Ivan Aivazovski (0)

Ivan Aivazovski
Referaat
Koostaja :
2011

Ivan Aivazovski

Ivan Konstantinovitš Aivazovski sündis 1817. aastal Feodossias ning suri 1900. aastal. Ta oli armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes maalis peamiselt merd ja taevast.
Lapsepõlv ja õpingud
Poisi kunstianne avaldus juba varakult, kuid et pere oli vaene ega jõudnud osta paberit, siis joonistas ta söega valgetele majaseintele. Ta oli ka muusikaliselt andekas ja õppis iseseisvalt kitarri mängima. Esimesena märkas tema annet arhitekt Jakov Koch , kes andis talle ka esimesed kunstialased õppetunnid ning andis talle pliiatseid, pabereid ja värve. Koch soovitas ka linna kuberneril Aleksandr Kaznatšejevil noorele andele tähelepanu pöörata. Kaznatšejev saatiski poisi õppima alguses Simferoopoli Gümnaasiumisse ja seejärel Peterburi Kunstide Akadeemiasse, kuhu ta saabus 28. august 1833. Aivazovski asus õppima professor Maksim Vorobjovi maalikunstiklassis.
Aastal 1835 pälvis Aivazovski oma maastikumaalide "Vaade rannikule Peterburi lähistel" ja "Etüüd õhust mere kohal" hõbemedali ja ta määrati prantsuse maalikunstniku Philippe Tanneri abiliseks. Tanner keelas Aivazovskil iseseisvalt töötada, aga Aivazovski rikkus seda keeldu ja esitas kunstiakadeemia 1836. aasta sügisnäitusele viis maali. Aivazovski teosed said heatahtliku kriitika osaliseks , samas kui Tanneri töid kritiseeriti liigse maneerlikkuse pärast. Tanner kaebas Aivazovski peale Nikolai I-le ja tsaar käskis kõik Aivazovski maalid näituselt kõrvaldada. Aivazovskile anti andeks alles pool aastat hiljem ja ta määrati Baltimaadest pärit professori Aleksander Zauerveidi juurde lahingumaali õppima. Ta oli Zauerveidi juures kõigest mõned kuud õppinud, kui pälvis 1837. aasta septembris maali "Stiil" eest suure kuldmedali. See andis talle õiguse sõita kunstiakadeemia stipendiaadina Krimmi ja Lääne-Euroopasse.
Krimm ja Euroopa (1838– 1844 )
1838. aasta kevadel saabus Aivazovski Krimmi, kus veetis kaks suve. Lisaks meremaalidele valmis tal ka lahingumaale. 1839. aasta suvel naasis Aivazovski Peterburi, kus sai akadeemia lõputunnistuse, oma esimese auastme ja aadlitiitli.
Mõnda aega elas Aivazovski Lõuna-Itaalias, peamiselt Sorrentos. Napolis maalis ta selle ümbrusest üle 20 maali. Itaalias arendas ta välja oma töötegemise stiili, mis seisnes selles, et ta töötas vabas õhus üksnes lühikest aega, aga peamiselt maalis oma töökojas. Töökojas taastas ta maali mälu järgi, mis jättis palju ruumi kujutlusvõimele. Tema maali " Kaos " ostis paavst Gregorius XVI, kes autasustas Aivazovskit ka kuldmedaliga. Tervikuna oli tema Itaalia-reis nii loomingulises kui majanduslikus mõttes edukas. Teda kiitsid kriitikud, ja ta pälvis oma piltide eest Pariisi kunstiakadeemia kuldmedali.
1842. aasta alguses reisis Aivazovski Šveitsi, Hollandisse ja sealtkaudu Inglismaale. Hiljem külastas ta Pariisi, Portugali ja Hispaaniat. Biskaia lahes sattus laev, millega ta sõitis, tormi kätte ja palju ei puudunud põhjaminekust, nii et Pariisi ajalehtedes ilmusid teated tema hukkumisest. Venemaale naasis ta alles 1844. aasta sügisel.
Edaspidine elu
Aivazovski oli väga viljakas. Ta maalis üle 6000 töö. Seetõttu on tema töid väidetavalt võltsitud rohkem kui ühegi teise armeenia kunstniku töid. Tema loomingu põhiosa moodustavad meremaalid. Tal valmis ka maaliseeria Krimmi rannikulinnadest.
