"tulbihullus", polnud harvad juhtumid, kus uue tulbisordi mugula eest maid ja maju maha müüdi. Eestisse jõudsid tulbid 18.sajandi lõpul, levides tasapisi mõisaparkidest ka taluõuedele. Tulbid vajavad hea drenaaziga kergemat, parasniisket rammusat neutraalset(happelise ja hapetu vahepealne) või leeliselist (happe vastasus) mulda. Sibulad on soovitav iga kahe aasta tagant välja kaevata, kuivatada ja tagasi istutada. Suurepärase tulemuse saab, kui istutada tulbid aeda rühmadesse-nii moodustavad nad rõõmsaid värvilaike. Tulbid sobivad ka ajatamiseks, samuti saab neist häid lõikelilli. Tulbid paljunevad vegetatiivselt(sibulatega paljunemine). Arvamus, et tulpide värvimuutus on tingitud omavahelisest tolmlemisest, ei vasta tõele. Värvimuutuse põhjustab hoopis viirushaigus. Selle vältimiseks tuleb haige sibul viivitamatult eemaldada. Tulbid on meie aedades ühed levinumad sibullilled. Nende kasvatamise ajalugu on aga pikk ja huvitav.
See on kohutav, et keegi ei ole juba midagi sellise asja kohta ette võtnud, kui see nii palju inimelusid on nõudnud. Kui midagi nii lihtsalt on nii suureks ohuks, siis kes teab, mis lihtne asi võib veel olla ohuks, kuid millest lihtsalt välja ei tehta. ARTIKKEL Alles see oli, kui Eestit vapustas lasteaias surma saanud lapse lugu. See annab tänini kõneainet kogu riigis. Kahtlemata on see traagiline. Ei kujuta ette, kui kohutav tunne võib olla lapsevanemal, kes läheb oma võsukele aeda järele ja ... Laste surm mänguväljakutel on siiski väga haruldane. Sellel nädalal jäi aga suurema tähelepanuta sünge uudis: kadunuks jäänud neiu surnukeha leiti katmata kaevust. 20aastane Kerli kukkus laupäeval Põlvamaal rohu sees raskesti märgatavasse, kaanega katmata kaevu ja uppus. Ta leiti esmaspäeval. Tegelikult peaksid praegu üürgama hakkama kõik häiresireenid. Sest sellised surmajuhtumid on muutunud süstemaatiliseks. Püüdsime sellele koos Sulev Vedleriga tähelepanu
Toestamiseks kasutatakse potti torgatavaid tugesid, mille külge taimed seotakse (Kivistik &. & Kivistik, 1996). KOKKUVÕTE Viinapuid kasvatatakse maailmas põhiliselt kahel suurel eesmärgil: veini tootmiseks ja lauamarjade saamiseks. Kuid on ka kolmas võimalus: viinapuud oma kauni lehestikuga on ilusad ronitaimed, varjamaks päiksepoolseid seinu, samas saab neilt ka maitsvaid marju. Dekoratiivsel eesmärgil kasvatades on eriti oluline valida aeda talvekindlad sordid. Eesti tingimustes on sortide valik muidugi piiratud, kuid siiski leidub ka selliseid, mis peavad vastu meie talvekülmale, ilma et taimi peaks talveks katma. Selleks, et viinamarjakasvatusega algust teha, on vaja mõningaid algteadmisi viinapuude morfoloogiast, kasvunõuetest ja hooldamise iseärasustest. Seda kõike pole võimalik ühes lühireferaadis käsitleda, kuid eesti keeles on välja antud mitmeid raamatuid, kust saab nõu ja abi selle kohta, kuidas Eesti
nahkhiirte poegimiskoloonia, siis ära teosta maja renoveerimistöid suvel. Nahkhiired on looduskaitse all, neid ei tohi kinni püüda ega hävitada. Võta nõu küsimiseks ühendust nahkhiireekspertidega. Nahkhiir ja inimene Koduaed nahkhiirtele Kuidas muuta oma aeda nahkhiirtele sobivaks? •Taimed, mis meelitavad öösel ligi putukaid •Mitmekesised elupaigad putukatele •Tiik R.Arro •Varjulisus ja vähene valgustatus
Alustati tõlkimisega 17saj. Vana Testament tõlgiti lõuna-eesti keelde peale Põhjasõda järgnes Uus Testament. Täispiibel anti välja Tallinnas põhja-eesti keeles 1739aastal. Tõlkija oli Anton Thor Helle. 1. Mille järgi tegi Jumal metselajad, mida see tähendab? Järgi tähendab pärast. Jumal tegi metselajad pärast lojuseid ja roomajaid. 2. Kuhu istutas Jumal Eedeni rohuaia? ,,Päevatõusu poole." 3. Kuhu paigutas Jumal elupuu? Keset aeda 4.Millest ja miks valmistas jumal linnud ja loomad? Mullast, sest inimesel/Aadamal ei ole hea üksi olla 5.Kes andis loomadele ja lindudele nime? Inimene. (adam=inimene) 6.Kuidas Eva põhjendas Jumalale keelatud vilja söömist? Madu pettis mind ja ma sõin. Müüt- pärimuslik kujutelm millegi tekkimises Orkestra- ringikujuline tantsuväljak Eepos- suur eepiline värssteos Teatron- vaatamispaik
3. SURMAENDED Inimhääled: inimest hüütakse nimepidi, kusjuures hüüdjat ei ole teada. Koputused, eriti kolm koputust, kusjuures läheduses pole kedagi. Koputused on Eestis levinuim surmaenne. Üks allikas on jutustanud: ,,Kaks aastat tagasi uppus Moskva lähistel minu õe Salme poeg jões supeldes, saime seda hiljem teada. Aga sel ööl, kui päeval õepoeg uppus, koputati kõvasti meie aknale. Oli ilus vaikne juunikuu öö. Tõusin üles ja läksin aeda vaatama, kes koputas. Ükski koer ei haukunud ja ükski leheke ei liikunud puu otsas, kedagi ei olnud kusagil. Ju Kalle vaim andis enesest märku, et teda ei ole enam. Koputus tähendab alati surma." Uksekella- või telefonihelin, vastama minnes ei leita kedagi ega kuulda helistajat. Seletamatu müra. Laest lubja või seinalt pildi mahakukkumine. Lae peal kõndimise hääl, salapärane lauakolin. Oluliseks surma saabumise märguandeks on kella seismajäämine.
