Renessanss - Sandro-Botticelli (0)

5 VÄGA HEA

Sandro Botticelli
Referaat
Tallinn 2013

Sissejuhatus

15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikku ja ühiskondlikku laadi : kauplemine Idamaadega, tööstuse teke ning panganduse arenemine koondasid Itaalia linnadesse üha uusi rikkusi. Edukad kaupmehed , töösturid ja pankurid, saavutanud lühikese ajaga suuri varandusi tänu iseenda ettevõtlikkusele, muutusid iseteadvamaks ja enesekindlamaks. Nad nägid, et elu ühiskonnas ei kulge mitte “jumalast seatud” korra järgi nagu arvati eelmistel sajanditel, vaid et inimene suudab ka ise palju korda saata. Siit sai alguse usk inimesse , tema mõistuse jõusse ja loomingulistessee võimetesse. Kasvas huvi kõige maise, nii inimese kui ka teda ümbritseva looduse vastu. See huvi omakorda soodustas mitmete teadusharude arengut, samal ajal lõdvendades usukammitsaid. Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa ka soovi teiselaadilise kunsti järele. Et Itaalias oli küllalt palju säilinud Rooma - aegseid kunstimälestisi ning et lisaks sellele antiikaega millekski ideaalseks peeti, hakkati antiikkunstist eeskuju võtma. Selle antiikaja matkimise pärast nimetataksegi 15. ja 16 sajandit renessansiks , mis tähendab taassündi. Kuid muidugi ei piirdunud renessansikuntsnikud ainult vana jäljendamisega, vaid lõid ka palju täiesti uut. Itaalia renessanss jaguneb ajaliselt kaheks: 15.sajand kannab nime vararenessanss ja 16.sajand kõrgrenessanss. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firense, 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia .
Murrangulised muutused toimusid nii arhitektuuris, skulptuuris kui ka maaalikunstis.
Maalijad lähtusid nüüd loodusest, nad õppisid õiget ruumikujundust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessans. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilisrhelget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; kasutatakse puhtaid värvitoone. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui selle täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst.

SANDRO BOTTICELLI (1444- 1510 )

B Joonis 1. Autoportree Botticellist
otticelli õige nimi oli Alessandro di Mariano Filipepi . Tema ja ta vennad said hüüdnime Botticelli, mis tähendab itaalia keeles “väikesed tünnid”, seda vanema venna järgi, kes oli edukas ärimees ja kauples kaubatünnidega. Hüüdnimi viitas pigem jõukusele kui figuurile.
Sandro Botticelli oli 15. sajandi teisel poolel Firenze peamisi kunstnikke. Tema rafineeritud naiselik stiil erines Firenze tavapärasest kunstist, kuid see leidis sel segasel ajastul Firenze vaimuinimeste poolehoiu. Boticelli noorpõlvest on vähe teada. Näib, et ta oli loomult pinges ja kaldus laiskusele ja naljatamisele. Nagu kõigil renessansiaja kunstnikel, oli ka Botticellil oma ateljee , mida tunti „logelejate akadeemia“ nime all. Nimi viitab sellele, et Botticelli võis ka ise loomupoolest laisk olla. Tema peamine patroon oli Medicite perekond, kellele ta maalis altareid, portreid, allegooriaid ning vimpleid. Botticelli tõelisteks meistriteosteks on suured maalid mütoloogilistel teemadel, mis olid tulvil kirjanduslikke vihjeid ning propageerisid omalaadset jumalikku ilu. Ta viis omamoodi täiuslikkuseni vararenessansi maalikunsti.

Peamised tööd

Noormees medaliga, u 1475. Uffizi galerii, Firenze
Kuningate kummardamine, 1482 . Rahvusgalerii, Washington
Venuse sünd, u 1484. Uffizi galerii, Firenze
Kevad, u 1480. Uffizi galerii, Firenze

Venuse sünd

Poolesaja Bottiselli säilinud teose hulgas on maal, mis kujutab antiigi müüti Venuse sünnist, tema peateos. Seda teost tohib mõnes mõttes pidada renessansi esimeseks maaliks ja tema Venust renessansi võidu kuulutuseks maalikunstis. Renessansiajal, mil itaallased nii kirglikult püüdsid taaselustada Rooma omaaegset kuulsust, muutusid antiikmüüdid haritud ilmikute hulgas populaarseks. Rikas kaupmees Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici tellis Boticellilt maali oma maamaja tarbeks. Kas ta ise või keegi tema õpetatud sõpradest ilmselt selgitas kunstnikule, kuidas antiikajal oli kujutatud Venuse tõusmist merest. Neile õpetatud meestele oli tema sünd sümboolne lugu kauniduse maailma ilmumise taevalikust müsteeriumist. Võib ette kujutada, kui hardalt asus kunstnik tööle, et müüti väärikalt kujutada.
Maalil esitatud tegevust on kerge mõista. Venus on ilmunud merest tuulejumalate poolt randa aetud merekarbil ja tema ümber lendlevad roosid. Üks nümf ootab tema maaleastumist, ulatamaks talle purpurset mantlit . Maal kujutab endast täiuslikku harmooniat. Boticelli Venus on nii kaunis, et me ei märka ta kaela ebaloomulikku pikkust, ta õlgade kaldenurka ega seda, kui veidralt on ta vasak käsi kehaga ühendatud. Küllap oli asi selles, et need olid vabadused, mida Botticelli lubas endale selleks, et täiendada kujutuse ilu ja harmooniat graatsilise üldtooniga ja kõik see ühtekokku vaid tugevdab muljet ääretult õrnast ja delikaaatsest olevusest, kes on heidetud kaldale kui taevane kingitus.

