Kiviktaimla vs. Alpiaed (0)

Räpina aianduskool
A7K
Kiviktaimla
vs.
Alpiaed
referaat
Koostas:
2008
Sisukord
Sissejuhatus……………………………………………………………3
Ajalugu………………………………………………………………...4
Kiviktaimla……………………………………………………………4
Alpiaed………………………………………………………………...4
Kivid ………………………………………………………………….. 4
Vesi…………………………………………………………………....5
Kiviktaimla rajamine………………………………………………….5
Kiviktaimla, alpiaia asukoht………………………………………….5
Traditsiooniline alpiaed……………………………………………….6
Madal alpiaed………………………………………………………….6
Mini-alpinaarium……………………………………………………...6
Vee alpinaarium……………………………………………………….6
Kokkuvõte……………………………………………………………..7
Kasutatud kirjandus………………………………………………… 8
Sissejuhatus
Käesolevas referaadis saame teada olulisema kiviktaimla ehk alpinaariumi rajamise kohta. Rajamine võib olla keerukas, kuid eelkõige võimaldab see aias kasutusele võtta muidu kasutult seisvaid aiasoppe, näiteks erinevaid kaldpindu.
Muidugi, see referaat ei muuda meid veel prohvessionaalseks maastikukujundajaks, peale selle, klassikaline alpimägi pole ainult töömahukas, vaid ka üsna kulukas .
Ajalugu
Esimesi alpinaariume hakati rajama üle- eelmise sajandi keskpaiku, mil botaanikud ja asjaarmastajaist lillekasvatajad tõid mägedest hulgaliselt kaunilt õitsvaid taimi ning märkasid hämmastusega , et hea aiamulla asemel kasvavad need paremini müürivahedes ja kruusastel küngastel.
Kiviktaimla
Kiviktaimla ehk alpinaarium klassikalises mõttes tähendab tükikese alpimaastiku imitatsiooni. Kiviktaimla on kividest ja dekoratiivtaimedest koosnev aiarajatis.
Erinevatel aegadel on kiviktaimlat kas kiidetud või kirutud. Palju hoolt nõudev , kuid kaunis taimedekogum kivide vahel on justkui omaette maailm.
Alpiaed
Alpiaed on loodusliku ehk vaba aiakujundusstiili musternäidis, millega on raske siduda korrapärast kujundust. Alpiaia ilu pääseb kõige enam mõjule avatud vaatega paigas.
Alpitaimedeks kutsutakse aianduses iga kääbuskasvuga külmakindlat püsikut, pärinegu ta siis Sveitsi alpidest, Ameerika preeriatest, Läänemere luidetelt või polaaraladelt.
Alpiaias kasvatatakse kääbuspuid ja põõsaid, kohevaid ja laiuvaid või tiheda siilja poolkera kujulisi padjandeid, madalaid, tihedat katet moodustavad vaiptaimi, alpiaia püsikud, rosette moodustavaid taimi, madalaid sibullilli ja üheaastaseid alpitaimi.
Aednikud jaotavad alpiaia taimed rühmadesse kasvukoha järgi, püüdes igale neist luua võimalikult looduslähedasi kasvutingimusi. Mida paremini see õnnestub, seda laiemat valikut taimi saab kasvatata ja seda suuremad on aia kujundamise võimalused. Ränga põua ajal on vaja alpiaeda kord nädalas põhjalikult kasta, et vesi tungiks sügavale mulda.
Kivid
Alpiaia ilme määravadki kivid ning nende paigutus . Kivide hulka näiteks ühe ruutmeetri kohta ei ole võimalik ette anda, sest see sõltub kasutatavatest kividest, nende suurusest ja kujust, kasutatavast taimmaterjalist ja aia või kiviktaimla põhiplaanist, et siis kas vabakujuline või arhitektooniliselt lahendusest.
Soovitav on kasutada omast ning ühesugusest materjalist ja ühesuguse välisilmega kivi. Ei ole soovitav kasutada ümmargusi, teravaservalisi ning väga heledatoonilisi kive, mis taimede vahel mõjuvad võõralt. Eelistatud on suured kivid, kus oleks hea säilitada nendel sambla ja lõhede samasuunalisus, et mõju oleks loomulikum.
Telliseid, tuhaplokke, mitmesuguseid betoonkive jms ehituskivi alpiaia rajamiseks ei kasutata.