Tuhkapäev Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Juba 7. sajandi lõpul on tähistatud tuhkapäeva tuha pähe riputamisega, millest lähtub päeva nimetus ja rida kombeid, mis väljendavad puhastamist ja kõige kurja eemale tõrjumist. Eeskätt on viidud tuhka põllule ja aeda, mõnikord on sel päeval kogutud tuhka hoitud istutamisajaks või kasutatud lehelise keetmiseks. Oluline oli tubade puhastamine ja nn laiskuse või nn tuhkapussi väljapeksmine. Eestis on kohati säilinud komme teha inimkuju ehk nn tuhkapoiss, mis viiakse salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi. Kelle ukse taha kuju lõpuks jääb, see pere on kogu aasta pilkealune laiskuse ja lohakuse pärast või koguni kannatabki laiskuse käes. Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimine. Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata...
Aivazovski dokumentide arhiivi säilitatakse Venemaa riiklikus kirjanduse ja kunsti arhiivis, Peterburi riiklikus Saltõkov-Stsedrini-nimelises raamatukogus, Tretjakovi galeriis ning Bahrusini- nimelises riiklikus keskteatrimuuseumis. Surm Aivazovski suri 82-aastaselt 2. mail 1900. Veel enne surma lõpetas ta maali "Merelaht", aga oma surmapäeval alustas maali "Türgi laeva plahvatus", mis jäigi lõpetamata. Aivazovski maeti Feodossiasse keskaegse armeenia kiriku aeda. 1903 laskis tema lesk paigaldada marmorist hauakirja. See oli välja tahutud tervest valge marmori plokist ja selle autor oli itaalia skulptor L. Biogioli. Vanaarmeenia keeles oli selle peale kirjutatud sõnad: "Sündinud surelikuna, jättis ta enesest surematu mälestuse." Aivazovski tänapäeval Tänapäevalgi on Aivazovski maalid kõrges hinnas. Aastal 2008 müüdi Sotheby oksjonil kaks tema maali "Toidujagamine" ja "Abilaev" 2,4 miljoni USA dollari eest. Need maalid käsitlesid USA
põrgu. Ilmalik näitekirjandus arenes kiriklikust välja. Zanrid: * müsteerium * miraakel * moralitee * satii * farss 10. Mida kujutavad endast ,,Rebaseromaan" ja ,,Roosiromaan" ? Rebaseromaan loomaeepos, seda hiigellugude sarja ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Loomades (kujutatud ühiskonnategelasi) ja nende seikslustes on kerge näha ühiskonnasuhete peegeldusi, samas ka humoorikas kommetekirjeldus ja rahvatarkuse kogu. Roosiromaan noormees näeb unes, kuidas ta satub aeda ning armub imekaunisse Roosi. Nende armastuse teele tuleb aga mitmesuguseid takistusi (Keelepeks, Häbi, Hirm, Kadedus, Suuremeelsus jne), kuid lõpuks saab noormees siiski Roosi noppida. Tegelased on peidetud emotsioonide ja nähtuste taha. 11. Renessanss : millal, kus, iseloomulikud jooned, esindajad? Tekkis Itaalias 14. sajandil, keskuseks Firenze. Tekkis humanism individualiseerimise algus, inimene kui indiviid, kõik on tähtsad, tuleb arvestada ja sallida ka neid, kes on teistsugused
Sinna tuleks valida tallamiskindlaid taimi, mida loodus vajalike omadustega on varustanud. Traditsiooniline alpiaed See on kõige klassikalisem variant, aga kaugeltki mitte kõige tavalisem. Nõuab palju mulda ja spetsiaalseid teadmisi. Peale selle, väikesel maalapil näeb mäeke liiga kogukas. Üheks variandiks on alpinaariumi sein, mis tehakse kividest, asetades nad üksteise peale, tühimikud täidetakse mulla ja taimedega. Madal alpiaed Jõukohane ja sobib igasse aeda. Mõõdud ja vormid võivad olla väga erinevad. Tegelikult on see kõrgemaks ehitatud lilleklump, mis on kunstipäraselt kividest laotud ja kuhu istutatud traditsioonilised alpi taimed. Mini- alpinaarium Seda võib teha näiteks väikesesse konteinerisse. Läheb vaja mõningaid aeglaselt kasvavaid taimi, näiteks erinevaid sorte mägisibulaid, väikesi kive ja head maitset. See sobib hästi väikeaeda, terrassile või rõdule, kuhu ei ole teatud põhjusel võimalik suuremat alpiaeda rajada
lahkunud, kutsus neiu sisse ühe tüdruku ning soovis, et viimane tal riided aitaks selga panna. Agnes seadis end valmis ning aknast välja vaadates silmas ta Gabrieli ning noogutas talle. Seejärel läks mees mõisa ukse taha ning koputades väitis end olevat vaene sant. Gabriel jutustas loo, et teda võib päästa ainult neiu, kes alatari ees oma peiule "Ei" on öelnud. Majapidaja jäi uskuma ning kutsus Agnese alla. Agnes andis Gabrielile paberi ning saatis viimase minema. Ta läks öösel aeda ning leidis sealt eest Gabrieli nad rääkisid pikalt juttu. Rüütel Mönnikhausen oli oma tütre kangekaelsuse peale vihane ning otsustas neiu kloostrisse saata. Kloostris oli Agnese tädi, kes oli julm ja jumalakartlik naine. Gabriel läks Rootsi talupoja pähe mõisnike laagrisse ning sealt kuulis, et Agnes olevat kloostrisse saadetud. Sõdijate keskel tappis Gabriel Ivo ning suundus järgmisel päeval kloostrisse, et Agnest näha. Ta väitis end olevat Kaspari sõnumi saatja
ehitustöödega alustati 1718. aasta juulis. Ehituse juhataja oli Peterburi meister Niccolo Michetti hiljem M.G.Zemtsov. Mina maa tüdrukuna polnud varasemalt kunagil käinud ei Kadrioru lossis ega ka pargis. Esmalt suudusin parki ning sain seal suure üllatuse osaliseks. Milline imeline park. Kaunilt istutatud roosid, purskaev, õnnelikud inimesed - imeline justkui oleks välismaale sattunud. Pärast imeliselt hooldatud aeda liikusin edasi lossi ette. Sealne välja nägemine oli veelgi suursugusem. Detailideni mõeldud lillepeenrad ning jalutusrajad. Meenus varem õpitu, et siin oli ehitus järgus alguses ka erinevad skulptuurid, mis hiljem ära viidi. Proovisin ette kujutada, milline võis näha loss ning hoov välja just peale selle valmimist. Seejärel liikusin hoonesse sisse, kuhu on tänaseks päevaks kolinud muuseum. See mida ma seal sees nägin ei lähe mul iial meelest
