Honore de Balzac ''Isa Goriot'' sisukokkuvõte (0)

Isa Goriot läheb tütarde abikaasade survel pensionile, ta sai prantsuse vabariigi ajal rikkaks. Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele. Kuna kuningriik on vahepeal taastatud, siis ei soovi väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid. Isa Goriot on alguses üsna rikas ja elab pansioni parimas toas ja kannab häid riideid ning võlakirjad tagavad sissetuleku. Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad, kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima, kuna Goriot armastab tütreid üle kõige, siis teeb ta kõik, et neile raha muretseda (müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid, kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa ). Tema tütreid hakatakse pidama tema armukesteks, kuna keegi ei usu, et sellisel mehel võiksid olla nii suursugused tütred, arvatakse, et ta on kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutub naerualuseks. Rastignac on vaesunud aadliperekoona liige, kelle pere pingutab kõigest väest, et Rastignac saaks Pariisis ülikoolis käia (talle saadetakse raha). Esimesel aastal Rastignac pingutab õppides, kuna loodab oma hariduse abil pere vaesusest päästa. Kuid talle saab selgeks, et eduks on vaja sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta küsib oma vanaemalt , kellega oleks tal kõige parem sidemeid luua. Saanud teada, et see on proua de Beauseant, asub Rastignac trügima kõrgseltskonda. Ta üritab oma positsiooni parandada naiste kaudu. Ühel peol kohtub ta Anastasie de Restaud, talle hakkab Anastasie meeldima. Ta külastab teda, kuid teeb ennast lolliks ja ütleb lisaks isa Goriot nime. Rohkem teda enam Anastasie juures vastu ei võeta. Rastignac saab kohe aru, et on teinud suure vea ja läheb proua de Beauseanti juurde paludes, et proua de Beauseant teda aitaks, proua nõustub teda aitama. Ta õpetab, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, neid nagu posthobuseid ara käsutades. Ta juhatab Rastignaci Goriot" teise tütre Delphine juurde, kes on ka aadlik , kuid madalamal astmel kui ta õde. Proua de B. lubab Rastignacil Delphine oma seltskonda tuua, millega ta võidaks Delphine toetuse. Proua de B. viib Rastignaci teatrisse, kus ta tutvub Delphinega. Rastignac vajab raha, et osta riideid- küsib seda oma õdedelt ja emalt, kes annavad talle kõik oma säästud. Rastignac hakkab ka isa Goriot kaitsma, kuna teb nüüd, miks viimane selles olukorras on. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Et oma elu rahastada mängib ta õnnemänge, kus tal algul veab- ta suudab isegi koju raha saata. Rastignac hakkab meeldima Victorinele. Kord lõunalauas tekib Rastignacil Vautriniga väike tüli. Viimane viib ta aeda ja teeb talle ettepaneku, kuidas kiiresti rikkaks saada. Ta on märganud, et Rastignaci ja Victorine vahel on kerge säde. Ta teab, et Victorine isa on väga rikas. Ta pakub, et Rastignac võiks Victorinega abielluda. Siis laseks Vautrin ühel oma tuttaval Victorine venna tappa ja ta isa võtaks Victorine enda juurde, kui pärija. Rastignac keeldub. Rastignac suhtleb järjest rohkem Delphinega. Ta saab ka isa Gorioga paremini läbi ja räägib oma kuhtumistest tema tütrega. Kuna tema positsioon seltskonnas paraneb võetakse teda ka de Restaude juures vastu. Ta ei osale enam ülikooli loengutes, käib ainult oma nime kirja panemas. Rastignac satub aga oma seltskonnaelu tõttu võlgadesse ja hakkab kaaluma Vautrini plaani. Ta ei lähene isegi Victorienile. Vautrin arvab , et Rastignac on kindlalt otsustanud ja annab käsu V. vend tappa. Rastignac pole sellega aga nõus ja tahab minna V. venda hoiatama. Vautrin joodab aga Rastignaci uinutit sisaldava veiniga ja kui Rastignac viimaks ärkab on juba hilja . Rastignac ei soovi pärast seda enam Victoriniga suhelda. Victorine kolib isa juurde. Isa Goriot ja Delphine ostavad Rastignacile korteri, et Delphine saaks temaga seal olla. Isa Goriot plaanib ise Rastignaci korteri peale kolida. Vahepeal on politsei jõudnud jälile Vautrinile. Nad pakuvad raha preili Michonneaule, et too uinutaks Vautrini ja kontrolliks, kas tema kehal on märk, mis kinnitab tema isikut (põgenenud sunnitööline Surma-narritaja). Preili Michonneau jääb nõusse. Teda aitab teine pansionaadi elanik Poiret . Vautrin osutubki põgenenud kurjategijaks ja ta võetakse kinni. Michonneau sattub pansionaadi elanike põlguse alla, kuna on salakuulaja. Ta lahkub pansionaadist ja Poiret läheb koos temaga. Vahepeal on Anastasie müünud oma mehe perekonna juveele, et aidata oma võlgades armukest. Ta tuleb isa käest raha küsima, kuid tollel pole anda, sest ta on toetanud Rastignaci korteri ostmist. Nähes oma tütre õnnetust on ta kurvastus nii sügav, et ta saab mingisuguse rabanduse. Delphine läheb aga koos Rastignaciga proua de Beauseante ballile ja Delphine on sellest vaimustuses. Siis süveneb isa Goriot" haigus ja ta hakkab surema. Rastignac ja tema tudengist sõber, kes arstiks õpib, hoolitsevad tema eest. Isa G. tahab, et tema tütred teda enne surma vaatama tuleksid, kuid mõlemad leiavad mingi põhjuse mitte tulla (Delphine tunneb ennast halvasti ja Anastasie tülitseb mehega). Isa G. nõuab tungivalt oma tütreid näha. Kuid miski ei aita. Tütred ei tule. Isa G. taipab, et on tütreid liiga palju helltanud ja vastupidiselt tema algsele arvamusele tütred teda tegelikult ei armasta. Ta on muutunud neile lihtsalt masinaks , mis pumpab raha. Ja kui raha enam pole pole ka isaga tegelemiseks põhjust. Taibanud kurba tõde G. sureb . Rastignac ja tema sõber maksavad kinni matused. Tütred ei tule ka matustele saates vaid oma vapiga tõllad. Matustel viibivad ainult Rastignac ja jooksupois Cristophe, lisaks viibivad seal ka mõlema tütre toatüdrukud. Rastignac ütleb: "Nüüd alaku võitlus!" ning ta läheb delphine juurde, et hakata täitma proua de Beauseante õpetust (jõuda maailmas edasi teisi ara kasutades).