50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Blackgirl12
Õppematerjali autor
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema või
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID D
eestindamise eest lastekirjanduse tõlkimise auhinna. Äsja ilmus teilt endalt uus lasteraamat "Ehatähe valgus". Milliseid kriteeriume te lastejutte kirjutades püüate järgida? -- Arvan, et lastele kirjutades ei pea tegema mingeid erilisi kummardusi madalale ja lihtsakoelisele, kuid samas oleks muidugi mõttetu käsitleda ainest, mis nende maailma veel ei kuulu (näiteks tuumafüüsika, kuigi ka sellest on vist võimalik kirjutada lastepäraselt). Üldse arvan, et lapsed on mõnegi stiili või teema suhtes hoopis avatumad kui täiskasvanud. Olen seda kogenud oma teoste retseptsiooni puhul. Olgu näiteks toodud kas või mu "Põhjanaela paine" või "Arvid Silberi maailmareis", mis teismelistele läks paremini peale kui üle 35stele. Kirjutades ei mõtle ma eriti aadressaadile, mis talle meeldib või sobib. Kirjutan, nagu enesele
HAMLET: Ei väidaks seda sust ka vaenlane, nii ära puhu mulle ette eiteamida. Ma väga hästi tean, sa pole laisk. Mis tõi su Helsingöri? Õpetame su vähemasti jooma, seda küll. HORATIO: Ma tulin, prints, te isa matusele. HAMLET: Mind palun ära pilka, koolivend - sa tahtsid öelda vist mu ema pulma, eks? HORATIO: Tõepoolest, prints, see järgnes üsna kohe. HAMLET: Sääst, sääst, Horatio - nii peiepraed külmroaks veel pulmalauda kõlbasid. Mu isa!... Vahel on, kui näeksin teda. HORATIO: Kus, kallis prints? HAMLET: Mu vaimusilma ees. HORATIO: Kord nägin teda: tubli kuningas. HAMLET: Ta oli igas asjas mees mis mees, ei leidu temasarnast enam.
Laudamus te, benedicimus te, adoramus te, glorificmus te [---] ● Liturgia järgmiseks osaks on Gloria (Ld ‘au’, ‘kiitus’). Loogika on selles, et kui Kyrie lõpeb pattude andeksandmisega, siis on kohane avaldada Jumalale tänu ja kiitust ● Laiemalt võiks Gloria kontekstis rääkida mitte üksnes otseselt liturgilisest muusikast, vaid kogu Jumala kiitmisele suunatud muusikast ● Olulise osa sellest moodustab nn gospelmuusika (ingl sõnast gospel = e.k ‘hea sõnum’ = kreekapäraselt ‘evangeelium’) ● Oma ehedais vormides võib gospelilaulmine minna puhtmuusikalisest ettevõtmisest üle religioosseks praktikaks ● Nt Ameerika gospelkooride puhul lähevad asja-osalised sageli nii „leili“, et sooritavad kaela-murdvaid, ekstaatilisi vabasoolosid, mida siis ülejäänud koor toetab ● Paraku on aga ka nii, et just Jumala kiitmisele suunatud vaimuliku
hoiaks). 27.01.1904 Ja laevastik ründas Ve laevastikku 3 Vene võimsaimat sõjalaeva tehti seega kahjutuks, Ve sõjalaevastik muutus sellega tükiks ajaks võitlusvõimetuks. Ja alustasid ka maismaal aktiivset pealetungi. Ve väed jäid kaitsele. Port Arturi (Ve baas Liadongi ps-l) piiramine kestis 7 kuud, lõpuks Port Artur kapituleerus. Mitmed kaotused tabasid ka Ve Mandzuuria armeed. 1905 veebruar Mukden mõlemal poolel rohkem kui 500000 meest, mõlemad pooled kasutasid moodsat relvastust, Ve kaotas. Siiski püsis Peterburis veel lootus komplekteeriti 2. meeskond (peamiselt Tlnas). Oktoobris asuti Tallinnast teele eesmärgiga jõuda Port Arturisse venelastele appi. Teel kuuldi Port Arturi kapituleerumisest. Tsusima merelahingu kaotasid samuti venelased, hakati otsima võimalusi sõja lõpetamiseks. Aug 1905 algasid USAs rahuläbirääkimised, millest võttis osa ka eestlane Ferdinand Martens
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
küsisime kupjalt nõu, ja tema ütles: «Ma mäletan, et talupojad endises ebausus oma peajumalat «Taaraks» kutsusid ja teda praegu veel salaja austavad. Pange Tölbile nüüd talupoegade hirmuks nimi «Tarapita», sest saksa keeles öeldakse «Taara» asemel «Tarapita».» Ja sestsaadik hüüame Tölpi Tarapitaks.» «Kes see kubjas on?» küsis Jaanus. «Kes ta on? Eks ta ole meie kubjas.» «Ei, ma küsin, mis mees ta on -- maamees või saks?» «Tont teda teab! Vist mõni värdjas. Ta ise räägib veidrat keelt, ütleb «Pauerunt», kus peab olema «Bauerhund», ja kirub: «Häh, tu teivel! Häh, tu teivel!»» Jaanus ei lausunud selle peale midagi, aga ta ei hüüdnud Tarapitat kordagi nimepidi ja tõmbas kulmu kortsu, kui teised teda nimetasid. Oodo ei pannud seda tähelegi. Ta oli koera südamesõber ja mängis temaga nagu oma ven- 20 naga. Nad ajasid teineteist taga, võitlesid rind rinna vastu, veeretasid end kaisus maas, lõid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid