Elus peab oskama nii võita kui ka kaotada (0)

Elus peab oskama nii võita kui ka kaotada

Mida suuremaks ja vanemaks inimene saab seda rohkem peab ta elus langetama otsuseid ja lahendama probleeme, mille tagajärgedeks on vastavalt, kas võidud või kaotused. Meil kõigil on oma unistused mille poole me püüdleme. Isegi, kui nende unistuste poole püüdlemise teel on tagasilööke, ei tohi anda alla vaid tuleb hoida pea püsti ja edasi minna. Kaotused teevad meid ainult tugevamaks.
Inimesed kaotavad igapäev. Olgu selleks siis lähedane inimene, töökoht, kaardimäng, võistlus või kihlvedu. Loomulikult ei ole need võrdse kaaluga, kuid igast kaotusest tuleb pikapeale ka midagi head. Kaotustele reageerimiseks pole antud kindlaid käitumis reegleid. Kõik reageerivad kaotustele erinevalt, sest igal indiviidil on oma iseloom mis erineb teistest. Lähedase inimese kaotamine on üks kõige kohutavamiad asju mis võib inimese elus juhtuda. Vahel võib tekkida isegi tunne, et ei suuda enam edasi elada. Inimeselt nõuab enda eluga edasiminek peale sellist kaotust suurt jõupingutust, mis tagatipuks muudab inimese tugevamaks kui ta ennem oli. Kui lahkunud lähedane oli rikas inimene, võib juhtuda, et pärandatakse meile midagi hinnalist, kas näiteks maja või raha. Muidugi ei suuda sellised väärtused asendada meile kallist inimest kuid ka nendest saame lõppude lõpuks mingitki rõõmu.
Mõnel inimesel võib terve elu järsult kokkuvariseda ning võib tekkida tunne, et kõik hea elus on kaotatud. Nii juhtus peategelasel Johannesel romaanis „ Nullpunkt “. Johannese ema oli skisofreenik kes pidevalt tekitas draamat ja tegi kodus elamise põrguks. Ka koolis ei olnud poisil kergem kuna suhted klassikaaslastega ei olnud põrmugi paremad kui olukord kodus. Samuti ei teinud poisi elu kergemaks ka tema kaabakatest sõbrad kes teda joobes olekus peksid. Tänu nendele faktoritele leidis Johannes ennast järsku nullpunktist, kohast kus talle tundus, et ta on kõik kaotanud. Viha inimeste vastu ja tahe ennast näidata sellisena nagu ta on, panid Johannese tegutsema. Ta hakkas palju trenni tegema, sai enda keha vormi, hakkas suhtlema tüdrukuga kes oli temast noorem, kuid kellega tal oli koos lõbus . Johannes isegi kolis kodust välja, ning tema elu hakkas jälle elamisväärseks muutuma . Kui aeg möödus hakkasid inimesed teda austama, isegi tema perekond sai tervikuks ning siis mõistis ta, et kui tal poleks nii halvasti läinud, poleks ta ennast kunagi käsile võtnud . Ka lootusetult halbades olukordades leiame mingitest asjadest jõudu ning lõpuks tänu oma tugevusele võidame midagi.
Vahel on nii, et kui kaotab üks, siis võidab teine ja vastupidi. Näiteks sõdades on kaotused ja võidud loogiline tulemus. Muidugi leidub ka neid sõdu kus leitakse mingisugune kompromiss ning sõlmitakse vaherahu, kuid sellised juhused on haruldased. Maailmas on toimunud kaks väga suurt sõda I maailmasõda ja II maailmasõda. Mõlemas oli nii kaotaja maid kui ka neid kes võimaslt võidutsesid ning võitu nautisid. Kuid ka kaotajamaad said sõja tulemusena endale uusi kogemusi ning tänu sõdadele on osad riigid kujunenud just sellisteks nagu nad tänapäeval on.
Mida vanemaks me saame, seda selgemini mõistame elu mõtet ja olemust. Saame aru, et kõik inimesed teevad vigu . Kaotused ja võidud on meie loomuses ja need teevad meist inimesed, kes me oleme. Me kõik õpime oma tehtud vigadest ning kaotustest midagi mida saab elus positiivselt ära kasutada.