Maale lähedases asendis (nn. alumine ühendus Päikesega) ulatuvad Veenuse sirbi otsad märgatavalt üle keskjoone -- seal näeme päikese poolt läbivalgustatud atmosfääri. 2. Iseloomustage Veenuse liikumist. V: Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. 3. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. V: 4. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Marss 1. Millal on kõige parem vaadelda Marssi? V: Teleskoobis on Marss näha palju paremini kui Veenus või Merkuur. Kui neid nn. siseplaneete peame vaatlema "vastu valgust" (asuvad nad ju meie ja Päikese vahel), siis Marss, asudes Päikese poolt vaadatuna Maast väljaspool (esimene välisplaneet!), on vaatluste ajal hästi valgustatud
10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist? 11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid? 12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 13. Kirjelda Keskmise riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 14. Kirjelda Uue riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 15. Millised elanikkonnakihid eksisteerisid Vana-Egiptuse riigis? 16. Naise positsioon Egiptuse ühiskonnas? 17. Mis on Rosette`i kivi? 18. Milline oli aastaaegade vaheldumisega seotud müüt Vana-Egiptuse religioonis? 19. Vana-Egiptuse matmiskombed? 20. Vaarao Ehnatoni usureform? 21. Millest räägib kirjandusteos "Sinuhe jutustus"? 22. Mis on maat? 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? Arheoloogia ehk muinasteadus uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, mil kirja kas veel ei kasutatud või millest on kirjalikke tekste säilinud vähe.
Tühjust kõnetav inimene Inimene on küttimise ja koriluse aegadest saadik tundnud nimetamatu teisitioleva kohalolu.Taevajõudude mõnikordne raevutsemine kohutas meie esiisasid. Samal ajal õpiti tundma aastaaegade vaheldumisest tingitud muutusi ja loodusrütme; ei saanud märkamata jääda, kuidas kõik olev ringlemisi liigub ja iseendale ruumi teeb. Elukeskkond oli mütologiseeritud ja ümbritsev elutu aineski hingestatud ja kaasa elav. Maapinna viljastava toime avastamine lõi viljakuskultuse, sellest ajast loodi ilmselt füsioloogilise analoogia põhjal Maa-Ema personifikatsioon (Egiptuses küll hoopis meessoost maajumalus Geb, jumal teab miks), mis tasakaalustas stiihilist looduse omavoli.
Taiga Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja- Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas. Okasmetsavöönd on kõige laiemini levinud loodusvöönd, millega on kaetud enamus Kanadat ja Venemaad. Lõunapoolkeral on okasmetsi väga vähe. Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid sega- ja lehtmetsas karmim. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on -10° kuni -30°C, juuli +10° kuni +20°C. Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm ja ületab aurumist. Sademete rohkuse tõttu on nendel aladel välja kujunenud tihe vetevõrk. Suur temperatuuri kõikumine mõjutab pinnamoodi (kivimite murenemine). Suur sademete hulk põhjustab muldade leetumise toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist. Taiga tähtsaimad puuliigid on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga ja seedermänd. Kõrvuti okaspuudega kasvab ka kohat...
Planeedid ehk rändtähed, mis kuuluvad päikesesüsteemi ja tiirlevad ümber päikese ( Merkuur, Veenus, Maa ) Millistes liikumistes osaleb maa? Maa pöörleb ümber oma telje ja Maa tiirleb ümber päikese. Selgita öö ja päeva teket, miks nende pikkus muutub? Öö-päev tekib siis kui maakera pöörleb ümber oma telje. Kevadisel pööripäeval muutub. Kuna see telg on viltu, sellepärast, kuna poolkerale paistab vahel rohkem päikest ja vahel vähem. Selgita aastaaegade teket? Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Ma teekonna tasandi suhtes. Kuu liikumine ümber Maa, kuu faasid ? Kuu tiirleb ümber Maa orbiidil, mille tasand on Maa orbiidi tasandi suhtes 5' kaldu. Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. · kuu loomine (kuud ei ole näha) · noorkuu
*15.saj. võeti motett kirikusse tagasi Kölni Franco klassikalise ajastu helilooja pani aluse kaasaegsele noodilugemissüsteemile(solmisatsioonisüsteemile) loobus neumadest iga noot tähistab ühte konkreetset heli iga noot ja paus saab endale kindla väärtuse Muusikateooria keskajal arutleti muusika sügavama olemuse üle seostati teadusega ja teoloogiaga koolisüsteemis muusika kõrgeim teadus 1)musica mundana taevakehade liikumisel, aastaaegade vaheldumisel jne tekkiv heli, mis inimkõrvale mittekuuldav 2)musica humana inimmuusika, kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel, inimese ja maailma harmoonia, inimkõrvale kuulmatu 3)musica instrumentalis kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, järgides eelmiste tasandite harmooniareeglit, inimkõrvale kuuldav
Aastaaegade vaheldumise mitmekesisus Juhan Liiv ja Lydia Koidula aastaaegadest luuletuste võrdlus Aastaajad lähevad märkamatult teineteisest üle. Kõik juhtub kiirelt ja silmapaistmatult. Loodus tahaks end justkui salaja muuta, nii, et keegi sellest aru ei saaks. Tema maalilisust ja ilu tahavad kirjanikud oma luuletustes välja tuua võimalikult palju. Läbi luuleridade on looduse rikkalikkust ja võimu ning muutusi hea näidata. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva biograafiaga isik. Mõlemad luuletajad on kirjutanud palju loodustemaatilist luulet. Liivi loodusluule on koondunud aastaaegadele, enamasti sügisele: ,,üle külmetanud / sügisese maa, / pa...
hiigelsuured kõrge võraga igihaljad puud. Suuremate puude all kasvavad tihedamalt madalama võraga puud. Kuna puude kõrgelasuvad võrad katavad suure osa päikesest, jõuab maapinnale väga vähe valgust. Vähesest valgusest tingituna on vihmametsade alustaimestik suhtelisel hõre. Alustaimestik on suhteliselt hõre Huvitavaid fakte Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliselt pole. Rohurinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust. Enamik vihmametsa loomadest elutseb ühel puurinnetest.
10. Seadus- kõrgeima riigivõimuorgani kehtestatud reeglid, mille täitmine on kohustuslik. Seadused reguleerivad inimese käitumist, hoiavad ühiskonnas korda, aitavad ühiskonnal toimida ja reguleerivad inimeste vahelisis suhteid ja nende kooselu. 11. Sotsiaalsed normid- suulised/kirjalikud käitumisreeglid. 12. Loodusseadused- seadused, mis eksisteerivad inimestest ja ühiskonnakorraldusest sõltumata, nt. Gravitatsioon, aastaaegade vaheldumine, jt. 13. Kirjutamata seadused- Inimese loodud seadused, mis kujunesid rahva kultuurist ja kommetest, anti edasi põlvest põlve. 14. Kirjalikud seadused- Inimeste loodud seadused, mille aluseks on õigusnormid ja mis on kohustuslikud kõigile. 15. Tava- eelnevatelt põlvedelt päritud käitumisreegel, mis määrab ära inimese käitumise erinevates olukordades, nt. Kätlemine tervitades 16. Tabu- üldkohustuslik range keeld, nt nõukogude liidus jõulude pidamine. 17
Mängus areneb lapse püsivus, järjekindlus, nõudlikkus enda ja oma tegevuse vastu ning oskus rakendada teadmisi igapäevasituatsioonide lahendamisel. Loovmängudes matkitakse ühiskondliku elu sündmusi, isiklikke kogemusi. Paralleelselt mänguga hakkavad laste tegevustes olulist osa omandama õppimine ja töö. Suurenevad laste orienteerumisalased oskused: määravad kindlaks esemete vastastikuseid asendeid ja suundi, märkavad muudatusi ruumide kujunduses, omandavad aastaaegade järgnevust ning ajamõisteid. Viieaastase lapse mõtlemine on kaemuslik-kujundiline. Seoses lapse kogemuste kasvuga algab kaemuslik mudelite üldistamine, nende muutumine iseseisvateks mõttelisteks mudeliteks. Hakkab kujunema terviklik kujundiline arusaam ümbritsevast, mis võimaldab lapsel aru saada küllalt keerulistest sõltuvussuhetest ning mõistatustest, vanasõnadest. Lapsed hakkavad ise koostama mõistatusi ja lihtsaid ülesandeid.
Tõde ja Õigus See kirjand on minu arvamus ja kokkuvõtte Tõde ja Õigus filmi kohta. See filmi on loodud A. H. Tammsaare romaani põhjal mis avaldati 1926 aastal. Film oli loodud Eesti 100. sünnipäevaks, mille režissööriks on Tanel Toom. Filmis kujutatakse Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi alguseni. Film üldiselt väga meeldis ja arvan, et see on üks parimaid eestleste poolt loodud filme. Lisaks arvan, et Tanel Toom on üks parimaid Eesti režissööre ja tal on väga palju potensiaali. Ta teadis väga hästi kuna stseen lõpetatad, et vaataja saaks selle mõtte kätte mida öelda taheti. Väga nautisin ka filmimuusikat, sobis väga filmi esteetikaga kokku. Film algas kui Andres ja Krööt liikusid enda uude kodu mille nimeks on Varga Mäe, hiljem selgus ka, et mägi ...
769 km E: Narva W:Ramsi n, Nootamaa s. · 2222* saart üle 1 ha ~400 saart asustatud ~20 saart * 2015. a. seisuga Purekkari neem Eesti mandriosa põhjapoolseim tipp 59° 40´ N Vaike Rootsmaa foto Geograafiliste koordinaatide tähtsus · Geograafilisest laiusest oleneb: päikeselt saadav valgus- ja soojusenergia hulk aastas · aastaaegade kujunemine, · öö ja päeva pikkuse muutumine: suvisel pööripäeval on päeva pikkus ~ 18 tundi, talvisel pööripäeval on päeva pikkus vaid 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. · Geograafilisest pikkusest oleneb: ajavöönd · Eesti asub Ida-Euroopa ajavööndis: määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi, Eesti aeg on maailmaajast kaks tundi ees.
