Romeo (0)

Kuressaare Ametikool
Majutus - ja iluteenindus õppesuund
MT-21
Anniriida Arge
ROMEO JA JULIA
Referaat
Juhendaja : Anne Rand
Kuressaare 2011
SISUKORD
Sissejuhatus…………………………………………………………………………………..3Autor…………………………………………………………………………………………...4Teema arendus…………………………………………………………………………….5-6 Teema lahendus……………………………………………………………………………..7 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………….…8
SISSEJUHATUS
Kaasahaarav tragöödia keelatud armastusest. Näitab seda, mida toob kaasa mõttetu tülitsemine ning, et armastus võidab kõike. Vaenus olevad perekonnad Capulettid ja Monteccid lepivad lõpuks tänu kõigele. Mina valisin „Romeo ja Julia“, sest olen kunagi filmi näinud ja mulle meeldis see. Otsustasin siis raamatu ka läbi lugeda. Minu jaoks on see väga kurb ja südantliigutav tragöödia. Arvan, et kui oleksin mõne teise teose valinud, ei oleks ma seda nii huviga lugenud. Jäin väga rahule loetuga, nii siiras ja puhas armastus ning samas ka natukene huumorit .
AUTOR
William Shakespeare 26.04.1564 – 23.04. 1616 oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. William Shakespeare sündis köösner John Shakespeare'i perekonnas. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna ning kaksikud: tütar Judith ja poeg Hamnet (ristiti 2. veebruaril 1585) Hamnet suri varakult, aastal 1596 . Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme liiki: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad . Kõige edukam on ilmselt olnud tragöödia “Romeo ja Julia”, millest on tänapäeval tehtud ka filme. Film on tehtud ka komöödiast „Suveöö unenägu”.
TEEMA ARENDUS
Tegevus toimub 16 sajandil kaunis Verona linnas. Seal on kaks suurt majakonda Capulettid ja Monteccid. Need majakonnad on omavahel juba aastakümneid olnud suures tülis. Nüüd on tülis omavahel ka nende järglased ning tuttavad. Kui üks majakond näeb tänavapeal teist läheb kohe sõjaks. Nii juhtus ka ühel tavaliselt päeva kui Romeo sõbrad, kes kuuluvad ka Montecci alla, olid bensiinijaamas ning sinna tulid Capulettid. Teineteist märganud, võeti kohe välja tulirelvad ning hakati hirmutama. Nii läks tulistamine lahti ja üks Capulettidest pani suitsuga tankla põlema. Nende tulevahetus surutakse tänu korravalvuritele maha. Mõlemad pooled viiakse ära ning neid hoiatatakse, et kui peaks veel mõni korrarikkumine tänavatel tulema siis nende elud maksavad kahju selle eest. Capulettide ehk Julia vanemad teevad suure stiilipeo. Kus loodetakse Julia armuma panna Dave Parisesse, kes on avaliku elu tegelane. Romeo läheb koos sõbra Mercutioga peole, kellel on kutse. Peol näevad teineteist Romeo ja Julia ning armuvad kohe, nad ei tea veel, et nad on vihavaenlased. Nad ei saa rääkidagi, sest Julia viiakse kohe Dave Parissega kohtuma. Romeo jookseb Juliale järgi ning jälgib teda kui Julia Davega tantsib . Romeo kasutab juhust ja viib Julia natukene eemale, et temaga rääkida. Siis tuleb Julia hoidja ja viib Julia ära ning ütleb talle, et see on sinu vihavaenlase poeg ning Romeo taipab ka, kes Julia on. Järgmine hetk hakkavad Romeo sõbrad minema ning võtavad Romeo ka kaasa, poolel teel hüpab Romeo autost välja ning jookseb majja tagasi, et veel Juliat näha. Ta on Julia akna all ning samal ajal tuleb Julia välja, aeda . Nad räägivad ning vannuvad teineteisele armastust, neid ei hoia see tagasi, et nende vanemad on vihavaenus. Julia lubab järgmisel päeval oma hoidjaga Romeole sõna saata. Romeo läheb hommikul esimese asjana preestri jutule, küsib luba, et ta nad õhtul laulataks. Ta on nõus, sest ta loodab, et see liidab vihavaenus olevad pered omavahel. Julia hoidja tuleb randa , kus Romeo enda sõpradega aega veedab. Hoiatab teda, et tüdruk alles nii noor on ning Romeo palub tal Julia kirikusse saata, kus nad paari pannakse. Hoidja rõõmustab seda kuuldes kohe. Julia ilmub kirikusse ning toimub laulatus . Romeo sõbrad on rannas, kui sinna ilmuvad Capulettid. Nad soovivad ühega neist rääkida. Mercutio hakkab nalja tegema ning ajab nad närvi. Tybalt on tema peale vihane , kuna Mercutio oli enne üks Capulettidest, aga nüüd on Monteccidega koos. Romeo tuleb ning soovib rahu sõlmida Tybaltiga. Ta lükkab pakkumise tagasi ning uus sõda läheb lahti. Tybalt peksab Romeot ja Mercutio läheb vahele ning saab ise palju vigastada. Mercutio sureb Romeo kätevahel. Tybalt põgeneb ning Romeo sõidab talle järgi. Romeo on nii vihane, et sõidab otse põgenevale autole otsa. Tybalt põgeneb autost ning Romeo laseb ta maha. Romeo taipab mida ta tegi ning on shokis. Romeo põgeneb. Sündmuskohale jõuab peale seda politseiülem, kes ütleb, et Romeo on linnast pagendatud ning kui teda nähtakse, tuleb ta maha lasta. Romeo läheb preestri juurde, kes ta haavad puhastab ning saadab Romeo linnast välja Mantuasse. Romeo aga läheb Julia juurde, veedab öö seal ning siis hakkab hommikul Mantuasse sõitma
TEEMA LAHENDUS
Peale Romeo lahkumist tuleb ta isa talle ütlema, et ta abiellub homme Dave Parissega ning kui ta pole nõus, siis vanemad ütlevad temast lahti ja viskavad kodust välja. Julia on endast väljas ja läheb preestri jutule. Preester annab talle ühe mürgi mille mõju kestab 24 tundi, täpselt niikaua , et Julia kuulutatakse surnuks ning ta ei peaks abielluma. Preester saadab kohe kirja Romeole, et tema sündmustest teaks . Ta võtab enne magama minekut rohu ära ning hommikul leitakse surnuna, toimuvad tema matused. Matustele tuleb ka üks Romeo sõber, kes näeb Juliat surnuna ning ruttab kohe Romeole teavitama. Romeo pole talle saadetud kirja ka kätte saanud ja sõidab kohe Veronasse tagasi, et Julia surnukeha näha kirikus. Teel linna läheb ta ühe mehe juurest läbi, et mürki osta, et igaveseks Juliaga koos olla. Romeo võtab Julia kõrval kirikus lebades mürgi sisse. Sekund hiljem ärkab Julia ellu ning näeb oma armastatud tema kõrval surnuna. Sellepeale laseb Julia ennast maha. Nähes enda lapsi surnuna otsustavad Monteccid ja Capulettid vihakirve maha matta ning sõlmida rahu. Kunagi ei ole kuuldud lugu armastusest nii kurba , kui Romeost ja Juliast..
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/shakespeare_siljapaulus.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/William_Shakespeare.ht m