Kuhu põgeneda iseenda eest? Inimese suurim traagika seisneb selles, et ta ei tunne iseennast, et ta on tihti iseenda psüühika ees otsekui tumeda mere ees. Ta püüab ennast leida, aga alati ei pruugi see õnnestuda. Lõpuks võib tekkida tüdimus. Inimese sisemaailmas on tekkinud kaos, mida on raske mõista ja millega on raske toime tulla. Sees valitseb tühjus. Tahaks justkui põgeneda enda eest. Chateaubriandi ,,Réne" on lugu melanhoolsest mehest, kes seisab samade probleemide ees. Inimese arengu väga tähtis etapp on tema lapsepõlv. Inimese esmased väärtushinnangud, iseloom ja maailmavaade saab alguse kodust. Réne oli õnnetu laps, sest tal ei olnud ema. Tema ema suri sünnitusel. Réne tundis enda süüd selles. Mingil määral tekitas seda ka viimase isa suhtumine. Tal puudus peaaegu igasugune huvi oma poja vastu. Ainuke, kes Rénel oli, oli tema õde Amélie, kes oli ühtlasi ka tema ainus mängukaaslane, kalleim tema elus.
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
,,Sagräännahk"-kaasaegseid tavasid tähelepanelikult fikseeriv autobiograafilisi seiku sisaldav teos. Kirjaniku lõpuaastad- Balzaci tervis hakkas halvenema, kuid ta võttis veel ette mitu reisi Ukrainasse. Kui tema tervis oli väga halb, reisis ta Poolasse, et külastada rikast Poola maaomanikku Eveline Hanskat, kellega ta oli olnud kirjavahetus juba 15 aastat. Nad abiellusid, kolm kuud hiljem Balzac suri. Balzaci elukäiku on võrreldud tema romaanikangelaste omaga: pikk ettevalmistusaeg, kiire tõus ja edu, mõõdutundetus ning allakäik ja hääbumine. 17) H.Ibseni elu ja looming. (1828-1906) Tegemist oli 19 sajandi kuulsaima Norra draamakirjanikuga, kes pani aluse moodsale draamale. Tema peajooned: · Teatrikunst peab teenima rahvuslikuse ideed. · Teater võiks olla diskusioonitekitaja, probleemide tõstataja, ideede edastaja, aga mitte meelelahutaja. · Pidas oluliseks teatris kajastada inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid.
armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgedest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. Süda, mis on jäetud omapead, sulgub endasse ja võtab võime õitsele puhkeda. Armastus on pikk, magus uni ... ja pulmad on äratuskell. Kui saaks, annaks armastusele oma telefoni numbri. Ära otsi inimest laternaga, vaid südamega, sest vaid armastus avab inimese südame. You can always make me smile. Vaatad läbi ta silmade ta südamesse ja leiad sealt enda oma. Ma armastan sigu. Koerad vaatavad meile alt-üles. Kassid vaatavad meile ülevalt alla. Sead kohtlevad meid kuid võrdseid. Sir Winston Churchill Naer teeb nooreks, armastus ilusaks. armastus :)
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
92. Rõõm ja valu on elu maitseaineteks 93. Söö selleks, et elada, mitte ära ela selleks, et süüa 94. Elu on nagu kabe, et seda võita peab tegema õigeid käike, kuid lõppudelõpuks on see ikkagi üks mäng 95. Iga mängija peab võtma vastu kaardid, mida elu talle jagab. Kuid kui need on tal kord käes, peab tema üksi otsustama, kuidas need välja käia, et mäng võita see mäng on elu 96. Broken heart, broken by life. 97. Elu on nagu nali, vahest on pikk ja halb ning ei aja kedagi naerma, vahest on lühike ja hea ning kõik naeravad. 98. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda 99. Meie elu on selline, missugused on meie mõtted. 100. Elu kõrgeimaks vormiks on olend, kes juhib ise oma tegusid 101. Elu on lühikene, kuid kuulsus igavene 102. Inimese elu juhib harjumus 103. Võta kindlaks nõuks olla sina ise ja tea, et see, kes end leiab, vabaneb oma piinadest." Ärgem siis piinakem endid! See ongi ilusa elu saladus 104. Elu on liiga lühike
kaasaajast. 1873-1877 kirjutas seda. Sügav veendumus oli see, et inimese õnne aluseks on perekond ja lapsed. Anna ei tohi õnnelikuks saada, sest jättis maha oma mehe ja lapse, pidigi surema. Mingil moel sellise teema perekonnaelu probleemide juurde pöördumist võis aimata juba ,,Sõjas ja rahus." Tolstoi on neil aegadel veendumusel, et iagsuguse kõlbelise ühiskonna aluseks on tugev perekond. Üsna tihti on nii, et kui kirjanikud kirjutavad väga pikka aega väga pikka teost, siis selline pikk tööprotsess väsitab, samad probleemid väsitavad. Teema on abielu purunemise lugu. Ülteb ka, et iga õnnetu perekond on õnnetu omamoodi. Teine mõte on see, et kõik abielud sõlmitakse taevas (siis ei peaks inimene neid lõhkuma). Kuna Tolstoi on veendunud perekonnaelu kõlbelisuses, siis Anna Karenina ei saagi õnnelikuks saada. Mõte on milline, miks ta ei saa? Sest Anna on see, kes hävitab perekonda. On kaks armastajapaari Anna ja Vrsonki, Kirry ja Levin
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Kõik kommentaarid