Aastast 1845 elas ta taas Feodossias, kus avas kunstikooli ja rajas ateljee. Alates 1847 oli ta Peterburi Kunstiakadeemia professor. Ta kuulus ka Rooma , Pariisi, Firenze , Amsterdami ja Stuttgardi kunstiakadeemia liikmete hulka. Teda autasustati paljude ordenitega ja ta pälvis admirali auastme.
Aastal 1856 autasustati Aivazovskit Prantsusmaa Auleegioni ordeni ja Osmanite riigi Nizvan Ali 4. klassi ordeniga. Aastal 1874 pälvis ta Osmanite 2. klassi ordeni, 1880 Osmanite impeeriumi teemantmedali ja 1890 sultan Abdülmeciti asutatud Mecitija 1. klassi ordeni.
Aivazovski tegeles aktiivselt oma kodulinna asjadega. Ta huvitus arheoloogiast ja Krimmi arhitektuurimälestiste kaitsest. Tema algatusel valmis 1892. aastal Feodossia-Džankoi raudtee. Oma raha eest ehitas ta Feodossia ajaloomuuseumi uue hoone Pjotr Kotljarevski mälestusmärgiga. Arheoloogia - alaste teenete eest valiti ta Odessa ajaloo- ja arheoloogiaühingu tegevliikmeks.
Aastal 1880 avas ta oma galerii. Galerii hoone projekteeris ta 1845 ise. 1880 avas ta seal näitusesaali, kus tutvustas avalikkusele oma töid enne seda, kui need Feodossiast lahkusid. Tema testamendi kohaselt läks galerii pärast tema surma linna omandusse. Tänapäeval kannab see tema nime ja on täielikult pühendatud Aivazovski loomingu tutvustamisele.
Aivazovski dokumentide arhiivi säilitatakse Venemaa riiklikus kirjanduse ja kunsti arhiivis, Peterburi riiklikus Saltõkov-Štšedrini-nimelises raamatukogus, Tretjakovi galeriis ning Bahrušini-nimelises riiklikus keskteatrimuuseumis.
Surm
Aivazovski suri 82-aastaselt 2. mail 1900. Veel enne surma lõpetas ta maali "Merelaht", aga oma surmapäeval alustas maali "Türgi laeva plahvatus", mis jäigi lõpetamata. Aivazovski maeti Feodossiasse keskaegse armeenia kiriku aeda. 1903 laskis tema lesk paigaldada marmorist hauakirja. See oli välja tahutud tervest valge marmori plokist ja selle autor oli itaalia skulptor L. Biogioli. Vanaarmeenia keeles oli selle peale kirjutatud sõnad: "Sündinud surelikuna, jättis ta enesest surematu mälestuse."
Aivazovski tänapäeval
Tänapäevalgi on Aivazovski maalid kõrges hinnas . Aastal 2008 müüdi Sotheby oksjonil kaks tema maali "Toidujagamine" ja "Abilaev" 2,4 miljoni USA dollari eest. Need maalid käsitlesid USA toiduabi Venemaale 1890. aastatel ja Aivazovski oli need kinkinud Washingtonis asuvale Corcorani galeriile.
Aivazovskile on paljudes maailma linnades mälestusmärke püstitatud. Nende linnade hulka kuuluvad lisaks Feodossiale Simferopol, Jerevan (2003) ja Kroonlinn (2007).
"Sinine koobas Napoli lähedal".
''Üheksas laine'' Aivazovski kuulsaim maal.
"Dessant Subaši orus" (1839)
"Ameerika laev Gibraltari kalju juures" (1873)
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_Aivazovsk i
Kokkuvõte
Aivazovski enda tehtud galeriis on umbes 400 tema maali ja visandit. Kokku maalis ta umbes 6000 maali. Ta armastas maalida loodust - taevast ja merd. Kõige rohkem aga merd, see oli talle südamelähedane. Enamusel tema maalidel on kujutatud erinevate meeleoludega merd, küll vaikselt lainetavat merd, küll tormist ja tuulist.
Kõige rohkem meeldib mulle maal on ''Üheksas laine'', kus on kujutatud mere stiihiat, jõudu ja võimsust.