Vesi
Alpiaeda sobib vesi suurepäraselt. Veesilmad võiks kavandada nõlva alla, joad ja ojakesed risti nõlvaga ning kujundada need kividega, kuhu vahele jällegi panna kasvama alpitaimi.
Kiviktaimla rajamine
Kiviktaimla rajamine võib tunduda küll esmapilgul keeruline, kuid üheks kompenseerivaks eeliseks on see , et neid saab edukalt rajada muuks otstarbeks kõlbmatutele aladele .
Samuti võivad nad paikneda kõige erinevate suurustega aladel – mõnest ruutmeetrist kuni terve aiani– ning võimaldavad ühele väikesele pinnale koondada suurima mitmekesisuse ja originaalse kompositsiooniga taimestiku .
Kiviktaimla üheks oluliseks ja iseloomulikuks eelduseks on, et rajatis peab olema väga hästi drenaažitud. Kiviktaimlat on kerge korras hoida, kui ta kord kõigi reeglite järgi rajatud on ja käheduses ei ole heinamaad, kust tuul umbrohuseemneid kannaks.
Kiviktaimla, alpiaia asukoht
On hea, kui kiviktaimla asub ümbritsevast keskkonnast veidi kõrgemal. Mõttes seostatakse kiviktaimlat sageli päikesepaistelise asukohaga, kus üldreeglina on väga soe ja kuiv. Tegelikult võib kiviktaimla rajada kuhu iganes, ka väga varjulisse kohta. Väga kobe ja kerge muld ei ole valjus kasvavatele taimedele sugugi halb, kuigi varjulist kohta eelistavad taimed vajavad sageli palju niiskust.
Mäestikutaimede heaks käekäiguks tuleb eelnevalt teada, kuidas nende kasvukoht võimalikult meelepäraseks muuta. Enamik alpitaimi on valguslembesed, seega on eelistatumaks kohaks päevaringselt päikesele avatud ala. Ideaalne alpiaia koht on päikesepaisteline ja liivane lõuna või läänenõlv, mida ei kata puude oksad ega õhtused pikad varjud .
Alpiaia stiilis võib taimestada kõnnitee plaatide vahesid, treppe, terasse, et neid siduda aiaga ja elustada suuri kivipindu. Sinna tuleks valida tallamiskindlaid taimi, mida loodus vajalike omadustega on varustanud.
Traditsiooniline alpiaed
See on kõige klassikalisem variant, aga kaugeltki mitte kõige tavalisem . Nõuab palju mulda ja spetsiaalseid teadmisi. Peale selle, väikesel maalapil näeb mäeke liiga kogukas. Üheks variandiks on alpinaariumi sein, mis tehakse kividest, asetades nad üksteise peale, tühimikud täidetakse mulla ja taimedega.
Madal alpiaed
Jõukohane ja sobib igasse aeda. Mõõdud ja vormid võivad olla väga erinevad. Tegelikult on see kõrgemaks ehitatud lilleklump, mis on kunstipäraselt kividest laotud ja kuhu istutatud traditsioonilised alpi taimed.
Mini- alpinaarium
Seda võib teha näiteks väikesesse konteinerisse. Läheb vaja mõningaid aeglaselt kasvavaid taimi, näiteks erinevaid sorte mägisibulaid, väikesi kive ja head maitset . See sobib hästi väikeaeda, terrassile või rõdule, kuhu ei ole teatud põhjusel võimalik suuremat alpiaeda rajada.
Vee alpinaarium
Väga populaarsed on aedades igasugused veekogud, alates väikestest veesilmadest lõpetades kõikvõimalike tehisojade ja koskedega. Kui otseselt vette istutada spetsiaalseid veetaimi, siis veidi kõrgemale sobivad alpi asukad .
Kokkuvõte
Kivid ja taimed sobivad omavahel ja on koos kaunid. Kui aias nokitsemine pigem rõõm kui kohustus on, võiks endale ühe sellise valmis teha küll. Pean tunnistama, et ise olen oma lillepeenrasse mõningad kivid asetanud ja ka peenra ääriseid maa kividest teinud, kuid taimede valik on väga laialdane. Ei saa öelda, et mul oleks korralik kiviktaimla või alpiaed. Kuid ma kindlasti üritan teha.
Kasutatud kirjandus
M. Laane – Iluaianduse käsiraamat
L. Mänsson – Kiviktaimlad
H. Hackstein & W.Wehmeyer – Kiviktaimla leksikon
http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=81
8