Maa pealt nähtav pilt aasta jooksul mõnevõrra muutub, sest Maa teeb selle aja jooksul ringi ümber Päikese. Üheks põhjuseks on seejuures asjaolu, et maakera pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kr võrra kõrvale kallutatud. 3. Miks tekivad aastaajad, öö ja päeva vaheldumine? Maa liigub pidevalt. Ta pöörleb ümber kujutletava telje. Maakera pöörlemine põhjustab öö ja päeva vaheldumist 24 tunni jooksul. Samal ajal tiirleb Maa ümber Päikese. Aastaaegade vaheldumine ongi põhjustatud Maa tiirlemisest ja sellest, et Maa pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kraadi võrra kõrvale kallutatud. Selline kalduolek põhjustab aastaaegade vaheldumise. 4. Kuidas tekivad Kuu faasid? Kuu tiirleb ümber Maa mööda ümarat ellipsit, mille ühes fookuses asub Maa. Kuu kaugus Maast kõigub 356 000- 402 000ni. Nende tiirlemis-, ja pöörlemisperiood langevad kokku. Seetõttu näeme ainult Kuu ühte poolt
tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamine soojuskiirguse neelaja on veeaur, kuid ka CO2, CH4, O3 – neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. See on toimunud kogu aeg. Viimastel aastatel on inimtegevuse tõttu CO2 hulk suurenenud. Kuigi see efekt on vajalik, et elu saaks maal püsida. Aastaaegade teke Kuna maa pöörlemistelg on kaldu (23,5 kraadi), saavad põhja- ja lõunapoolkera aasta jooksul erineval hulgal kiirgusenergiat. See kutsubki esile aastaaegade tekkimise. Kevadest sügiseni on keeratud Maa põhjapoolkera rohkem päikese poole, saab kiirgust rohkem. Tekib kaa pooluste ümbruses polaaröö ja polaarpäev. Ekvaator saab enamvähem võrdse koguse kiirgust. ILMAKAARDI ISELOOMUSTAMINE KLIIMADIAGRAMMI KIRJELDAMINE Kliima kujunemine Kindlad tegurid: Maa kaugus Päikesest, maa kuju ja mass, pöörlemistelje kaldenurk, Maa asend Päikesesüsteemis. Mingi koha kliimat kujundavad kliimategurid: 1
Sotsiaalseid oskusi saab Waldorfpedagoogika kohaselt arendada kõige paremini rühmas, kus on erivanuses lapsed. Noorematel lastel on eeskujuks vanemad ning 2 vanemad saavad tunda end tublide ja kasulikena abistades nooremaid. Tugevalt pannakse rõhku laste ühismängudele, vabamängudele ning lavastus- ja rollimängudele. Igal päeval ja nädalal on oma rütm. Koos lastega kavandatakse aastaaegade pidusid, et lapsed saaks aimu aastaaegade iseärasustest, õpiks tundma erinevaid pühi ja puhutakse aastaajale õige hoog sisse. Tähtsad on ka sünnipäevad. Lasteaia päev algab hommikul kell 8.00. Õpetaja võtab lapsed vastu ja suunab nad riietuma ning seejärel on aega vabategevuseks. Iga päev võtab laps kodust kaasa puuvilja, mida koos pestakse ja tükeldatakse ning suhu pistetakse samal ajal vesteldes eelmise päeva sündmustest. 8
· Altarimaalid. Paradiis(pattulangemine), maine elu pattudega, põrgu · Inspireerinud 20. saj sürrealiste(Viiralt, Salvador Dali) · ,,Lõbude aed" 16. saj · Traditsioonide jätkajad 2 · nn. Romanistid- eeskuju It kõrg renessanss Peeter Brueghel 1530- 1569 · Piltidel õpetlik moraalitsev tähendus · Olutikumaalija · Peenmaalitehnika · Peategelane- lihtne talupoeg(kohmakad) hüüdnimi- Talupoegade Brueghel · ,,Jahimehed lumes"- aastaaegade tsükkel · ,,Talupoja pulm" · ,,Pimedad"- traagika-füüsiline ja vaimne pimedus, lüüriline loodus. Renessanss Saksamaal 16. sajandil Tunnused: · Reformatsioon · Trükigraafika levimine- raamatu trükkimise sünnimaa Arhidektuur: · Gooti traditsioonide jätkamine · Raidkivist kaunistused reness. Stiilis · Valitsejate ja aadlike klassid Maalikunst: · Õitseng kuni 1520 aastani · Sügavtrükitehnika leiutamine- vasegravüür · Usuline õpetlik sisu
liturgilise laulu põhiülesannet vaimuliku teksti laulmist. Seetõttu keelustati motett kirikulauluna 13.sajandil. Muusikateooria keskajal Keskaegses koolisüsteemis oli muusikaõpetus 7 vaba kunsti seas kõrgeim ja suurima ülistusastmega teadus. Muusikat seostati suuresti matemaatika ja muude täppisteadustega. Muusika kolm kategooriat: a) Musica mundana universumi muusika, kõiksuse, taevakehade, looduse, aastaaegade harmoonia. b) Musica humana inimmuusika, inimese ja mikrokosmose harmoonia c) Musica instrumentalis kõlav muusika, toovad kuuldale pillid ja inimhääl
maastiku päralt, mis kujutab endast kõrbe ja savanni vahelist poolkuiva üleminekupiirkonda.Mali on lähistroopilise kuni poolkuiva kliimaga. Maastik on enamasti lame, kerkiv kuni rulluva põhjapoolse tasandikuni kaetud liivaga koos savannidega ümberringi, Nigeri jõega lõunast. Kirdes on Adar des Ifoghas. Suurem osa riigist on kaetud Sahara kõrbega, mis toodab kuuma, tolmurikast harmattanit(Lääne- Aafrika kõrbetuul) udust harilikku kuivade aastaaegade kestel ja juhib kuni korduva põuani. Kliima: Pooltroopiline lõunas ja kuiv(põuane) lõunas. Kliima on palav ja kuiv , mida enam läheneda kõrbele, seda kõrgemale tõusevad kuumakraadid ning vähenevad sademed.Lõunas kestab vihmaperiood juunist oktoobrini, põhjas seevastu sajab harva. Aastane sademete hulk umbes 100mm. Kliima talvel 16C-24C. Kliima suvel 24C-38C. Jõed: Tähtsamaid jõed on Niger, mis läbib suurt osa maast ja Senegal, mis niisutab lääneregiooni
