Päikesesüsteem (1)

Merilyn, Henri, Karin, Merit
Päikesesüsteem hõlmab
Päikest
Kaheksat planeeti
Planeetide kaaslasi
Muid päikesesüsteemis asuvaid tahkeid
kehi. (nt asteroidid)
Üldiseloomustus
Moodustub Päiksest ja tema ümber
tiirlevatest taevakehadest.
Päikese läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit.
Tekkis 4,6 miljardit aastat tagasi
supernoova plahvatusest järgi jäänud
gaasi- ja tolmupilvest
Maa tüüpi planeedid
Maa rühma planeedid on Merkuur,
Veenus, Maa ja Marss.
Nende mõõtmed, massid ja tihedused on
võrreldavad.
Neid iseloomustab väike kaaslaste arv ja
aeglane pöörlemine.
Maa rühma planeetidel on kindlaks
tehtud kraatrite olemasolu
Merkuur
Suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim
planeet.
Orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on
ebaühtlane.
Pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm
korda.
Tema pind on väga vana ja kraatreid täis
Merkuuril ei ole atmosfääri.
Tuum on suurem kui Maa tuum.
Välimine koor on silikaadist.
Merkuuril puuduvad
kaaslased.
Nõrk magnetväli.
Veenus
Planeet on kaetud kogu ulatuses
läbipaistmatu pilvekihiga .
Orbiit on praktiliselt ringikujuline.
Pöörleb väga aeglaselt.
Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga
enam-vähem risti siis aastaaegade
vaheldumine seega puudub.
Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60
km pilvekihist allpool.
Atmosfääris domineerib
süsihappegaas(96. 5%)
Ülejäänud osa
moodustab lämmastik.
Maa
Maal on pisut piklikum orbiit kui
Veenusel ning tunduvalt kiirem
pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril.
Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107200
km tunnis.
Maal on ka üks kaaslane - Kuu. Viimane
on oma emaplaneediga võrreldes
sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks
õigem nimetada kaksikplaneediks.
Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga,
teleskoop toob need nähtavale veelgi
rohkem.
Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite
rohkus.
Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul
märgata.
Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis
puudub ka vedel vesi.
Marss
Marsi ööpäev on ainult nelikümmend
minutit pikem Maa ööpäevast ning tema
telje ümber pöörlemise periood on
peaaegu samasugune kui Maal.
Marsil vahetuvad aastaajad.
Atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal
hapnikku ja veeauru.
Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis
on tema pindala sama suur kui Maa
maismaa pindala.
Suurem osa Marsi
pinnast on väga vana
ja kraatreid täis, aga
seal on ka palju
nooremaid lõhestatud
orge, kõrgendikke,
mägesid ja
tasandikke
Hiidplaneedid
Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk
tühja maad, asteroidide vöö ja siis algab
hiidplaneetide piirkond.
Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass,
suured mõõtmed, kuid väike tihedus.
Atmosfäär koosneb põhiliselt heeliumist ja
vesinikust, kuid seal leidub ka metaani ja
ammoniaaki.
Planeedid pöörlevad kiiresti ja on
suhteliselt lapikud.
Jupiter
Magnetväli on tugevam kui Maal
Mass on 318 korda suurem Maa massist
Tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat
Ülekaalus on kergemad elemendid nagu
näiteks heelium ja vesinik
Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega
tuuled
Kosmosesse kiirgab Jupiter rohkem
soojust kui ta saab päikeselt.
16 kaaslast
Tumedad rõngad
Öises taevas on
Jupiter tihti heledaim
"täht" taevas(ta on
tumedam ainult
Veenusest, mis on
harva nähtav tumedas
taevas).
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ning
suuruselt teine.
Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid ta
on Jupiterist pisut väiksem.
Heledad rõngad
Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi
planeet, mis on põhjendatav väiksema
tihedusega, s.t. väiksem tihedus tähendab ka
nõrgemat raskusjõudu.
Koosneb 75% vesinikust ja 25% heeliumist
ning lisanditena veest, metaanist,
ammoniaagist ja "kivimist"- mis on sarnane
ürgsele Päikse udukogu koostisele, millest
moodustus Päiksesüsteem.
Saturni sisemus koosneb kivisest tuumast,
vedela metallilise vesiniku kihist ja
molekulaarse vesiniku kihist. Saturnil leidub
samuti ka erinevaid jääsid.
Planeedi sisemus on kuum ning planeet
kiirgab kosmosesse rohkem energiat kui ta
saab Päikeselt.
Uraan
Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt
kolmas.
Uraan on tegelikult taevas ka palja
silmaga nähtav.
Koosneb põhiliselt erinevatest jäädest ja
ainult umbes 15% vesinikust ja
heeliumist, mida on üpriski vähe.
Üheteistkümnest kitsast rõngast
koosnev rõngaste süsteem.
Uraanil 15 kuud -
Cordelia, Ophelia,
Bianca, Cressida,
Desdemona, Juliet,
Portia, Rosalind,
Belinda, Puck,
Miranda, Ariel,
Umbriel ja Titania.
Neptuun
kaks kaaslast Triton ja
Nereis
kolm nõrka rõngast
suured tormid, tuuled, või
keerised ulatudes kuni
2000 km/tunnis.
sisemine soojusallikas,
mis kiirgab kaks korda
rohkem energiat, kui ta
saab Päikeselt.
Temperatuur Neptuunil
on -235 kraadi Celsiust.
Pluuto
Pluuto orbiit on pikergune ja ta liigub
kaugemale ja kõrgemale teistest
planeetidest.
Kaotas planeedi staatuse, sest on liiga väike
ja antud alal on veel suuremaid ja suuri
sama kompositsiooniga objekte.
NASA saatis kosmoselaeva teele, et uurida
asja lähemalt.
Laev peaks
saabuma Pluutole
2015 aastal ning
siis saadakse uut
infot, mis võib
taastada Pluuto
planeedistaatuse.
Päikesesüsteemi kujunemine
Moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova
plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest.
Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis
tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega
(näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu
kunagi usuti.
Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus
päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise
gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille
tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu
lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht.
Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema
keskmes tõusid temperatuur ja tihedus
termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt
kõrgeks, süttis prototäht tähena ­ Päikesena.
Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta
tasandisse raskematest elementidest
koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt
tolmu kujul.
Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste
kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid
suuremad ainekogumid, mis üksteisega
põrgates moodustasid aja jooksul praegu
tuntud planeedid.
Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud
tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu
ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese
kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse
Päikesesüsteemi välisosadesse.