Tõde ja õigus I , kokkuvõte (2)

Kuressaare Ametikool
Majutus - ja iluteenindus õppesuund
MT-31
Anniriida Arge
TÕDE JA ÕIGUS I
Referaat
Juhendaja : Anne Rand
Kuressaare 2012
SISUKORD
Tiitelleht..…………………………………………………………………………………........1Sisukord………………………………………………………….……………………….…....2Kokkuvõte………………………………………………………………………………...….3-4 Tegelased………………………………………………………………………………………5Autori sõnum…………………………………………………………………………………..6 Minu hinnang…………………………………………………………………………………..7
KOKKUVÕTE TEOSEST
Tegevus toimub aastatel 1870-1890, Eestimaa külas nimega Vargamäe ja külakõrtsis. Seal külas on kaks talu Oru ja Mäe. Mõlema talu peremehed võistlevad omavahel selles, et missugune talu igas mõttes parem on. Vastabiellunud noored Andres paas ja tema naine Krõõt kolivad Vargamäele Mäe tallu . Mees unistab juba kuidas ta talu korda teeb ja nad seal ilusat elu elavad koos kaasaga. Naisele uus kodu ei meeldi, küll aga pikapeale ta harjub sellega. Nende naaber Oru Pearu on väga rikas ja ennasttäis mees. Sealne maa on palju parem ja jõgi ka lähemal. Pearu on kõik eelmised Mäe peremehed seal ära peletanud ja arvab kõhklemata, et ka uue peremehega juhtub sama. Juba alguses hakkavad nad vaidlema ja tülitsema kraavi pärast, mida Andres enda maani soovib kaevata. Peale kraavi valmistegemist tülitsevad nad väga tühist asjade pärast. Pearu norib ise tüli, lõhkudes oma aeda ja muid asju, et Andrest kiusata , ta teeb naabrimehe elu üsna võimatuks. Andres on aga tubli mees, üritab vältida Pearut ja jääb ka teiseks aastaks sinna tallu. Sulane Juss võtab uue toatüdruku Mari naiseks ning nad hakkavad Eespere saunas elama. Perenaine Krõõt sureb peale neljanda lapse sünnitamist, kuigi tuntakse rõõmu, et sündis poiss. Esimesed kolm last olid tüdrukud, selles oli Andres väga pettunud ja ta oli lausa kade naabrimehe peale, kellel kaks esimest last olid pojad. Matused on suured ja paljud jäävad naist taga nutma . Ka Andrest valdab masendus ja tühjusetunne, kuigi ta ei märganudki kuidas naine viimast last kandes aina nõrgenes. Krõõt palub Marilt, et tema uueks perenaiseks saaks ja laste eest hoolitseks. Andresel palub ta laste pärast uus naine võtta. Nii hakkabki Mari majapidamise ja laste eest hoolt kandma. Juss on armukade ja usub, et Mari ei tahagi enam temaga olla. Ründab Andrest, seepeale jookseb ise metsa ja poob end ülesse. Mari kannatab väga ja süüdistab end Jussi enesetapus. Ta ei suuda endale ka andestada , et ta tõesti salaja mõtles kui hea oleks uus perenaine olla ja nüüd ta ka selleks sai. Naabrimehed kiusavad teineteist aina edasi ja käivad vahepeal lausa kohtus. Andres ajab ikka ja ainult tõde ja õigust taga, otsib tuge ka piiblist ja tänu sellele muutub ta väga usklikus. Pearu arvas , et ainult tema on see, kes vigureid teeb kuid nüüd taipas ta, et ka Andres on samasugune . See muudab Pearu ettevaatlikumaks. Küla vaevab lasteepideemia, milles surevad ka Oru talu kolm last. Matused on väikesed, sest igal pool on epideemia . Laste surm muutis Andrest kibestunumaks ja kurvemaks. Juba Krõõda surm oli talle sügava haava jätnud ja nüüd veel kolme lapse kaotus. Peretütred Liisi ja Maret, kes juba üsna vanad on, suhtlevad salaja Oru poiste Joosepi ja Karlaga. Andrese kõrvu jõuab see alles siis, kui Liis ja Joosep otsustavad abielluda. Liisi jääb meelega rasedaks ja kolib kodust sauna, kuni ta laulatatud saab.
Seejärel asutakse elama Joosepi onu juurde. Andres on siiski asjaga vist leppinud, sest annab tütrele ka kaasavara. Kui Andres läks poega Andrest rongile saatma , šokeerib teda see, et noorem poeg Andres ei pruugigi võib-olla Vargamäele peremeheks tagasi tulla. Tal oli hoopis soov maailma näha ja elada elu kodust võimalikult kaugel. Andres oli löödud kõigest. Ta ei suutnud ka oma tõde ja õigust saada.
TEGELASED
Andres, Mäe peremees – tubli töömees, kes loodab Vargamäel ilusat elu elada rahulikult , kahjuks on tema naabriks kiuslik mees, tänu millele Andres ka teda kiusama hakkab, et tõde ja õigust taga nõuda. Ta on tugev mees, suutis rammuga Pearule ära teha. Ta õppis alles peale esimese naise surma, kuidas naist õnnelikumaks teha, kuigi tema teine naine oli ka õnnetu.
Pearu, Oru peremees – sihikindel ennasttäis ja kiuslik mees. Ta kasvõi lõhkus iseenda vara, et selles naabrimeest süüdistada. Tegi kõik mis võimalik, et Andrest kiusata ja tema elu raskemaks teha. Nautis teiste kannatusi.
Krõõt , Andrese esimene naine – oli heasüdamlik ja tore naine, kellel ei meeldinud Mäel kuna tema enda isakodu oli hoopis uhkem , aga elas mõttega, et mehele tuleb kõikjale järgneda. Seega leppis ta eluga Vargamäel. Ta on väga siiras inimene, isegi Pearut lummab see.
Mari, Sauna-Jussi abikaasa ja uus Perenaine – Heatahtlik, sest Krõõt palus tal pere ja kodu eest hoolitseda ja seda ta ka teeb. Ta on kohusetundlik ja töökas naine.
AUTORI SÕNUM
Mina arvan, et A.H. Tammsaare üritab öelda, et tõe ja õiguse taganõudmine jääbki kestma, kui teiseks osapooleks on nii kiuslik ja ennast paremaks pidav inimene. Andres on alguses heatahtlik ja ei taha uskuda , et Pearu võib nii kisulik olla, aga peagi näeb ise milline ta on ning ka Andres hakkab teda kiusama.
MINU ARVAMUS
Mul oli väga raske ennast sundida piisavalt, et see teos läbi lugeda. Kuigi muidugi oleks hea öelda, et olen seda kuulsat raamatut lugenud. Siiski lugesin läbi alguse, keskelt ja lõpu. Ülejäänu tegin kokkuvõte põhjal, aga sain siiski enda lugemisest ka enamuse teada. Aga raamat on siiski huvitav! Hea, et pole mõnes vanarahva kõnekäänus, millest ma aru ei saaks. Kuna taoline teineteise kiusamine ja külaelu on huvitav, siis suutsin ikkagi üsna palju läbi lugeda. Ehk tahtis ka näidata, et vanal ajal polnud korralik abielu inimestele tähtis. Elati koos, kasvatati peret ja hariti põldu. Aga näiteks Andrest ei huvitanud üldse tema naiste õnn. Krõõt oli Vargamäel üsna õnnetu, enne surma kannatas ta palju ja nuttis alatasa . Samuti Mari elu oli täis süütunnet, kui Juss enesetapu tegi. Kuigi peale Krõõda surma mõistis ta end hukka, et ei märganud tema kurbust.