Kõige madalam rinne on vähese taimestikuga, sest sinnani ulatub vaid väike kogus valgusest. Puu tüvede ümber põimub palju liaane, kes väänduvad üha kõrgemale ja kõrgemale kuni kõrgemate puude latvadeni. Kuid puude tähtsus on väga oluline ka epifüütidele, mis kasvavad puude okstel ja tüvedel näiteks sõnajalad, orhideed ja katkused. Peale eel nimetetud taimedele kasvavad vihmametsas saprofüüdid ehk kõdutaimed ja ka parasiit- taimed. Rohked taimed, soe ja niiske kliima ning aastaaegade mitte erinemi- ne põhjustavad selle,et taimed saavad õitseda ja vilju kanda sama aegselt, mis tekitab vihmametsas tugevat lõhna. Taimed ühtlustavad veeringet ja pidurdavad kasvuhooneefekti, tarbivad üleliigset süsihappegaasi ning puhastavad vett. Vihmametsades kasvavad näiteks järgmised taimed:viigipuu hiidbambus, kautsukipuu, kakaopuu, mangroovtaimed ning Lõuna-Ameerikas amasoonase viktooria. Loomastik on samuti väga liigirohke. Vihmametsad on väga lärmakad, sest seal
· Teises hääles ladinakeelne vaimulik tekst. · Kolmandas hääles prantsusekeelne ilmalik tekst. Kölni Franco muusikateoreetik, lõi uue notatsioonisüsteemi (vältused). Peamised vältused: longa (täisnoot) ja brevis (poolnoot). Muusikateooria keskajal: 7 VABA KUNSTI: Grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Muusika: · Universiumi muusika (kõiksuse, makrokosmose, sfääride harmoonia, taevakehade liikumine ja aastaaegade vaheldumine). · Inimmuusika (inimese, mikrokosmose harmoonia, kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel). · Kõlav muusika (inimhääled, pillid). Boethius Rooma filosoof, pani aluse kolmikjaotusele muusikas (vt ülal).
Tartu Kutsehariduskeskus STONEHENGE 1 Stonehenge asub Salisbury tasandiku kriidimadalikul Lõuna-Inglismaal. Nimi "Stonehenge" on pärit saksidelt ja tähendab rippuvaid kive. Esimesena asus Stonehenge'i uurima 17. sajandi arhitekt Inigo Jones, kes pidas seda roomlaste templiks. 18. sajandil arvas antikvaar ja vabamüürlane William Stukeley, et Stonehenge on kunagine druiidide pühamu ja järelikult on selle rajanud druiidid. Tänapäevaste vahenditega on tehtud kindlaks, et Stonehenge on palju vanem ja selle rajajaks ei saa olla roomlased ega druiidid. Stonehenge on kromlehh ehk mehnir ja dolmen ühes ehitises. Stonehenge asukoht. STONEGENGE EHITAMINE 2 Stonehenge'i ümbritseb avatud Wiltshire maastik, kus on toimunud palju ajalooliselt täht...
Leedu rahvuskirjanduse rajaja KRISTIJONAS DONELAITISe looming (1714– 1780) sarnaneb Burnsiga oma talupoegliku päritolu ja rahvuslik realistliku laadi poolest. Donelaitis pääses õppima Königsbergi ülikooli, hiljem töötas pastorina. Tema eluajal moodustas Leedu ühtse riigi Poolaga, leedu pärisorjadest talupoegade elu oli väga raske. Donelaitise kuulsaimas luuleteoses, 4-osalises poeemis „Aastaajad” oli peategelaseks pärisorjast talupoeg, aastaaegade vaheldumine ja talupoja elurütm on põimunud. Johann Wolfgang GOETHE sai oma luuleloomingu algul mõjutusi nii rahvaluulest kui ka Shakespeare’ilt. Mõlema poole suunas teda Herder. Goethe hakkas otsima uusi, vabamaid rütme ja jõudis vabavärsini. Noore Goethe luule oli „tormi ja tungi” perioodil rahvaluulelähedaselt tundmusrikas ja meloodiline. Nt „Nõmmeroosike” on rahvalaulu töötlus Kuulus luuletus sellest perioodist on „Mailaul”, „Metsavaimu”
Juhan Liiv (1864-1913) Luule ja elulugu Juhan Liivi luuletusi „Sina ja mina“ „Mets kohas...“ „Eile nägin ma Eestimaad“ „Rändaja“ „Ta lendab lillest lillesse“ „Mine, mine, lumekene“ „Küll on lainte hiilgus ilus“ Teemad Kõige enam saab Juhan Liivi luules eristada: Loodusluulet Isamaaluulet Armastusluulet Mõtteluulet Luuletuste meeleolu Juhan Liivi luule oli erineva meeleoluga. Enamus luuletusi olid negatiivsed, sügavamõttelised, üksildased, masendavad ja kurvad. Osad oli jällegi vaimukamad ja rõõmsamad. Haigusaastatel oli Liiv kodutu ja Liiv luuletas ulualuse ja hingerahu otsinguil ning läbielatu ja – tunnetatu põhjal. Paljudes luuletustes oli Juhan Liiv kirjutanud oma muredest ja igapäevasest kurbusest. Kodus, pere ja sugulaste juures elades ning haiguse käes vaeveldes kirjutas Juhan Liiv oma elu parimad luuletused. Juhan Liiv kasutas oma luuletustes palju kordusi ning rahvaluulepärast algriimi ning tema sõnavara ol...
Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Maismaal elavad metssead, pühvlid, kääbus elevandid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, tapiirid, gorillad, orangutangid, ahvid, pärdikud, paviaanid, simpansid, laisikud, puumad, leopardid, jaaguarid jt. HUVITAVAID FAKTE *Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. *Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. *Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. *Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliselt pole. *Rohurinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust. *Enamik vihmametsa loomadest elutseb ühel puurinnetest.
Kohanemine pöörduv, otonogeetiline adaptsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon Ökotüüp = ökoloogiline rass = populatsiooni adapteerunud osa Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda Tarduni lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks Suveuni kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks 2. praktikum Toitumine toiuds sisalduva energia osaline kasutamine elutegevuseks ning ülejäänu edasiandmine toiduahela järgmistele lülidele Toiduahel jada organisme, keda seob järjestikku toitumine Autotroof taim, mis sünteesib eluks vajalised orgaanilised ained ise Heterotroof loom, kes saab elada tänu sellele, et sööb kedagi teist Salumetsa toiduvõrgustik: Arukask A kasevaksik H metsvint kährik hunt
AJALOO KT KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kunsti funktsioonid 2. Kunsti eeldused 3. Varasemad näited kunstist 4. Vanade tsv kunst 5. Kreeka kunst ja olulisus 6. Kunsti raha väärtused 1) Kunst pakub emotsioone ja väärtuse kandja 2) Kunst nõuab aega nii tegemine kui ka visiooni loomine. On vaja ideed materjali, oskust. Kunsti saab vaadelda ja kogeda 3) Koopamaalid 4) Mesopotaamia kunst 6000-6800 eKr Tähtis oli keraamika, Keraamikas tuli kasutusele potikeder, perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. 5) Vana-kreeka kunst jaotatakse kolmeks perioodiks : 1) Arhailine periood ehk vanaaeg ( 7-6.saj. eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg (5-4. saj. eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood (3-1.saj. eKr. TEMPLID Templid ehitati kivist alusele ning sinna saamiseks kasutati madalat treppi. Templi ette ehitati tihti kivist altar ohverdamise tarbeks...
MHz ja 28 MHz sagedusribades. Aastaaegade vaheldumisest tingituna muutuvad E kihi kriitilised sagedused, millede keskväärtus suvel võrdub ~ 4 MHz ja talvel ~ 3 MHz. F kiht muutub aastaajaga vähe, selle kriitiliseks sageduseks õhtuti on keskmiselt 4 - 7 MHz. F1 kiht, mille kriitiliseks sageduseks suvel on ~ 5 MHz, kaob talvel harilikult täielikult. F2 kihi kriitiliseks sageduseks on suvel keskmiselt 7 - 9 MHz, talvel 11 - 12 MHz. Ionosfääri olek on väga muutlik aastaaegade üleminekuperioodidel, kevadeti ja sügiseti. ~11 aastane Päikese laikude intensiivsuse tsükkel mõjutab ioniseeritud kihtide tiheduse muutumist kõige tugevamini (tsüklite pikkused võivad erineda, kestes 9 aastast kuni 12 aastani). Tsükkel algab üksikute päikeselaikkude ja radiatsioonipursete arvu ning esinemistiheduse pideva suurenemisega, millega kaasneb ka päikesekiirguse intensiivsuse pidev kasv. Selle tagajärjel
Varajases astronoomias vaadeldi ja ennustati nähtavate taevakehade, eriti tähtede ja planeetide liikumist. Hakati koostama horoskoope. Vanaaja astronoomid eristasid tähti ja planeete, sest tähtede suhteline asend püsis sajandeid muutumatuna, seevastu planeetide suhteline asend muutus võrdlemisi lühikese aja jooksul märgatavalt. Planeetide hulka arvati ka Päike ja Kuu. Algselt samastati taevakehi jumalate ja vaimudega. Taevakehi ja nende liikumist seostati näiteks vihma, põua, aastaaegade ja loodetega. Arvatakse, et esimesed "kutselised" astronoomid olid preestrid, kes pidasid taevast jumalikuks, mistõttu astronoomia ongi vanaajast peale seotud astroloogiaga. Arvatakse, et vanaaja astronoomilise otstarbega ehitistel (näiteks Stonehenge) olid ühtlasi kultuslikud funktsioonid. Kõigis vana aja kultuurides oli taevakehadega seotud nähtuste uurimine erineval kohal. Astronoomia kui teadusharu jõudis oma õitsenguni alles renessansiajal, kui seda hakati
vulkaanilisel tuhal ja liival. Veenuse orbit ja pöörlemine Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, ning alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Kuna Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Veenuse atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud On arvatud, et Veenusel võis tekkida elu paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist, siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu
Kool Referaat Liikumine Nimi Klass Koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Mehaaniline liikumine.............................................................................................................4 Pikkuse mõõtmine..................................................................................................................5 Aja mõõtmine.........................................................................................................................6 Kiirus .....................................................................................................................................7 Kokkuvõte.......................................................................................
pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 4.iseloomusta Maa-rühma planeetise atmosfääri ja pinda. 5.milliseid taevakehi nim. planeetideks. Planeet tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). 6.millest sõltub planeetide aastaaegade ja öö-päeva vaheldumine? Aastajad vahetuvad kuna, planeedid pöörlevad päikese suhtes nurga all ja öö-päev selle pärast, et ma pöörleb ümber oma telje. 7.kuidas mõjutavad looded planeetide liikumist? Looded ehk tõus ja mõõn. Need mõjutavad planeetide liikumist nii, et tõusulaine liigub maa liikumisele vastas suunas. Hõõrdejõud takistab pöörlemist. Hõõrdejõud on tiirlemise aeglaseks teinud planeetidel. 8.miks me näeme ainult ühte kuu poolt.