millest suurema osa moodustas esialgu altarimaal. Madalmaade maalijad kasutasid kogu 15.saj jooksul õlivärve, mis võimaldas peenmaalitehnikat. Hieronymus Bosch (1450-1516) Boschi maalidel on inimene kõige inetum, armetum, abitum, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on hukkumisele määratud. Seda on näha tema 3-osalisel altarimaalil ,,Lõbude aed"(otsi arvutist pilt) Teema on võetud piiblilegendist. Altari vasakpoolsel osal on kujutatud Eedeni aeda. Maal kujutab langust, väljaajamist Eedeni aiast (pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine) See on üks helgemaid teoseid Boschi loomingus Tagaplaanil on naljakalt maalitud loomad, kui hästi uurida, leidub ka siin Boschile omaseid kummalisi fantaasiasünnitisi. Keskmisel osal on kujutatud maine elu oma pattudega. See on veeuputuseelne maailm oma pattude ja rikutusega. Kolmandal osal on kujutatud põrgut - tontlikku ja äraspidist piinade ja sandistuste maailma (karistus põrgupiinade näol)
kantud. Kuuse okstel sätendas jälle valget, justkui oleks toas sinna uut lund sadanud. Okste peal ja vahel vilkusid pisikesed tähesilmad. Põdra kõrvu ulatusid hääled, mida ta varem ei olnud kuulnud. Toas lauldi ja mängiti pilli. Kui põder varasematel aegadel oli inimeste eluasemetele lähenenud, olid koerad aegsasti kisa tõstnud. Nüüd olid õued vait, nagu oleks koeradki seal toas kuuse ümber. Jalgu kõrgele tõstes astus põder piki aeda, igati rahul vaikse öö ja õunapuukoore maitsega suus. Hommikueelseks uneks laskus põder sealsamas aia taga lumele. Pikka kaela painutades toetas ta oma hiljuti nudiks jäänud pea kõverakstõmmatud jalgadele. Tähed toakuuse okstel olid kustunud, kuid taevas sirasid nad endiselt. Põder nägi unes uut kevadet. Pajupuhmad haljendasid. Kraavides vulises vesi ja põdra pead ehtis jälle uhke sarvekroon.
inimkeha proportsioone. Kehade modelleerimisel kasutati tugevalt valguse ja varu abi. Kompositsioon vaba ja loomulik. Suurt tähelepanu pöörati ruumilise illusiooni loomisele. Maalide motiivid võetud mütoloogiast ja ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või ruumi. 19. Mida tead Appiuse teest? Appiuse tee on vanim ja kõige kuulsaim tee, mis ehitati vanade roomlaste poolt. See oli peamine tee Kreekasse ning selle pikkus oli rohkem kui 560 km pikk. Tee ehitati kuutahulistest kividest ja sillutis pandi siledale pinnale ning tugevdati mördiga. Rooma lähedal oli tee ääristatud haudadega, millest mõned on tänaseni säilinud. Nagu enamus Rooma teid on ka Appiuse tee rajatud kompaktsele mullast vundamendile koos väikese
India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Väliselt avaldub taime eriline jõud tugevas aroomis ning tumerohelistes-violetsetes reljeefse joonisega lehtedes. Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu. Basiilik hakkab meie tingimustes õitsema juulis-augustis (-1oC juures ta hävib). Ta lehtedel-vartel on kuni õitsemiseni meeldivalt tugev palsamilõhn, mis meelitab aeda mesilased ja linnud. Kasvatatakse nii maitse- kui ka ravimtaimena. Õitsemise eel kogutud võrseid kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Kui basiilik on kasvanud umbes 15 cm pikkuseks, võib talt igapäeva vajadusteks lehti näpistada. Korjata tuleb ettevaatlikult, et rootsudest kasvaksid uued. Lõplik saak korjatakse tervete okstena, mis siis kuivatatakse (tugevam aroom) või sügavkülmutatakse. Basiilik toidutaimena Aroom meenutab nelgi ja loorberi maitset
kergelt kõneleb elurõõmust, mitmesuguseid aistinguid ja muljeid tulvil tavalisest maisest olemasolust. Ja see pole sugugi kerge, uskuda ilusse, tõesse, tulevikku, kui ümberringi valitseb vale ning pahelisus. Niisuguse kunsti loomisel, ei saanud temaatika olla ei avar ega ühiskondlikult eriti tähendusrikas. Matisse vältis terava konfliktiga süzeesid ja armastas kõige rohkem maalida elurõõmsaid Lõuna-Prantsusmaa, Põhja-Aafrika maastikke, interjööre päikesepaistelisse aeda, väljadele avatud akendega, ustega tube, mida ehtisid lillekimbud, vaibad, vanaaegne mööbel ja tarbeesemed. Inspiratsiooni sai ta näiteks peale mitme Aasia kunstinäituse külastamist ning peale reisimist Põhja-Aafrikasse. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja
suur lemmik. Kord kui nad taas sõbralikult võistlesid kettaheites, juhtis Hyakinthosele armukade läänetuulejumal Zephyros ketta õigelt teelt kõrvale, nii et see tabas Hyakinthost pähe ja haavas teda surmavalt. Apolloni kurbus oli piiritu. Tema, kes ta suutis oma kiirtega parandada ja elustada kõike, ei suutnud noorukit üles äratada. Soovides kuidagi jäädvustada sõbra mälestust, laskis tema verest tärgata imelise lõhnaga lille. Preestrid viisid lille Apolloni pühamu aeda Delfis ja sellest peale peeti igal aastal enneaegselt hukkunud nooruki mälestuseks kolmepäevaseid pidustusi, mida nimetati Hyakinthia. See oli spartalaste suurim püha. 8 Teine kreeka legend seostab hüatsindi tekkimise kuulsa Trooja sõja kangelase Aiasega. See Salamise saare valitseja Telamoni poeg oli Achilleuse järel tugevaim ja vapraim kreeka kangelane Trooja sõjas
