Elu olemus (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Inimolemus, tõde ja vabadus

Inimolemus, tõde ja vabadus Inimesed on siia ilma loodud justkui puhtale lehele ning igaüks meist alustab ise oma teekonda elus, arenedes selle jooksul. Elu on täis tõuse ja mõõne, me areneme läbi raskuste ja katsumuste. Väga palju on arutatud inimolemuse, tõe ja vabaduse teemal, kõigile neile mõistetele puudub kindel definitsiooni ning kõigil inimestel on nendest omamoodi arusaam. Inimolemuse mõistet on peaaegu et võimatu üheselt mõista, see on siiani üks suur mõistatus. Usun, et inimolemust saab kõrvutada inimese sisemise olekuga, mis väljendub meie käitumises ja emotsioonides. Inimesi on oma hingelt ning olemuselt väga erinevaid, et kellegi kohta midagi kindlat öelda, peame neid väga hästi tundma. Usun, et me ei saa kedagi lahterdada nende eksimuste järgi halbadeks inimesteks, igaüks meist teeb vigu, aga see ei tohiks muuta meie olemust inimesena. Õigem oleks leppida, et inimesed on erinevad ning seetõttu on ka nende

Eesti keel

2

docx

Inimese olemus

Inimese olemus Inimolemuse mõistet on väga keeruline lahti seletada, pea, et isegi võimatu. Selle täpne seletus on siiamaani üks suur mõistatus. Oma olemuse on inimene saanud kõrgematelt jõududelt, mida tal tuleb läbi elu või läbi elude täiendada, saavutades lõpuks oma eesmärk. Inimesed on loodud maailma, et anda edasi järglasi. Mitusada aastat tagasi mitmetes peredes oli vähemalt neli või viis last ning elati üheskoos väikeses majas. Isa teenis majja palka ning ema hoolitses kodu eest. Lapsed enamusajast kas aitasid vanemaid või mängisid omavahel, rikkamates peredes käidi ka koolis. Tänapäeval on ühiskonnas toimunud märgatavaid muudatusi. Emad ei veeda mitmeid tunde kodus pliidi ees ega korista majapidamist, tänapäeva emad käivad samamoodi tööl nagu ka isad ja lapsed käivad lasteaias ja koolis ning majapidamise jaoks on palgatud koristajad, kuna perel ei jätku aega seda ise korrastada. Tänapäeval on inimestel

Kirjandus

6

doc

Filosoofia eksami kordamisküsimuste vastused

Sokrates eristamaks end sofistidest ei võta õpetamise eest tasu. Ei esitanud doktriine vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Ma tean, et ma midagi ei tea. Tegevuse mõtet nägi nö vaimses ämmaemandakunstis. Hüüdlause: tunneta iseennast. 7. Platon- rajas esimese metafüüsilise süsteemi. Mis on olev tervikuna? Kantud sokraatilisest intuitsioonist, et üldine on olemas. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus. Olemus? See on üline, üldisus jõuab olemuste eristamiseni- ideeõpetuseni. Üldine on mõeldav, mitte kogetav. Üldmõiste sisuk on asjade olemus-idee. Metafüüsika põhiküsimuse vastus- olev on tervenisti idee. Üldmõisted on tal ülimad realiteedid. Idemaalima isel- ideed on muutumatud, igavesed, ainulised. Olev ise jag 2ks: nähtav maailm(meeltega tabatav, näivus, paistvus, tekkimine, hävimine, ajaline,

Filosoofia

27

docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

vabadus(Sartre) Me oleme vastutavad ka selle eest, mida me oleme loonud ja ka selle eest, kas me oleme end vabastanud või mitte (Sartre tekst) Kas minu elul on mõte? Seda ei saa ma avastada, üles leida(N: kui ma usun saatusesse), vaid ma loon selle vabalt ja seega need, kellel pole elu mõtet, on selle eest ise vastutavad (Sartre) See, kui ma vabandan, et mul pole olnud võimalusi endale hea elu loomiseks, on pelgalt enese petmine(Sartre) 2. Kas on võimalik jumalat defineerida? ­ jumala olemus kristlikus monoteismis. Üldtuntud definitsioon: Igavene teisel pool aega ja ruumi ekisteeriv isikusus, kes lõi maailma ja kelle kolm kõige tähtsamat predikaati on: *kõikvõimsus *ülim tarkus *ülim headus - Ta on igavene, surematu. - Ta on olend, kelle kohta ei saa küsida, kus ta on. Tal pole ruumilisi koordinaate. Sellepärast on talle tulevikusündmused ette näha - Ei saa küsida, kus ta on praegu, kus ta oli enne. Ta on aja mõttes teisel pool. Ta vaatab

Filosoofia

21

doc

Filosoofia eksami kordamisküsimused

tervikus. Lõppkokkuvõttes kosmoses. Need neli kirjeldavad inimese tervikliku praktilise tegevuse skeemi. Kui meil on 1,2 või 3 põhjust, ei saa me reaalsust, vaid pildi (teadus tegeleb pildiga). Reaalsus ­ kõik 4 põhjust. Neli Aristotelese põhjuse liiki on iseorganiseerumine (ei saa välise tegevusega organiseerida), 3 esimest on organiseerimine. Muutus eeldab asja, mis muutub ­ ainel on oma aineline koostis (materiaalne põhjus) ja sisemine olemus (formaalpõhjus). Miski käivitab muutuse (tegevpõhjus) ja miski määrab tulemuse (sihtpõhjus). Kõik protsessid on pöördumatud. Masinad ei ole keerulised, on komplitseeritud. Reaalne elu on keeruline. Prigogine iseorganiseerumisega tegelenud ­ Nobeli preemia. Iseorganiseerumise skeem: Loomulik maailm = iseorganiseeruv maailm. Aristotelese põhjuslikkuse skeem toimis keskajal, lakkas toimimast 300 a. tagasi, viimastel aastakümnetel tagasi.  8. Eesmärgi kategooria Aristotelesel

Filosoofia

19

docx

Filosoofia

jne . 3) Kvaliteet ­ milline on teatud ese või nähtus 4) Relatsioon ­ määrab ära vahekorra teise eseme suhtes (suurem, raskem) Metafüüsika (Aristoteles) Ta oli nõus Platoniga selles, et asjade ja nähtuste olemuseks on ideed, sest neid saab väljendada selgete mõistete abil, kuid idee mõistele annab ta teise sisu. Selles suhtes tuleks seletada, mis vahekorras on idee mateeriaga. Idee on Aristotesele vorm, mis korrastab ja vormib kaootilist mateeriat. Idee ehk olemus on mateerias võimalikusena (nt. puumateerias on olemas võimalikkusena laua idee jne). Eristab kahte olemist: võimalikkusena olemisena (munarakud) ja tegelikkusena (lapsed). Mis on tekkimine ja sündimine? Üleminek võimalikkusest tegelikkusesse. 28.09 Nicomachose eetika (Aristoteles) Tema eetika teooria ei ole normatiivne, st ta ei kirjuta ette, mida võib teha ja mida mitte. Ta on kirjeldav eetika ­ kirjeldab õnnelikuks eluks vajalikke tingimusi. Eesmärgiks on inimese

Filosoofia

19

docx

FILOSOOFIA

ideoloogiliseks kujuks, millega manipuleerida uskujaid ennast. · Friedrich Nietzsche- jumal on surnud, teda pole olemas. · Sigmund Freud- kristlik religioon on neuroos, kollektiivne vaimuhaigus, mida tuleb ravida. Kristlik positsioon: Jumal on olemas, tema olemasolu pole raske tõestada., selleks on erinevad viisid: · Ontoloogiline tõestus- idee täiuslikust olendist, mille juurde kuulub olemine- järelikult eksisteerib täiuslik olend. Jumala olemus on olemine · Kausaalne tõestus- asjade põhjustaja otsimine, mis põhjustas asjade olemise? · Kineetiline tõestus- mis paneb asjad liikuma? · Kosmoloogiline tõestus- lähtus maailma korrapärast. Kuidas on tekkinud korrapärane maailm? Miks on maailm korrapärane? · Teoloogiline tõestus- kas vahendid on eesmärgiga vastavuses · ,,Eelhäälestuslik" tõestus- füüsikaliste konstantide olemasolu tõestamine enne Suurt Pauku.

Eetika

1

docx

Kirjand - Teekond tõeni

Teekond tõeni Inimesesse on sisse programmeeritud loomulik vajadus ainelise, meeleteadvusliku ja vaimse järele. Neid kolme ei tuleks vastandada ega isegi mitte lahutada - need inimolemuse tasandid või aspektid moodustavad inimese kui ühtse terviku. Seejuures on keha ja meel vahendid vaimse arengu teel, mis lõpuks aitavad jõuda elu õige eesmärgini. Teadlikkus tegutsemise otstarbest ja eesmärgist on ülimalt vajalik, et sünniks midagi mõtestatut. Erinevad religioonid on sajandite jooksul inimesi liitnud, nende nimel on sõditud ning otsitud lunastust. Kristlike dogmade alged ulatuvad mitme tuhande aasta tagusesse aega, mille kohta on säilinud üksikud sissekanded ja dokumendid. Kuid püsima on jäänud üks tugev seisukoht: kõigel on mõte ja kõik täidavad talle määratud ülesannet. Tegemist on kui igatsetud täiusega maailmast ja elust, kus tegutsetakse sihipäraselt ja püüeldakse oma eesmärgi poole. Kristlik õpetus k

Kirjandus

Kommentaarid (0)