Ju siis sellepärast, et ta liigub kiiremini kui teised planeedid. Merkuur on Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Ta kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.Väga omapärane on Merkuuri pöörlemis- ja tiirlemisperioodide vahekord - ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Merkuuri pöörlemistelg on orbiidi tasandiga risti, seetõttu puudub aastaaegade vaheldumine. Merkuuri keskmine kaugus Päikesest on 57919000 km. Merkuuri suurim kaugus Maast on 217000000 km ja vähim kaugus Maast on 82000000 km. Keskmine orbitaalkiirus on Merkuuril 47,88 km/s ja see on suurim planeetide seas. Merkuuri läbimõõt on 4880 km ja pindala on 75 miljonit km 2. Planeedi mass on 3,303 * 1023 kg ja tihedus on 5,3 g/cm3. Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s 2. Merkuuri raskusjõud on palju suurem kui kuul. Merkuuri ööpäev ühest
Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, Mühistes metsadest läbi ja vilistes ladvus, Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas, Karustab kadaka käharaid, kolletand põõsaid, Kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, Kitkub ja katkub veel viimaseid külemtand lilli, Hullab ja möllab ja tantsib ja ulud kui hunt üle nurme. (Marie Under) Kuid teemaks ei ole ainult aastaaegade luuletused. Mõlemate kogutud luuleteostes leidub ka palju looduses pesitsevatest saladustest ja ohtudest. Seda kõike saab nautida maal, kuskil linnast väljas. Sealt tulebki Marie Underi armastus looduse vastu, kuna aastaid tagasi elati enamjaolt siiski pigem maal. Kõige kaunimaks muudab looduses hääled, eriti linnulaul. ,,/ Laula, laula / oma lühikest laulu, / heida, heida / heledat häält./" Sel ajal oli ka probleemiks juba maakera otstarbekas kasutamine ja selle mitte reostamine,
on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal. Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe. Rõhk on atmosfääris 9.3 Mpa, mis on 90 korda suurem kui Maal. Orbiit ja pöörlemine Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Kuna Veenus pöörleb hästi aeglaselt teistpidi kui ülejäänud planeedid kestab seal üks päev 117 maist päeva ja aastas on seal vaid 2 päeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Planeet ja tuum Diameeter: 12,100 kilomeetrit Mass: 4.868 5 × 1024 kg Gravitatsioon: 8.87 m/s2 keskmine tihedus: 5,25 g/cm3 Ka siseehitus sarnaneb maa omaga Tuum Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada
Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Kuu ja planeetide liikumist ning aastaaegade vaheldumist. Mis on Sodiaak? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil. Sodiaak on 12 tähtkujust koosnev Päikese ja Kuu teed tähistav kujuteldav vöö taevas. Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv? Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured ning kuigi tähtede liikumise kiirused on samuti suured, kuluks sadu tuhandeid aastaid, et
kunstiajaloolastele, sest viimastele olulisi visuaalseid kujundeid on vähe säilinud. Erandiks on nn. megaliitilised ehitised (kreeka keeles mega+lithos tähendab `suur kivi'), mida leidub LoodeEuroopas, Bretagne'i poolsaarel (Prantsusmaa) ja Lõuna Inglismaal. Need polnud hooned, vaid usulised monumendid. Kuulsaim nendest asub Stonehenge'is Inglismaal. Tohutut tööd nõudnud kavatis arvestab taevakehade liikumist. Aastaaegade vaheldumine oli elutähtis põlluharijaile ja karvakasvatajaile ning oli nende uskumuste oluline teema. Menhirid Algselt kultusliku tähendusega olid ka kõrged püstised kivirahnud menhirid, mille nimi tähendab keldi keeles `pikk kivi'. Vahel asuvad nad rühmiti või teist tüüpi megaliitehitiste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhirid lagedat välja Prantsusmaal Carnacis. Menhireid leidus nii LääneEuroopas, Saksamaal,
5. Päikese näiv ööpäevane liikumine taevavõlvil tuleneb sellest, et Maa pöörlemistelg, mis säilitab terve tiiru jooksul oma asendi on tiirlemistasandi suhtes kaldu. Öö ja päeva pikkus muutub, sest kui Maa põhjapoolus on suunatud Päikese poole, siis langeb põhjapoolkerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. Kui Maa pöörlemistelg oleks tiirlemistasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuse muutust ja aastaaegade vaheldumist lihtsalt poleks, sest mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdsed. Kuna Maa pöörlemistelg pole tiirlemistasandiga risti, siis tekib öö ja päev ning aastaajad. 6. Aastaajad tekivad, sest Maa tiirleb ümber Päikese ja sõltuvalt sellest kus pool Päikest Maa parasjagu paikneb, määrab se Päikese kiirte langemise nurga. Seega on ühel poolel Maakeral alati suvi ja teisel poolel samal ajal talv. 7
pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seende ja bakteridki. Juhtub sedagi, et ühel ja samal puul on mõni oks raagus, teine värskes lehes, kolmas õitseb. 4 Pole ju aastaaegade vahel kuigi märgatavat erinevust. Metsa alla jõuab läbi tiheda lehestiku väga vähe valgust, seal on päris hämar. Sellised tingimused sobivad varjulembestele sõnajalgadele ja mitmetele madalatele palmiliikidele. (joonis1.1) Metsaaluse niisketes tingimustes kasvavad hästi seened. Maapinda katab paks kõdukiht, sest puudelt kukub alla oksi ja langeb lehti. Tugijuured, liaanide rägastik ja mahalangenud surnud puud teevad liikumise metsa all peaaegu võimatuks.