6 4. Bioloogilised võtted Bioloogilise tõrje korral hävitavad kahjureid teised elusolendid. Lepatriinud, kiilassilmad, sirelased jt toituvad lehetäidest ja lehekirpudest. Konnad, eriti kärnkonnad, söövad nälkjaid ja kahjurputukaid. Aiakahjureid hävitavad ka siilid, nahkhiired ja mitmed linnud (põõsalinnud, kärbsenäpid, linavästrikud, tihased jpt). Luues kahjureid söövatele loomaliikidele aeda soodsad elutingimused aitavad aiapidajad ka iseendid. Aeda võiks mitmesse kohta panna kasvama mõned nektaririkaste õitega taimed nagu näiteks harilik naistenõges, aedtill või harilik raudrohi, mis meelitavad ligi kasulikke putukaid nagu sirelased, kiilassilmad ja lepatriinud. Eelistatud on väikeste lihtõitega taimed nagu sarikalised ja korvõielised. (www.loodusaed.kikiri.ee) Põhilised võtted: · Looduses olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine ja nende
6. Õuna Seemned. Weike Marri olli ühhe Ouna sönud, ja tahtis ka need kuus seemne üwwad mis seäl sees ollid, nahka panna. Siis tulli temma wannem wend Jaak kolist, ja ütles temmale: ,,Kui sinna teaksid, öeke, mis minna tean, ei sa söeks mitte need ouna seemned." Marri. Mis sa siis kül tead? Jaak. Meie kolmeister ütleb,: ,,Kui keweadel ouna seemned mahha; siis woib igga ühhest seemne üwwast, aegamöda üks puu kaswada, kes maggusad ounad kannab." Siis läksid nemmad kahhekeste kapsta aeda, ja külwasid need seemneüwwad ühte nurka mahha. Ei läinud monda asta möda, siis ollid neist illosad puud kaswanud Jaak olli sel wahheajal moisa aednikkult öppinud, et ouna puud igga kolme asta tagant peawad ümberistutatud sama, kui neist aegsaste ouna tahhetakse, sedda teggi temma, ja aegamöda hakkasid temma puud illosad ouno kandma: said nemmad ommast kuest pudest, suurt hulka ouno. Ühhel süggisel, kui nemmad ouno puist mahha wotsid, ütles Jaak: ,,waat nüüd,
Veel oli kevadel sõnnikuvedu ning Andres kaevas ka jupi kraavi, mida tahtis teisel aastal jätkata. Nelipühadeks said kõik viljad maha. Siis hakkas heinatöö. Siis leidis Andres, et heinamaad on hukka lastud ja tuleb mättad ning juurikaid kiskuma hakata. Peale heinategu algas kartuli ja viljavõtt. Talvel vedas Andres reega oksi ja hagu ning hööveldas ja kopsis kruupingil puust tarbeasju. 2. Kevadel hakkas Andres tegema aeda nii maja kui põldude ümber. Andres kaevas ka kraavi edasi, tuli sõnnikut vedada ja kesa üles künda. Suvel hakkas jälle heinategu ja rukkilõikus ning kraavi kaevamine. 3. Kevadel hakkas kündmine, sõnnikuvedu, kambrite ehitus, külvamine. Suvel jätkus kambrite ehitamine. Algas heinategu. Sügiseks olid uued kambrid valmis. Toimus kivide koristamine põllult ning Andres istutas viljapuud maha. 4. Andres kaevas kraavi edasi ja toimus rehepeks 5
3. Jonõts näeb Jekaterinat. 4. Veera loeb ette oma romaani. 5. Jekaterina mängib rasket klaveripala. 6. Jekaterina kavatseb konservatooriumi õppima minna. 7. Jekaterina vanemad keelavad selle ära. 8. Enne kojuminekut käis Jonõts restoranis õlut joomas. 9. Veera migreenihood suurenevad, kui Jekaterina ähvardab konservatooriumisse minna. 10. Jonõtsi abiga hakkab Veeral natuke parem. 11. Jonõts kutsub Jekaterina endaga aeda. 12. Jonõts läheb Turkinite juurde abielluettepanekut tegema, kuid ta ei saa seda teha, sest Jekaterina valmistub tantsupeole minekuks. 13. Jonõts mõtleb suurele kaasavarale. 14. Jonõts saadab Jekaterina tantsupeole. 15. Jonõts suudleb Jekaterinaga. 16. Jekaterina keeldub Jonõtsiga abiellumast, sest naine tahab elus kaugemale pürgida. 17. Jekaterina sõidab Moskvasse, et astuda konservatooriumi. 18. Nelja aasta pärast on Jonõtsil suur praksis.
JAAN VAHTRA Sündinud 23. mail 1882. aastal Võrumaal, Mooste vallas, Kaaru külas Kitse talus. Pere kolis taludest tööd otsides tihti. 1893-96 Vanaküla vallakool. Õpiraha teenis taludes . 1896-99 Räpina kihelkonnakool. Raha nappusel arendas ta oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi. Asus õppima Riia Kunstikooli. 1913 asus õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis . 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk". ...
Lõpuks nad sulavad ühte. Lugu valguse ja tõeihast, kuid ka lahkumisest harjumuspärasest reaalsusest minnakse ära uude, halliutsinatoorsesse. "Tuleaed" (2006, Maarja Kangro libreto) kirjanduse õpetaja tahab viia õpilased ekskursioonile kirjaniku majja, aga hommik on külm ja ilmub välja ainult üks õpilane. Nad eksivad ära ega leia luuletaja maja üles. Lõpuks jõuavad nad linnaserva, kus sisenevad võõrasse räämas aeda ning õpilane teeb sinna tule üles, et sooja saada. Vastand eelmisele ooperile õpetaja ei leiagi Luuletaja Maja, mida peab omamoodi pühamuks, ning õpilane peab aitama tal antud oludes toime tulla. Helilooja erakordne meloodiaanne tuleb esile tema paljudes populaarsust võitnud teostes sooloinstrumentidele. Viimastel aastatel on valminud tähelepanuväärseid eesti ja põhjamaade rahvakultuurist inspireeritud kooriteoseid:
on paljas õhk. Hiljem, kui kõik neli tüdrukut on kohvikus, tormab nende juurde Tony, kes ütles, et preili Innesi juurde viidud käsikirja prooviti varastada. Nancy tormab kohe sinna. Preili Innes palus uurijal, kes seal oli, lasta uurida ka Nancyl. Tony sai teada, et Nancy on detektiiv. Nancy leiab preili Innesi toast veel ühe ähvarduskirja. Nancy avastab, et Tony kannab pitsersõrmust, millel on Must roos! Pärast õhtusööki otsustasid tüdrukd, et lähevad donide aeda ja vaatavad, mis selle musta roosi all on. Bess pidi jääma valvesse. Nad nägid eemal ka härra Sunderwithi. Järsku kuulsid nad Bessi karjatust, keegi oli Bessi kloroformiga uimastanud ja öelnud talle, et kui nad ei lõpeta, siis juhtub midagi hirmsat. Järgmisel päeval otsustasid tüdrukud, et ei näita Oxfordis oma nägu. Nad otsustasid paadiga sõitma minna. Teel märkavad nad ühte baari, mille nimi on Must roos. Tüdrukud otsustasid sisse astuda
Romeo jookseb Juliale järgi ning jälgib teda kui Julia Davega tantsib. Romeo kasutab juhust ja viib Julia natukene eemale, et temaga rääkida. Siis tuleb Julia hoidja ja viib Julia ära ning ütleb talle, et see on sinu vihavaenlase poeg ning Romeo taipab ka, kes Julia on. Järgmine hetk hakkavad Romeo sõbrad minema ning võtavad Romeo ka kaasa, poolel teel hüpab Romeo autost välja ning jookseb majja tagasi, et veel Juliat näha. Ta on Julia akna all ning samal ajal tuleb Julia välja, aeda. Nad räägivad ning vannuvad teineteisele armastust, neid ei hoia see tagasi, et nende vanemad on vihavaenus. Julia lubab järgmisel päeval oma hoidjaga Romeole sõna saata. Romeo läheb hommikul esimese asjana preestri jutule, küsib luba, et ta nad õhtul laulataks. Ta on nõus, sest ta loodab, et see liidab vihavaenus olevad pered omavahel. Julia hoidja tuleb randa, kus Romeo enda sõpradega aega veedab. Hoiatab teda, et tüdruk alles nii noor on ning Romeo palub tal Julia kirikusse saata,
Rastignac vajab raha, et osta riideid- küsib seda oma õdedelt ja emalt, kes annavad talle kõik oma säästud. Rastignac hakkab ka isa Goriot kaitsma, kuna teb nüüd, miks viimane selles olukorras on. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Et oma elu rahastada mängib ta õnnemänge, kus tal algul veab- ta suudab isegi koju raha saata. Rastignac hakkab meeldima Victorinele. Kord lõunalauas tekib Rastignacil Vautriniga väike tüli. Viimane viib ta aeda ja teeb talle ettepaneku, kuidas kiiresti rikkaks saada. Ta on märganud, et Rastignaci ja Victorine vahel on kerge säde. Ta teab, et Victorine isa on väga rikas. Ta pakub, et Rastignac võiks Victorinega abielluda. Siis laseks Vautrin ühel oma tuttaval Victorine venna tappa ja ta isa võtaks Victorine enda juurde, kui pärija. Rastignac keeldub. Rastignac suhtleb järjest rohkem Delphinega. Ta saab ka isa Gorioga paremini läbi ja räägib oma kuhtumistest tema tütrega
juhtida. Hiigelkasvu püsilillede puhul sellist probleemi ei ole. Enamasti märgatakse neid kaugelt ja hüüatatakse tahtmatult: "Oi! Mis taim see küll on?". Hiiglastel on lihtsalt kõike justkui natuke liiga palju - nende kõrgus on piisav, et nende vaatlemiseks ei pea kummardama; neil on kas jahmatavalt palju või väga suuri ja omapäraseid õisi; nende suurest hulgast lehtedest jätkub, et tekitada aeda üks tõsiseltvõetav kujunduselement. Gigandid on reeglina väga pikaealised. Nad paljunevad piisavalt aeglaselt, et mitte muutuda aia nuhtluseks. Kõrgekasvulistele püsililledele on keeruline kogemata peale astuda ja usin muruniitja juhib hoolikalt oma niiduki ümber lille, et mitte kallile masinale häda teha. Paraku on neil vägevail lilledel ka omad nõrgad küljed. Nad peavad igal kevadel n.ö. nullist
uus kodu ei meeldi, küll aga pikapeale ta harjub sellega. Nende naaber Oru Pearu on väga rikas ja ennasttäis mees. Sealne maa on palju parem ja jõgi ka lähemal. Pearu on kõik eelmised Mäe peremehed seal ära peletanud ja arvab kõhklemata, et ka uue peremehega juhtub sama. Juba alguses hakkavad nad vaidlema ja tülitsema kraavi pärast, mida Andres enda maani soovib kaevata. Peale kraavi valmistegemist tülitsevad nad väga tühist asjade pärast. Pearu norib ise tüli, lõhkudes oma aeda ja muid asju, et Andrest kiusata, ta teeb naabrimehe elu üsna võimatuks. Andres on aga tubli mees, üritab vältida Pearut ja jääb ka teiseks aastaks sinna tallu. Sulane Juss võtab uue toatüdruku Mari naiseks ning nad hakkavad Eespere saunas elama. Perenaine Krõõt sureb peale neljanda lapse sünnitamist, kuigi tuntakse rõõmu, et sündis poiss. Esimesed kolm last olid tüdrukud, selles oli Andres väga pettunud ja ta oli lausa kade naabrimehe peale, kellel kaks esimest last olid pojad
enda käes külavanem või pühakoja perenaine või peremees. Ainult kirikupühade ajal kogunevad inimesed oma esivanemate hingi austama. Hommikul peetakse jumalateenistus, millele järgneb ristikäik ümber kiriku. Pärast seda külastatakse omaste haudu, kus kinnitatakse keha. Sageli jäetakse osa toitu lahkunute hingedele. (Setode pidupäevad: Kirmask, Setu Kuningriigi päevad, Seto Leelo päevad, munadepühad ja kirikupühad.) Setomaa kinnised sumbkülad on ehitatud nii, et naabri aeda piiluda ei saa. Tüüpilisel seto talukohal on kinnine sisehoov, mida ümbritsevad majad, kõrged aiad ja väravad, moodustades nii kindlustalu. Setumaa pakub palju neile, keda huvitavad erinevad kultuurid, religioonid ja traditsioonid. Samas on ka Setomaa ilus loodus külastamist ja imetlemist väärt. seto keel Seto keel kuulub läänemeresoome keelte hulka. Seto keelt on erinevates käsitlustes
endaga. Gatsby palub, et Nick kutsuks Daisy enda juurde teed jooma, et nad saaksid uuesti kohtuda, peale mida Daisy ja Gatsby armastus tärkab. Teel New Yorgist tagasi, sõidab Daisy otsa Tomi armukesele Myrtelile, kuid Gatsby ei suuda tunnistada teistele, et see oli Daisy süü. Gatsby ootab Daisy telefonikõnet, et koos põgeneda ja Daisy helistabki, kuid samal hetkel ilmub Gatsby aeda Myrteli vihane abikaasa, kes arvab, et Jay on süüdi ja tapab ta püstolilasuga. Tom ja Daisy põgenevad koos. 2) Esimene konfliktne paar on Daisy ja Tom, kes lõpus hakkasid küll paremini läbi saama, kuid terve filmi jooksul võis näha, et nende vahel oli palju pingeid. Daisy ei suutnud leppida Tomi armukestega ja hiljem ei suutnud Tom leppida sellega, et Daisy Gatsby'ga suhtleb