Joonis 2. Venuse sünd (1485)

Kevad

Kevad e Primavera kujutab armastusjumalanna Venuse aeda. Maali tellis arvatavasti Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici kaunistamaks oma Firenze maja pulmakambri kõrvaltuba.
Pildil domineerib Venus, parem käsi üles tõstetud nagu õnnistamiseks. Tähendusrikkalt kannab ta Firenze abielunaise peakatet: tõsiasi, mis vihjab maali seotusele pulmadega.
Botticelli kujundas välja stiili, kus ülim tähtsus oli selgel joonel. Kokkupõimunud käed, keerukad drapeeringud ja kolme graatsia lainetavad lokid demonstreerivad igati tema oskusi. Graatsiate selgepiirilised näod, pikad kaelad, lauged õlad, kumerad kõhud ja saledad pahkluud kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali.
Sinine tiivuline figuur on üks Botticelli kõige omapärasemaid väljamõeldisi. See on vaimutaoline Zephyros , läänetuule jumal ja Venuse sõnumitooja. Ta jälitab oma armastatud Chlorist.
Lillede jumalanna Flora on maalil tähtsamaid figuure, mis tasakaalustab pildi paremat poolt. Ta tipib ilu kehastusena üle lilleaasa ja külvab enda ümber lilli. Ta viitab abielu edasistele rõõmudele ja on Firenze, lillede linna sümbol. Flora kleit on kohaselt kaunistatud lilledega, mis aimavad järgi tikandit. Botticellit võlus ornamentika ja stiliseeritud mustrid . Sellest annavad tunnistust ka Venuse ümber kujutatud taeva taustal välja joonistuv lehestiku halo , lillevaip ning kuldsete puuviljade muster rohelise lehestiku foonil .
Flora taga käib Chlorise flirt Zephyrosega. Kui Zephyros Chlorisesse armus , jälitas ta ehmunud nümfi ning võttis ta endale pruudiks, muutes ta jumalanna Floraks. Botticelli näitab maalil- ehk küll veidi otsitult- Flora saamislugu.
Botticelli prunniskõhuline vallatu armastusjumal Cupido on kontrastis teiste figuuride pühalikkuse ja sihvakusega. Legendi kohaselt on ta silmad seotud- armastus on ju pime- ja ta on ema Venuse läheduses. Cupido sihib noolega, mille teravikus leegitseb armastus, üht kolmest graatsiast- on see üleannetus või delikaatne kompliment Pierfrancesco pruudile? Tore on näha, et naljalembene kunstnik pole muutunud tõsiseks ka nii harda pildi juures.
Joonis 3. Kevad (1482)

Kasutatud kirjandus

1. Cumming, Robert. Suuri kunstnikke, Koolibri, 2000.
2. Gombrich, E.H. Kunsti lugu, Kirjastus Avita , 1997.
3. Viirand, T. Kunstiraamat noortele, Tallinn, Kirjastus „ Kunst “, 1982.
4. SL Õhtuleht, 3.märts 2001

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

1415926 Õppematerjali autor

Ülevaatlik referaat renessansi-ajastu kunstnikust

kunst kunstiajalugu renessanss itaalia sandro botticelli referaat ülevaade

Sarnased õppematerjalid

doc

Renessansiajast maalikunstnikud:Sandro Botticelli

Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa ka soovi teiselaadilise kunsti järele. Et Itaalias oli küllalt palju säilinud Rooma- aegseid kunstimälestisi ning et lisaks sellele antiikaega millekski ideaalseks peeti, hakkati antiikkunstist eeskuju võtma. Selle antiikaja matkimise pärast nimetataksegi 15. ja 16 sajandit renessansiks, mis tähendab taassündi. Kuid muidugi ei piirdunud renessansikuntsnikud ainult vana jäljendamisega, vaid lõid ka palju täiesti uut. Itaalia renessanss jaguneb ajaliselt kaheks: 15.sajand kannab nime vararenessanss ja 16.sajand kõrgrenessanss. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firense, 16.sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Murrangulised muutused toimusid nii arhitektuuris, skulptuuris kui ka maaalikunstis. Maalijad lähtusid nüüd loodusest, nad õppisid õiget ruumikujundust, varjutamist, loomulike