- tekstikastide olemasolul remember parem hiireklõps ja format.... saad nikerdada - tekstikaste vaja rohkem siis tee üks /kaks ja siis ctrl klahv alla ja lohista. voila' - tekstikast saab joondada => tee aktiivseks samal joonel olevad => drawing tools => allign => snap objects to grid - skeeme tehes kus vb peab liigutama siis kasutada elbow connectorit (töötab vaid canvasel) - canvas'i paremale küljejoonele paremat hiireklõpsu tehes saab lindile vaikud nagu 'fit' & 'scale' - teeme skeemi. aastaaegade. insert=> smart art => - VIITED KASUTATUD KIRJANDUSELE - references => citations&... sealt standard => styles => APA fifth (eelkõige kasvatusteadlastele) => - references => citation => add new source => show all bibliography fields. - kui autor pole kindel. ka nt. wikipedia puhul => corporate author - kui tuleb siis lünkade täitmise järel see sulgudes olev viide. siis lk. nr. saab sinna parema hiireklõpsu ja 'edit citation' ja sealt lisad lk nr'i => APA fitth'iga tuleb eestikeelne "lk"
ebaühtlane. Pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis Merkuuril ei ole atmosfääri. Tuum on suurem kui Maa tuum. Välimine koor on silikaadist. Merkuuril puuduvad kaaslased. Nõrk magnetväli. Veenus Planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga . Orbiit on praktiliselt ringikujuline. Pöörleb väga aeglaselt. Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Atmosfääris domineerib süsihappegaas(96. 5%) Ülejäänud osa moodustab lämmastik. Maa Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107200 km tunnis. Maal on ka üks kaaslane - Kuu. Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks
Viies tase Hesiodos ja Homeros TEOSED Eleegia Jamb Meelika Isiklikud elamused Kreeklaste müüdid Homerose värsimõõt ja keel ``TÖÖD JA PÄEVAD`` Poeem Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Isiklikud elamused, kogemused Teine tase I osa kaeblik Kolmas tase II osa eri aastaaegade tööd Neljas tase ``Inimlik õnn saavutatav, kui olla hoolas Viies tase ja aus ning teha õigetel päevadel õigeid töid`` ``JUMALATE PÕLVNEMINE`` Poeem Jumalate sugupuu Eleegia Jamb Meelika Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
(nt. Kaali meteoriit) Täht- valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tuumasünteesist. (Näidet vaata vihikust!) Galaktika- Vaata vihikust. (nt. Andromeeda udu) Tsefeiidid- muutlike tähtede klass, mille muutlikkuse periood sõltub tähe heledusest. 3. Meile näib, et tähed liiguvad, sest see on tingitud Maa liikumisest ümber Päikese. 4. Vaata vihikust. 5. Öö ja päeva pikkuse muutus koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemisetelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna (ehk orbiidi) tasandi suhtes. 6. Looduse kindlate ja korduvate aastaajaliste muutuste alusel piiritletakse kohalikke fenoloogilisi aastaaegu. 7. Vaata vihikust! 8. Vaata vihikust! 9. Vaata vihikust. Päikesevalguse neeldumine Maa atmosfääris- neeldumise tulemusena päikeseenergia muundub teisteks
1)ajas helis, muusikas, luulekõnes, kus ta ilmneb taktimõõdulises korrastuses tõusudes ja langustes, rütmi aluseks on aeg. 2)ruumis dekoratiiv- ja arhitektoonilises kujundamises, rütmi aluseks on ruum. 3)ajas ja ruumis töös ja tantsus jne, siin on rütmi aluseks nii aeg kui ruum. 4)pinnal- ornamentaalse pinna kujundamise aluseks on rütm. 5)protsessis - looduses esineb palju rütmilisust, seda nimetatakse looduslikuks rütmiks. Näiteks öö ja päeva vaheldumine, aastaaegade vaheldumine, samuti esineb rütm puude, taimede ehituses. Rütm võib olla a) matemaatline b)vaba KOMPOSITSIOONIÕPETUSE MÕISTEDetuse terminid ASÜMMEETRIA terviku pildi asetus, kus pildi osad ei ole pildi keskpunktist või keskteljest lähtudes ühetaolised, puudub peegeldus. DEKORATIIVNE kaunistav DOMINANT- tähelepanu tõmbav kompositsioonielement DETAIL üksikelement, pisiasi DÜNAAMILINE KOMPOSITSIOON- liikumist edasiandev kompositsioon
Outer islands Lõuna korallisaared, Amirandid (26), Aldabra saared (67), Alphonse'i saared ja Farquhari saared (13) Paiknevad üksteisest kaugel ning on madalad Domineerivad lubjakivi ja õhukesed kuivad mullad Kliima Troopilne Keskmine temperatuur 26...28°C Sademeid 2400 mm, mägedes kuni 4000 mm aastas Vihmaperiood detsembrist märtsini Maist oktoobrini on kuivaperiood Kontrast aastaaegade vahel on väike Taimestik Metsad katavad 67 % territooriumist (2000 a.) Endeemsed taimeliigid Graniidisaartel kasvab umbes 75 taimeliiki ning Aldabra saartel lisaks 25 liiki Aldabra atoll, Valléé de Mai Valléé de Mai Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Valléé de Mai
Kuna planeedil puudub atmosfäär, mis saaks temperatuure ühtlustada, iseloomustab Merkuuri väga suur temperatuurikontrast. Keskpäeval ekvaatoril kui päike on seniidis, võib temperatuur tõusta kuni 430 0C-ni; öösel aga võib see langeda kuni -180 0C. 4.Päeva ja aasta pikkus/aastaajad Ööpäev on sellel planeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Merkuuri pöörlemistelg on peaaegu risti tema orbitaaltasandiga, seetõttu aastaaegade vaheldumist planeedil ei toimu: päikese maksimaalne kõrgus antud laiuskraadil on sama. Ekvaatoril läbib päike seniiti keskpäeval, poolustel on aga päike alati horisondi tasemel ning päev ja öö ei vaheldu. 5.Sisemine struktuur Merkuuri sisemine struktuur vastab üldjoontes Maa-sarnaste planeetide ehitusele. Planeedi keskel on suur metallidest koosnev tuum, mille peamiseks koostisaineks on raud. Selle raadiuse
,,Lastelehe" ilmumahakkamist sai temast selle väljaande üks püsivamaid ja produktiivsemaid autoreid kaastööd, luuletusi ja proosapalu avaldati nelja aastakümne vältel. · Luuletused ja jutud ilmusid ajakirjades: ,,Eesti Naine" kaasandes ,,Väikeste sõber" ,,Taluperenaine" lisas ,,Laste Maailm". · Lasteluule põhiteemaks on loodus, peamiselt meeleolud seoses aastaaegade vaheldumisega. NT: ,,Talvel" (,,Küll on kena kelguga.."), ,,Laul lumele", ,,Talve rõõm", ,,Lumehanges" jt. · R.Kamseni luules on olulisel kohal laps ise, lapse mängud ja suhted ümberkautsetega, eriti emaga, mängukaaslastega, loomadega. NT: ,,Kooli minek" - pildike poega saatvast emast, kelle häid nõuandeid peaaegu mõtteteradena teatakse: ,,Waatke meest, kuis tema
Ekvaatorilähedased ja troopilised alad kuum kliimavööde Keskmiste laiuste alad paraskliima Polaaralad karm külm kliima Kreeka keelest tõlgituna tähendab sõna kliima kallet- see tuleneb aga sellest et mõisteti, et peamiseks kliimat mõjutavaks teguriks on päikesekiirte kaldenurk, mis määrab Päikeselt saadava soojuse hulga. Maakera pöörlemistelje kallakus 23,5 kraadi ekliptika tasapinnaga risti oleva suuna suhtes tingib aastaaegade vaheldumise ehk selle, et ühel osal aastast saab põhjapoolkera ja teisel osal lõunapoolkera oluliselt rohkem päiksesekiirgust. Soojuse hul, mille maapind saab, sõltub peale kaldenurga ka atmosfääris toimuvatest protsessidest kiirguse neeldumisest, hajumisest, kiirte peegeldumisest pilvedelt jm. 30.Kiirgusreziim aluspinnal. Otsese tähendusega kliima kujunemisel on aluspinna kiirgusbilanss kõigi aluspinnale juurde tulnud ja ära läinud kiirgusvoogude vahe
relativistlikust efektist. Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse. Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet. Veenuse orbiit - Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. Maa - Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole. Tiirlemine - Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese
Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 365,26 päeva ehk ühe aasta. Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu. Lisaks sellele on inimesed alates 20. sajandi keskelt saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi. Lisaks Päikese ümber tiirlemisele pöörleb Maa ka ümber oma telje, tehes ühe pöörde pisut enam kui 23 tunni ja 56 minutiga. Maa telg on orbiidi tasandi ehk ekliptika normaali suhtes kaldus 23,4° võrra. See nurk on aastaaegade põhjustajaks. Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on inimene külastanud ainult Kuud. Inimese valmistatud kosmoseaparaadid on uurinud kõiki Päikesesüsteemi planeete ning mõned neist on praeguseks jõudnud planeetidest kaugemale, kandes endaga teistele hüpoteetilistele mõistusega olenditele mõeldud sõnumeid inimtsivilisatsiooni kohta. Mõõtmed Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim.
luulekogu on rohkem suunatud lastele, sest siin on selline lapselik tekst. Aga ka täiskasvanud loevad seda. Kasvõi siis oma lastele. Hando Runnelil on iga luuletus eri moodi selles luulekogus. Mõndades luuletustes on lõpus riimuvad sõnad. Mõndades täiesti suvaliselt on järjestus ja ja lõpp. Mõndades lõpud ei riimu. On veel väga palju erinevaid viise kuidas luuletust vormistada. Ja Hando Runnel on neist väga paljusid kasutanud ja erinevaid. Selles luulekogus on luuetused kirjutatud aastaaegade järgi. Luulekogus on igast aastaajast luuletusi. Mulle meeldisid järgmised luuletused: ,,Vanad sõbrad"- sest see oli väga naljakas. Väga meeldis see luuletus. ,,Üks kaunis luuletus"- see oli omapärane ja lahe. ,,Koeri meelita kondiga"- salmis polnud mingit riimi. Huvitav oli lugeda. ,,Leelo"- hästi läks riimi ja sõnad olid erinevad teistest luuletustest. Need oli luuletused, mis mulle kõige enam meeldisid. Muidugi oli neid veel, aga ma tõin esile ainult lemmikud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
