Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Mina enne sind“ raamatu ja filmi võrdlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

„Mina enne sind“ raamatu ja filmi võrdlus
Raamat ja film , mõlemad pealkirjaga „Mina enne sind“, räägivad samadest tegelastest ja jutustavad sarnast lugu. Need räägivad mehest, kelle nimi on William (Will). Will soovib sooritada enesetappu, kuna ta sattus kaks aastat tagasi liiklusõnnetusse, mis halvas ta keha kaelast allapoole. Raamatu ja filmi põhiprobleemiks on naine nimega Louisa . Willi ema Camilla palkab Louisa, sest Will oli hiljuti proovinud sooritada enesetappu ning talle oli vaja jälgijat ja meelelahutajat, kes vaataks, et ta seda uuesti ei teeks. Louisa seab endale eesmärgiks muuta Willi maailmavaadet ja näidata talle, et ka ratastoolis on võimalik elada seiklusrikast elu. Louisa lootis lõpuni, et ta suudab Willi ümber veenda ja noormees loobub enda enesetapu plaanidest. Nii filmi kui ka raamatu sõnum vaatajale on lihtne - ära ole rahul sellega mis sul on, näe vaeva ja püüdle millegi suurema poole.
Film ja raamat erinesid üksteisest suuresti. Film keskendus Willile ning tema probleemile, kuid raamatus oli ära toodud ka Louisa lugu. Louisa lugu oli keeruline, teda oli lapsepõlves vägivaldselt ära kasutatud ning tema arust määras see tema saatuse. See hetk lapsepõlvest kummitas teda pidevalt ning ta ei suutnud sinna kohta tagasi minna, kus sündmus aset oli leidnud. Will tegi talle aga selgeks, et see polnud tema süü ja ta ei peaks laskma sellel hetkel enda saatust määrata. Mõne aja pärast juhtus aga seik , kus Will ütles, et tema elu on halb ja selles on süüdi ratastool. Seepeale ütles Louisa, et Will ei peaks laskma ratastoolil enda saatust määrata. Raamatus määras Louisa lugu palju ja oli väga tähtis. Filmis tüdruku lugu sees polnud, aga minu arvates oleks seda sinna väga vaja olnud, et anda edasi täpset raamatu emotsiooni.
Filmis olid ära jäetud ka mõned vähem tähtsad detailid. Näiteks raamatus oli Willil õde, kuid filmis õde ei olnud. Raamatus oli kirjas ka Steveni, Willi isa armuafäär. Louisal oli nii raamatus kui ka filmis õde, raamatus läksid nad vahepeal tülli, kuid filmis olid nad kogu aeg üksteise parimad sõbrannad.
Raamatu proloog algab aastast 2007, kui Will Traynor satub liiklusõnnetusse. Raamat jätkub aastast 2009 ning siis läheb Louisa peagi Traynorite juurde kuueks kuuks tööle. Filmis toimuvad tegevused samal ajal kui raamatus.
Mõningad raamatus olnud peatükid on filmist välja jäetud. Filmis polnud kolme peatükki, need olid kirjutatud kõrvaltegelaste vaatenurgast. Ühes peatükis rääkis olukorrast Nathan, Willi hooldaja, teises jutustas lugu Katrina, Louisa õde ning kolmandas peatükis selgitas situatsiooni Camilla, Willi ema. Filmi pole lisatud midagi raamatuvälist, filmist on aga ära jäetud palju detaile ning see paneb raamatu ja filmi üksteisest erinema. Minu arvates pole osad õigustatult välja jäetud, sest see muudab filmi mõtet ning nii ei sarnane see raamatule.
Filmis ja raamatus on olemas peategelased: Will, Louisa ning peamised kõrvaltegelased Camilla, Katrina, Patrick , Steven. Filmi jaoks pole tegelasi juurde loodud, puudu on vaid Willi õde.
Peategelased on välimuste kirjelduste järgi väga sarnased, isegi riided, mida nad olulistel hetkedel kandsid, olid samad. Louisa on 26-aastane noor neiu , välimuse poolest silmajääv, ta kannab võimalikult erksavärvilisi ja huvitavaid riideid , ka soengud on tal teistest eristuvad. Iseloomult on Louisa rõõmsameelne ja särav tütarlaps, alati positiivne ja entusiastlik. Will on 35-aastane viisaka välimusega noormees, kes on kaelast saati halvatud , ning ainuke asi mida ta liigutada saab, on tema ühe käe pöial . Enne halvatuks jäämist oli Will tahtevõimeline noor inimene, kuid pärast õnnetust ei soovinud ta teha paljusid asju, mida oli varem alati hea meelega teinud. Keelekasutuselt olid mõlemad sarkastilised ning isemoodi huumoriga.
Kõige rohkem mõjutas mind Willi tegelaskuju. Tema mõttemaailm ei olnud surnud, nagu oleks võinud väita tema keha kohta. Mulle meeldis tema enesekindlus ja tema sooritatud otsused. Tema plaan sooritada enesetapp tundus enesekeskne , kuid nii filmi kui ka raamatu lõpus oli aru saada, miks ta sellise otsuse oli langetanud. Mulle meeldis tema tegelaskuju plaan õpetada kedagi teist, antud olukorras Louisat, ta tahtis anda temale võimaluse elada huvitavamat elu ja avastada maailma.
Mulle meeldis raamat rohkem, sest raamatus oli enam detaile ja see jutustas põhjalikuma ja täpsema loo. Raamat rääkis ka rohkem Louisast ja sellest, kuidas Will teda suunas.
Nägin filmi esimesena ja see meeldis mulle väga, seetõttu otsustasin ka seda raamatut lugeda. Pärast raamatu lugemist vaatasin ma filmi veel ühe korra, kuid siis tundus film palju igavam ja tühisem, sest raamat oli andnud kordades suurema emotsiooni. Filmist oli puudu liiga paljud olulisi detaile ja hetki. Inimestele, kellele raamatute lugemine pole meelt mööda, soovitaksin ma kindlasti filmi vaadata. Film annab raamatu peamise sõnumi siiski edasi.
Mina enne sind-raamatu ja filmi võrdlus #1 Mina enne sind-raamatu ja filmi võrdlus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor meidei Õppematerjali autor
Raamat ja film, mõlemad pealkirjaga „Mina enne sind“, räägivad samadest tegelastest ja jutustavad sarnast lugu. Need räägivad mehest, kelle nimi on William (Will). Will soovib sooritada enesetappu, kuna ta sattus kaks aastat tagasi liiklusõnnetusse, mis halvas ta keha kaelast allapoole. Raamatu ja filmi põhiprobleemiks on naine nimega Louisa. Willi ema Camilla palkab Louisa...