M meeldis eralduda. Paastus tihti mekas ja mediinas. Sai esimese ilmutuse 610.aastal. M oli epileptiline. Esimesena võtsid vastu islami tema naine, onu ja onupoeg. 610-622 a Meka periood. 622-632 a Mediina periood. M oli Qurays hõimust. M polnud enda arvates luuletaja.(Sel ajal tähendas luuletaja inimest, kelle sees oli dzin, kes tema eest rääkis) · Esimene ilmutus räägib taevast ja põrgust. · Paradaisio tähendab pärsia keeles aeda · 622 Muhhammad põgenes Mediinasse, naine oli surnud · 624 a Esimene islami lahing, Muhhammad ründab, sest uskmatute vastu peab võitlema o Uskmatute seadustele ei pea alluma o Kui islami vägi saavutab võidu siis on Allahi soosing nendega o 625 jälle lähing (Uhud) o 629 a kui moslemid sooritavad rahu palverännaku Mekasse o 623 ootamatult sureb prohvet o Tuli kokku otsustuskogu sura, et valida uus juht o Järgmiseks valitsejaks sai Abu-Bahr
kannatavad kõik loomad. Ta röövib, tüssab, petab, vägistab. Seal jutustuses võib lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused. "Rebaseromaan" on olnud hiljem kirjutatud loomalugude allikaks. Fr. R. Kreutzwaldi "Reinuvader Rebane". Mõistukeelsuse näide 13.- 15. sajandil "Roosiromaan" - prantsuse teos, mille teema on mehe ja naise suhted. Abieluideaaliks seatakse abikaasade võrdsus ja sõprus. Kirjeldab ja õrna ja õilsat armastust. Räägib noormehest kes satub imeilusasse aeda ja kohtab seal roosi millesse armub, ta tahab seda noppida, kuid teda takiustavad sümboolsed tegelased nagu Keelepesk, Hirm, Häbi jne. , kuid aitavad Kaastunne, Suuremeelsus jne. Lõpuks lastakse noormehel roosi siiski noppida. Inglismaal kirjutati õpetlikke allegooriaid., mis väljendasid rahva püüdlusi ja unistusi. Inglismaal levisid ka ballaadid õilsast röövlist Robin Hoodist. Lugusid Sherwoodi metsade lindpriidest anti edasi põlvest põlve, täiendati ja loodi juurde. 14
Gooti stiili teke ja nimetus gootika Gooti stiili sünnimaa on Prantsusmaa ajalooline maakond Ilede-France. Esimene valdavalt gooti stiilis kirik kerkis Saint-Denis' linnakeses, mis on praegu Pariisi eeslinn. Just siinse kiriku ehitusmeistrid võtsid omaks uue stiili tunnuse teravkaare, mis meenutab pooleks murtud vibu. Nimetus ,,gootika" tuleb hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti. Mille poolest erineb gooti kirik romaani kirikust? Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Kui romaani katedraalidel kerkisid vaid tornikiivrid üle teiste linnamajade katuste, siis suured gooti basiilikad nagu valitseksid linna üle. Oluliseks uuenduseks oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Raidkividest või tellistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest ki...
trepistikud. Purskkaevud, taimeskulptuurid. skulptuurid. Linnamajad ja nende võrgustikud. Ring- ja ovaalmotiiv. Ida-Rooma: Lääne-Rooma kultuuri pärija; muutus Keset aeda lossi ees kuld- või Bütsants väliseks hiilguseks, toretsemiseks. hõbepuu, tüve ümber väänlevad kuni 5. saj. Priiskav aiakunst, kus olid kuld- ja maod, voolamas vein. Puudub hõbepuud tehislisanditega, intiimsus, tegelik tundeelu. purskkaevud ja kosed lõhnaveega, peamiselt suured jahipargid.
ainult mehed, kusjuures eelistati vanemaid ja väärikamaid, kellel oli kodumaa ees teeneid. Tollal nimetati poloneesi suureks tantsuks. Hiljem võtsid poloneesi tantsimises osa ka naised, tantsides seda omaette, eraldatuna meestest. Viimaseks arengustaadiumiks oli sega paaride polonees. Sai tavaks, et kõik aadliballid avati poloneesiga. See polnud niivõrd tants selle tavalises mõttes, kuivõrd pidulik sammumine, rongkäik, mis läbis kõik lossi saalid, koridorid ja ulatus suvekuudel isegi aeda. BALLAADID Arvult oli neid neli, loodud ajavahemikul 1831- 1842. Ballaad tungis luulest vokaalmuusikasse XVIII sajandi lõpul. Chopin oli esimene instrumentaalballaadide meister. Chopini ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahvuslike jutustavate teemdega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm kantkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid. Teose lõpus kuuldub veelkord algteema. ETÜÜDID
,,Võõras majas" (1940). Raamat käsitleb Juulius Kilimiti elulugu, laiemalt Eesti linnaharitlas- konna kujunemist. Teos võtab aset 1890 1934 peamiselt Tallinnas ja käsitleb tervet Juuliuse elu, seda, kuidas ta linna tuleb, abiellub, õpetajaks ja haritlaseks kujuneb ja lõpuks sureb. Teose eesmärk on näidata, kuidas isiku otsused elu jooksul määravad ära selle, kelleks ta saab ja kellena sureb. Raamatu nimi tuleb Voltaire'i mõttest, et igaüks peab ise omaenda aeda harima. Teos algab Juulius Kilimiti gümnaasiumiaastatega. Koolis näitab ta erakordset nutikust ja koolikaaslased ning õpetajad ootavad temalt tulevikus suuri tegusid. Tal on annet keelte peale, tema lemmikuteks on ladina ja kreeka kultuur ja sealt pärit autorite teosed. Temast teatakse veel vaid, et ta on maalt, et ta vanemad on mõlemad surnud ja et ta isa oli olnud kihelkonnakooli õpetaja. Suvevaheajaks peab Juulius koolist tagasi maale naasma, kus elab ta