Kunstiajalugu

doc

Sandro Botticelli referatiivne uurimus

Tapa Gümnaasium Liina Saia SANDRO BOTTICELLI (ALESSANDRO DI MARIANO FILIPEPE BOTTICELLI) Kunstiajaloo referatiivne uurimus Tapa 2008 Alessandro Botticelli (u 1445- 1510) Info: Õige nimi Alessandro di Mariano Filipepi Sündinud 1445 Surnud 1510 Rahvus Itaalia Tegutses peamiselt Firenze, Rooma Peamine tehnika tempera (munakollase abil seotud väikestest värviosakestest tehtud emulsioon, mis on veega lahjendatud, kuivab kiirestija on kõva, seega püsiv) ja fresko (maalimine märjale lubjakrohvile, nii et kui see kuivab värv muutub krohvi osaks) Peamiste teoste asukoht Firenze, Galleria degli Uffizi

Kunstiajalugu

odt

Sandro Botticelli - kevad

Sandro Botticelli. Kevad. Lorenzo de`Medici tellis Botticellilt maali, armastusjumalanna aeda kujutava meistritöö "Kevad" ("Primavera"). Teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba Lorenzo de`Medici Firenze majas. Botticelli on igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud Medicite suursugusust ja pulmapäeva tähtsust. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele Medicite perekonna vapil, Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Nimi ise Medici tähendab arsti. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust

Kunst

odt

Sandro Botticelli

Kunda Ühisgümnaasium Referaat teemal: SANDRO BOTTICELLI Juhendaja: Uno Trumm Koostaja: Lenne Lahtvee Kunda 2009 Sandro Botticelli on sündinud 1. märtsil 1444. või 1445. aastal Ognissanti vallas Firenzes, Itaalias. Sünnijärgne registreeritud nimi oli tal Alessandro di Mariano Filipepi. Sandro oli neljas laps. Hüüdnime Botticelli, mis tähendab väikest vaati või tünni, pani Sandrole tema vend ning see sobis noorele kunstnikule suurepäraselt. Sandro Botticelli on itaalia vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli üks omapärasemaid ja geniaalsemaid renessanssi meistreid ning ta õppis Filippo Lippi käe all, kuid sai mõjutusi ka Verrocchio´lt. Botticelli luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Tema enda tähtsaimaks õpilaseks

Kunstiajalugu

odt

Sandro Botticelli

Kuressaare Gümnaasium Sandro Botticelli Referaat Koostaja: Liina Kungla Klass: 11e 2008.a Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................................3 2. Stiili arenemine............................................................................................................................4 3. Botticelli tuleks kunsti............................................................................................................4 4. Sandro Botticelli elulugu ning ühiskonnaga kaasnevad mõjutused loomingus.................5 5. Sandro Botticelli teosed.................................................................................................8 6. Maalide tõlgendused...........................................................................................

Kunstiajalugu

docx

Antiikjumalad renessanssi kunstis

eetose ilme. Teatud ettekujutuse Polygnotose kunstist annab Oriveto krateer, millel on kujutatud Niobe laste tapmist Apolloni ja Artemise poolt.Antiikajastu kuulsaim maalija Polygnotose kõrval on Apelles. Ta sündis Efesoses ja kuulus joonia koolkonda. Ta oli Aleksander Suure kojamaalija ja olevat olnud virtuooslik meister. Tema maale kiideti peamiselt nendes avalduva peene maitse ja sarmi pärast, eriti naiste kujutamisel. Ka tema loomingut tuntakse üksnes kirjanduslike allikate kaudu 1.1 renessanss Areneb uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur. Luuakse uusi vajaminevaid kunsti käsitööesemeid. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja

Ajalugu

docx

Renessanssi teoste iseloomustus

Pildil on palju detaile, mis toovad välja sündmuse pühaduse: näitekst koer, kes sümboliseerib truudust, lühtris on süüdatud üks küünal, mis sümboliseerib jumala kõikenägevat silma. ,,Madonna kantsler Roliniga" - Nocolas Rolin oli jõukas Burgundia hertsog, see maal on Rolini kingitus Autuni katedraalile. samasuguse figuuripaigutuse, linnavaate ja kirju põranda mustriga maal oli ka Rogier van der Weydenil, mõlemad olid Burgundia hertsogi õukonnas. ,,Veenuse sünd" Sandro Botticelli Sandro Botticelli on sündinud u. 1445 aastal Ognissanti vallas Firenzes, Itaalias. Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane, kuid on saanud mõjutusi ka Verrocchio 'lt. Botticelli luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal

Kunstiajalugu

doc

Renessanss - vararenessanss ja kõrgrenessanss

. 17 18 Renessanss Prantsusmaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 Renessanss Saksamaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Renessanss Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Kasutatud materjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . 22 2 Sissejuhatus Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. Itaalias oli ja on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega, sest sel ajal loodi

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid