskkonnakoormust ning pikemas perspektiivis on see kõigile oluline. Õnneks on Eestis välja antud ka seadus, mis kohustab prügi sorteerima. Mõned inimesed arvavad, et prügi sorteerimine on vajalik ja õige, teised aga peavad seda tülikaks ja mõttetuks.
Eestlased liiguvad ka üha rohkem mahetoidu poole. Üha enam inimesi vaatab seda, mida nad söövad ja kuidas ning millest on toiduained valmistatud. Palju pööratakse rõhku, et söödavad toidud ei sisaldaks kunstlike värv-, maitse- ja säilitusaineid ning pärilikult muundatud organisme ehk GMO-sid. Mahetoidu tarbimine aitab säästa loodust, sest mahepõllumajandus ei koorma keskkonda sünteetiliste väetiste, ega taimekaitsevahenditega. Samuti soodustab mahetootmine põllumajandusmaade looduslikku mitmekesisust. Maheloomakasvatuses pannakse suurt rõhku loomade heaolule, nad saavad rahuldada oma loomulikke vajadusi, viibida väliskeskkonnas ja tarbida mahesööta. Eelistades Eestimaal toodetud mahetoitu, toetatakse ka kohalikku maaelu . Paljudele eestlastele pole ökopoodides käimine veel omane, sest seal on enamasti ka kõrgemad hinnad ning nende kaupade ostmine ei ole kõigile inimestele jõukohane. Paljud inimesed jällegi ei hooli kvaliteetsest ja puhtast toidust, vaid eelistavad maitse- ja säilitusaineid täis odavat toitu.
Rohelises mõtteviisi omistamises mängib suuresti aega aeg, mugavused ja harjumused. Eestlastele pole keskkonnasäästlik eluviis veel päris omane, sest inimestel pole piisavalt aega, et sellesse üldse süveneda. Pikemas perspektiivis tuleks siiski natukene oma mugavustsoonist välja tulla ja otsustada looduse säästmise kasuks, sest taastumatud maavarad saavad ükskord otsa.