Aias kasvavad raunjalad võivad tekitada palju elevust, sest esmapilgu ei oskagi arvata, et tegu on sõnajalgadega. Adiantumid (Adiantum) on vastupidavad ja pikaealised sõnajalad. Peale himaalaja adiantumi saab siinkohal kirjeldatud teisi liike kasvatada neutraalsel mullal. On oluline, et pinnas oleks õhurikas. Keel-raunjalg (Asplenium scolopendrium) vajab kasvamiseks niiskust ja normaalset aiamulda, veekogu lähedus oleks väga hea. Suhteliselt külmakindel. Oma aeda sobivat liiki valides tasub silmas pidada, et kui varvas-adiantum on täiesti külmakindel ning talub kuni 40° külma, siis himaalaja adiantum elab üle kuni 29° pakasepügalat. Eduka talvitumise tagamiseks on temperatuurist olulisem ühtlane niiskusreziim. Õrnemaid liike tuleb katta talveks lehtedega. Fotod 15.,16.,17. Kaunid kõrrelised. Lühikarvane kastik Laialehine haikhein Siidpööris
veidralt on ta vasak käsi kehaga ühendatud. Küllap oli asi selles, et need olid vabadused, mida Botticelli lubas endale selleks, et täiendada kujutuse ilu ja harmooniat graatsilise üldtooniga ja kõik see ühtekokku vaid tugevdab muljet ääretult õrnast ja delikaaatsest olevusest, kes on heidetud kaldale kui taevane kingitus. Kevad Kevad e Primavera kujutab armastusjumalanna Venuse aeda. Maali tellis arvatavasti Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici kaunistamaks oma Firenze maja pulmakambri kõrvaltuba. Pildil domineerib Venus, parem käsi üles tõstetud nagu õnnistamiseks. Tähendusrikkalt kannab ta Firenze abielunaise peakatet: tõsiasi, mis vihjab maali seotusele pulmadega. Botticelli kujundas välja stiili, kus ülim tähtsus oli selgel joonel. Kokkupõimunud käed, keerukad drapeeringud ja kolme graatsia lainetavad lokid demonstreerivad igati tema oskusi. Graatsiate
kui jaapani aia moderniseerijat, kaasajastajat. Jaapanlastele omase pühendumusega õppis ning uuris ta aedade loomist eelnevalt aastakümneid, enne kui kujundas ühe oma esimesi, ning kõige kuulsama aia Töfuku-ji templile. Aed on tuntud oma uuenduslikkuse poolest, kus Shigemori küll ei ole kaotanud oma aia kujundamisel traditsiooniliselt loomise printsiipe, kuid mis oli väga ebatavaline lähenemine tol perioodil. Aeda planeerides kasutas ta samu traditsioonilisi võtteid ning tuntud elemente, kuid uues võtmes. Tema aias olid olemas kohustuslikud jalutusraja kivikesed, sammal, trimmitud põõsad kuid see kõik nägi väga ebatavaline välja. Jalutuskivikesete ruudud vahelduvad sambla ruudukestega, moodustades malelaua mustri. Selline kivide kasutus ei kandnud tavapärast praktilist eesmärki, kus jalutusrada peaks kusagile viima. Siiski mustri sujuv hajuvus aia tagumise
metsatuka sees. Seepärast on siin väga mõnus ja rahulik elada. Varajasel hommikul on tore kuulata, kuidas kägu kukub ja linnud siristavad. Samas maal on alati palju tööd teha, nii et igav ei hakka kunagi. Minu põhiliseks ülesandeks on muruniitmine. Kuna meie hoov on üsna suur, siis jagub mulle seda tööd lausa mitmeks päevaks. Minu ema aga rohib põhiliselt peenraid, istutab lilli ja hoolitseb kasvuhoone eest. Isa leiab endale õues alati tegevust ehitab aeda, lõhub puid või asub jälle mõne auto kallal nokitsema. Sel suvel aitasin isal koos oma sõpradega uue kasvuhoone ehitada, sest vana purunes tugevate tormituulte tõttu. Meie peres on väljakujunenud teatud tegevused, mida me teeme kõik koos. Sügis on meie peres tavaliselt hästi tegus aeg. Näiteks on meie pere alati koos, kui on aeg põllule minna ja kartulisaak üles võtta. Lisaks sellele käib meie pere meelsasti metsas seenel ja marjul. Talvel, kui
aga osutub üheks kiuslikuks naabriks ja hakkab tasapisi oma naabrile erinevat sorti häda kaela tooma, näiteks kui Andres kohtus esimest korda Oru Pearut kutsus pearu teda ja tema naist kõrtsi, olenevalt Andrese ja Krõõda suurest vastuolust kõrtsi minna. Seepeale algasid Andresel tülid naabriga. Tõe ja õiguse otsing romaanis kajastub selles, et Andreses hakkab naabriga võitlema oma õiguse eest, näiteks hakkab Andrese naabrimees Oru Pearu oma aeda lõhkuma ja ajab naabri sead ja hobused korduvalt oma kaera põllule, et naabrile sellega häda kaela tuua. Andres saab naabri halvasoovlikusest teada ja peale pidevat tüli naabriga hakkab ta oma tõe ja õiguse eest aina rohkem seisma, eriti hakkab ta seda peale Krõõda surma, suurest vihast Pearu vastu. Näiteks peale Krõõda surma oli järjekordne üks naadrite vaheline arvete klaarimine, kus järjekordse piirinihutamise asjus Andres hakkas kohtus tavaliselt tõe rääkimise
Nanjingi ja Huaihai tänavail leidub viimast moodi. Huaihais leidub ka palju kohvikuid ja antiigikauplusi. Huaihai on prantslaste rajatud linnaosa kus on säilinud puiesteede ääres endisaegsed häärberid. See on ennekõike tuntud Prantsuse enklaavi poolest. Shanghai pakub kulinaarseid rõõme Hiina eri piirkondade traditsioonilise köögi näol. Sealset rahvusvahelist kööki pakkuvad stiilsed restoranid on ühed peenemad kogu Hiinas. Shanghaisse minnes, tuleks kindlasi külastada Yu Yuani aeda. 1559. Aastast pärit aed ja tempel hävisid 19. Sajandil oopiumisõdades. Nüüd hõlmab see kompleks looklevaid teeradu maastikul, mida ilmestavad kaunid kiviaiad ning bambusest vaateplatvormid ja sillad, mis heidavad varje tohutute karpkaladega tiikidele. ( 501 vaatamisväärsust, 2007: ) 3. 2 Guilin Guilini maastikku on raske millegagi võrrelda. Suured smagradrohelised karstimoodustised justkui hõljuvad nõiduslikult Li jõe kohal, andes kogu piirkonnale eelajaloolise ilme.
kuni 0,2 ei ole joove, ei karistata; 0,5-1,49 kerge joove, väärtegu; 1,5-2,49 keskmine joove, kuritegu; 2,5-... raske joove, mõtlemata tegu. 1. Kas Tõnu pani toime õigusrikkumise? Kui jah, siis millist liiki? Jah, väärtegu 2. Kas midagi muutuks, kui ametnikud oleksid Tõnul tuvastanud keskmise joobe? Keskmine joove, kuritegu, kriminaal korras karistatav. 3. Kas midagi muutuks, kui Tõnu oleks sõitnud enne tema peatamist autoga maha 5 m naabri aeda? Naabril oleks õigus nõuda kahjude hüvitamist 4. Mis liiki isikutega siin tegemist on? Kõik on füüsilised isikud. Politseiametnik on füüsiline isik, kes esindab avalik- õigusliku juriidilist isikut ehk riiki. 5. Kas Tõnu on õigussubjektne? Jah 6. Millisesse õiguse valdkonda nimetatud probleem kuulub? Avaliku õiguse valdkonda (kui kedagi saab karistada) 7
liigniiskust, mille tagajärjel võib ta kõik lehed maha langetada. Palaval aastaajal vajab siiski rikkalikku kastmist. Kui kastmine on ebapiisav, siis alumised lehed kolletuvad. Mulda peab kobestama ja lisama lämmastik- ja fosforväetisi. Pealtväetatakse iga kahe nädala tagant täismineraalväetistega. Sügisel tuleks kasutada fosforväetist, kevadel lämmastikväetist. Kevadel, sügisel ja talvel hoitakse rosmariini jahedas toas, aknalaual, suvel aga, kui on olemas aed, võib ta istutada aeda või rõdule päikese kätte. Varakevadel tuleks rosmariin ümber istutada värskesse mulda. Uus istutuspott peab olema pisut suurem eelmisest, korraliku drenaažiga, kuna rosmariin ei talu liigniiskust. Muld peab olema viljakas, lubjarikas, hea vee läbilaskevõimega, huumusrikas. Rosmariin kasvab ka kuivades liivastes muldades. Mida madalam on talvine toatemperatuur, seda rikkalikumalt rosmariin õitseb. Rosmariini
Ühe osa Toomemäest ostis ta isiklikult endale, et rajada sinna oma maja, kust oleks hea raamatukokku minna. Mälestussamba püstitas ülikool oma kauaaegsele professorile Toome nõlvale veel tema eluajal, 1851. aasta. Kolmeastmelisel alusel paikneval lihtsal lubjakivist obeliskil on pronksplaat tekstiga: ,,Area Morgensterniana", mis tõlkes tähendab Morgensterni ala, mis tähistab seal paiknenud Morgensterni aeda. Monument on rajatud K. Tooli poolt. Kasutatud kirjandus: Karl Aben, Eesti Kirjandusest nr. 6/1924 A. Suur, "Toomemägi". Tln. 1968 Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast, Sulev Vahtre. Tln., 1997 EE, 6. kd. Tln., 1992; Tartu ajalugu. Tln., 1980 www.tartu.ee/ajalugu
pea üleüldse kartma! Midagi sellist ju olemas ei ole! Mina siis jään rahulikuks ja ema annab mulle põsele musi ja kallistab mind ja lisab homme on ju laupäev! homme kooli minema ei pea! ;) Kustutab siis tule ja läheb ära. Kolmas Päev Ärkan puhanuna ning lähen alla tuppa, kui näen nutvat ema. Küsin kohe mis on juhtunud?? Ema ei suuda mulle isegi otsa vaadata, ning krahmab mu enda kaissu. Lõpuks suudab ta rääkida ja teatab, et kui sa väga soovid siis mine aeda, kuid ära sa ehmata! Ise lakkamatult nuttes. Teen ukse lahti kui näen, et isa lamab surnuna vereloigus. Hakkan kohe kiljuma, ning selle peale ärkab ka vend üles ja jookseb hingeldades alla. Ja siis küsib ka tema mis on juhtunud? Kui näeb nutvat mind ja ema. Näitame koos ukse poole. Vend ei taipa, aga kui ta ukse avab näeb ka tema, ning hakkab veelgi pöörasemalt karjuma kui mina. Siis näeme imestunult kuidas isa käsi tõuseb ja näitab viipekeeles meile sõna : OLGE ETTEVAATLIKUD!
Küllap oli asi selles, et need olid vabadused, mida Botticelli lubas endale selleks, et täiendada kujutuse ilu ja harmooniat graatsilise üldtooniga ja kõik see ühtekokku vaid tugevdab muljet ääretult õrnast ja delikaaatsest olevusest, kes on heidetud kaldale kui taevane kingitus. Joonis 2. Venuse sünd (1485) Kevad Kevad e Primavera kujutab armastusjumalanna Venuse aeda. Maali tellis arvatavasti Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici kaunistamaks oma Firenze maja pulmakambri kõrvaltuba. Pildil domineerib Venus, parem käsi üles tõstetud nagu õnnistamiseks. Tähendusrikkalt kannab ta Firenze abielunaise peakatet: tõsiasi, mis vihjab maali seotusele pulmadega. Botticelli kujundas välja stiili, kus ülim tähtsus oli selgel joonel. Kokkupõimunud käed, keerukad drapeeringud ja kolme graatsia lainetavad lokid demonstreerivad igati tema oskusi
Lauljad liikusid peoplatsile läbi linna rongkäigus. Seal, majas nr 14 oli elanud Jannsenite pere 1865. aasta suvest kuni 25. maini 1868. aastani. Selles majas on Lydia Koidula ilmselt kirjutanud oma luuletused "Sind surmani1" ja "Mu isamaa on minu arm". Need laulud olid ka järgmisel päeval kontserdi kavas.. 19. juuni oli laulupeo teine päev mis algas ilmaliku kontserdi peaprooviga Tartu ülikooli ratsamaneezis. Ka sel päeval liikusid lauljad rongkäigus läbi linna "Ressource´i" aeda. Kuigi kogu kontserdi ajal sadas meeldivat vihma, ei lühendatud kontserdi kava ning kõik 15 laulu kuulati ära õige armsalt. Õhtul oli hoolimata jätkuvast vihmasajust suur pidusöök peoliste auks "Vanemuise" aias. 20. juunil ehk laulupeo kolmandal päeval, oli taas päikesepaisteline päev. "Ressource´i" aias laulsid hommikupoolikul koorid eraldi, vahelduseks mängisid Väägvere ja Kärkna pasunakoorid. Kell 2 pärast lõunat algas "Vanamuise" aias võistulaulmine. Esikoha võitis
ligi liblikaid suhtes Muld Leplik Märkused Üksiktaime mullastiku na, sobib suhtes Jaapani Märkused Kasutada aeda üksikult, grupina Syringa patula `Miss Kim`SAMETJA SIRELI ´ SORT asvukuju kompaktse kujuga ning aeglasekasvuline Lehestik Lehtede värvus heledam roheline sügisvärvideks purpurpunased toonid. Õied Õiterohke, lõhnavad Muld õied helepurpurroosat värvi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