Sarnased õppematerjalid

Mis sinuga juhtus-Ann- Aidi Vallik
13
doc

“Mis sinuga juhtus, Ann?" Aidi Vallik

Haapsallu. Seal leidis ta endale töö kunstnikuna kultuurimajas, sai endale oma ateljee ja lõpetas õhtukooli. Töötades kunstnikuna erinevates kohtades, liikus ta palju ringi, põhiliselt Eesti, aga ka endise NSVL piires. Peale keskkooli lõpetamist kirjutas Aidi vahel, kui sund peale tuli, siis jälle kuude kaupa mitte. 3 Tema esimesed luuletused ajakirjades Vikerkaar ja Noorus ilmusid pseudonüümi ATS all, samuti andis Eesti Raamat välja tema luuleraamatu ,,Ärge pange tähele" 1990. aasta noorte autorite kassetis. Selle kogu tekstid on kirjutatud 15-18-aastaselt ja on paljuski kantud teismelise protestivaimust, aga ka noorusele omasest maailmavalust. 1991. aastal astus ta Tartu Ülikooli kaugõppesse eesti keele ja kirjanduse erialale ja abiellus. Ülikooli teisel kursusel sai Aidi emaks, aga pärast õnnetut kukkumist jääl sündis laps enneaegsena ja 10 päeva kõikus Mari elu ja surma vahel. Tal diagnoositi

Eesti keel
Sarnased karakterid ja läbivad teemad J Austeni romaanides-Uhkus ja eelarvamus-ning-Veenmine
29
pdf

Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine”

(Warren, 2018) 4 1787. aastal saabus aeg, mil Jane Austen hakkas rohkem huvi tundma kirjutamise vastu ja hakkas oma töid märkmikutes tuleviku jaoks talletama. Sellised kogud koosnesid lugudest ja poeemidest, mis peegeldasid toonase ühiskonna peamisi huvisid. 1789. aastal valmis satiiriline komöödia “Armastus ja sõprus’’ ning kirjanik pühendus kirjutamisele aina tõsisemalt. Veidi enne 1796. aastat õhutasid Austeni pereliikmed Jane’i lõpetama üht tema varasemat tööd, “Elinor ja Marianne’’, mida ta kunagi pere meelelahutuseks neile lugenud oli. (Warren, 2018) 1.2 Tom Lefroy Detsembris 1795 hakkas Austeni pere lähedaste naabrite nõbu neile Steventoni mitmeid visiite tegema. Tema nimi oli Tom Lefroy ning ta õppis Londonis advokaadiks. Mõlemad pered märkasid, et Tom ja Jane hakkasid koos rohkem aega veetma. Selle kohta annavad

Kirjandus
Filmi analüüs-Mäleta mind
19
doc

Filmi analüüs ”Mäleta mind”

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Turismiosakond Art Aamisepp Grete Jakobson Katriin Mats Annaliisa Orro TH1 ja EP1 "Mäleta mind" Filmi analüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.FILMI ANALÜÜS.........................................................................................................5 1.1 Sisu lühiülevaade.....................................................................................................5 1

Sotsioloogia
August Gailiti-Nipernaadi-- kokkuvõte
7
doc

August Gailiti "Nipernaadi" - kokkuvõte

August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid ­ eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis

Kirjandus
Visuaalne antropoloogia
32
docx

Visuaalne antropoloogia

Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms, et pole bioloogiast tingitud, et peaksid olema mingid reeglid, vaid see on inimese mõtlemises kinni (kultuur ja eetika). Kuidas käituvad täiskasvanud tuleneb sellest, kuidas neid lastena kasvatati

Visuaalne antropoloogia
Visuaalne antropoloogia loengud
33
docx

Visuaalne antropoloogia loengud

Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) ­ uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot

Visuaalne antropoloogia
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

....................................67 3 Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Lastelaulud on tavaliselt kas laste või vanemate enda loodud.  Hällilaul- „Uinu mu väsinud lind, unele suigutan sind...“  Mängitamislaul  Hüpitamislaul- „Sõit sõit sõtsele, üle oja onule...  Valuvõtu laul-  Liisusalmid-  Näpunimetused-  Õpetuslaulud-  Naljalaulud-  Mõistatuslaulud- Lapse ea igale astmele on oma erilise ilmega laulud. K.E. Sööt Lastelaulud Illustreerinud Jaan Jensen Valik vanemat lasteluulet lindudest, loomadest, puudest ja lisaks ka

Alusharidus
Mihkel Raud ja tema edulugu
25
odt

Mihkel Raud ja tema edulugu

ning ühiskonnaprobleemide ja argielu originaalne lahtimõtestamine. Kahel korral on hinnatud Eno Raua raamatuid lastekirjanduse aastapreemiaga, ,,Jälle need Naksitrallid" raamatu I ja II osa sai 1986 aastal Nõukogude Eesti preemia. 1974. aastal kanti Eno Raua nimi IBBY nimekirja (Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu). Eno Raud suri 9. juulil 1996, Haapsalus. Eno Raud. Foto: (http://www.elk.ee/

Kuulsused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun