XVIII sajandi kirjandus: LUULE
SATIIRILINE LUULE
18. sajandi algupoolel levis eeskätt satiiriline1 luule. Inglise luules esindab seda
suunda Alexander Pope. Seda viljelesid näiteks ka „Gulliveri reiside” autor J. Swift ja
prantsuse filosoof Voltaire, kes läks groteskses2 ja pilavas poeemis „Orléans’i neitsi”
Jeanne d’Arci ümber tekkinud ebausu oreooli kallale. Pühak annab Jeanne’ile kaks
käsku: päästa Prantsusmaa ja alles hoida oma neitsilikkus. Esimese ülesandega saab
neiu hakkama, aga teisega kauniste sõjameeste keskel mitte. (Nt Schiller püüdis oma
samanimelise draamaga Jeanne d’Arci taas ülendada.)
18. saj kunstis avaldunud rokokoo3 ilminguid leidus ka kirjanduses. Rokokoo on
väljenduslaad, kus teadlikult rõhutati kergemeelsust ja mängulisust, teosed olid
enamasti humoristlik-iroonilised4 või satiirilise kallakuga. Sageli loobuti kerguse
saavutamiseks klassikalistest luulevormidest.
Rokokoo hilise suuna esindajaks võib pidada rootsi luuletajat CARL MICHAEL
BELLMANi (1740–1795). Tema joomalaulud saavutasid suure populaarsuse. Tema
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
StiivenSirgo
Õppematerjali autor
- peaksime taotlema nii era- kui ka avalikus elus, et kõik vastaks vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele, otsuste tegemisel peaks olema mõistuse asemel süda; - iga kodanik peab alluma sellele ,,üldisele tahtele", indiviidil pole mingist õigust hälbida ühiskonna tahtest ja seega võib tema demokraatiakäsitlusele ette heita isikliku vabaduse täielikku puudumist. 7. XVIII saj draamat mõjutas mõjuvõimas klassitsism. Voltaire tõi draamasse progressiivsed valgustusideed - usufanatismi kriitika, võitluse vaimupimeduse vastu - ja suurendas Shakespeare'i eeskujul näidendi tegevust, kahandades dialoogi. Valgustusaja draamakirjanikud: Inglismaal -> Lillo (kodanlasetragöödia), Fielding (komöödiad), Gay (muusikalised komöödiad). Itaalias -> Goldon (komöödia). Prantsusmaal -> Diderot, de Beaumarchais. Saksamaal -> Lessing. Diderot hindas
W. Hupeliga. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. 16 Valgustuslik draama: tunnusjooned, peateosed (Goethe, Schiller, Lessing) Goethe “Faust”, “Götz von Berlichingen” Olulised olid aforismid. Schiller “Kseeniad” koos Goethega. Lessing “Naatan Tark” veidi usuteemaline, uskus, et inimene pole superkangelane, neil on häid ja halbu külgi. 17 Valgustusaja luule: tunnusjooned, peateosed, esiletõusnud tundeluule Luule õitseng oli 18. sajandi lõpus, huvi inimeste tunnete vastu aga mitte tunnete väljendamise. Goethe alustas luuletustega. “Metsavaim”. 18 Satiiriline luule: tunnujsooned, olulisemad autorid (Pope, Bellmann, Voltaire) Voltaire eeops “Henriaad”. Pope(inglane) Bellmann(rootslane), parodeeris kaasaegseid ordusid luules. Pilkav luule, halvustav, naeruvääristav, võib olla tige.
A. Tsehhov- annab novellides& näidendites edasi elu pisiasju, väliselt lihtsad ja märkamatud, kuid mille varjus leiavad aset inimlikud draamad ja tragöödiad; "Kolm õde". Naturalism kui kirjandusvool tekkis pr kirj 19.s II poolel, tuginedes positivistlikule filosoofiale. Positivism pidas kõige olulisemateks pos teadmisi, mida kinnitavad katseandmed, uuringud ja eksperimendid; N-st arenes välja 20.s dokumentaalromaan ning oli eelkäijaks ka 20. s süvapsühholoogilisele romaanile. 19.s luule,sümbolism- luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest; sümbolit ei pea üheselt mõistma; artistlikudmängulised võtted. E.A.Poe- tuntud jutukirjanikuna, aga ka luulega; "Kaaren ja teisi luuletusi" 19.s lõpu drama- kõrvuti mitu stiili: naturalistlik-realistlik, sümbolistlik ja impressionistlik aeg, mil kujunesid välja ka modernismi eeldused ja toimus
Luulelooming Kreiskooliõpilasena alustas Kreutzwald saksakeelsete luuletuste kirjutamisega, üliõpilaspõlves läks üle eesti keelele. 2 luulekogu: Angervaksad 1861, sisaldab saksa klassikute Schilleri ja Goethe luuletuste mugandusi, ainuke algupärand Viru laulik. Viru lauliku laulud 1865, rohkem algupärast lüürikat. K avaldas värsse kalendrites, kirjutas pühendus- ja juhuluuletusi tähtpäevade puhul. Temaatika isamaa, loodus, armastus; probleeme käsitlev mõttelüürika; eriti südamelähedane rahva raske minevik ja priiuse ülistamine. Luuletusi: Ood Priiusele (W.Hauffi järgi) vabaduseiha ülistamine, lootused valatud luulevormi; tõeline vabadus saabub siis, kui kaob vaimupimedus. Luuletus Viru laulik mõtisklused luuleloomingu tähtsusest: luule põhiline ülesanne on kaotada maailmast halbust ja kurjust, vähendada inimeste murevaeva; austada tuleb neid, kellele taevas lauluande on andnud. Regivärsivormilised luuletused: Vana aeg oli vaene aega 1850
referaat SISUKORD Romantism kirjanduses.........................................................................Lk 3 Elulugu..................................................................................................Lk 4 Lühike loomingu ülevaade....................................................................Lk 5 Romantiline luule..................................................................................Lk 6 Luuletemaatika armastus "Kaunitar"..................................................Lk 6-7 "Hoidjale".................................................Lk 7 Luuletemaatika isamaa "Tsaadajevile"...............................................Lk 8 Luuletus isamaast..........................................Lk 9
Vana-Kreeka kirjandus Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodeks. 1) arhailine periood 2) klassikaline periood 3) hellenismi ajajärk 4) rooma impeeriumi periood Zanrid 1) tragöödia 2) komöödia Homeros On nii kreeka kui kogu euroopa kirjandusloo alguses. Arvatakse, et tegu oli pimeda laulikuga kes kirjutas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Mõlema eepose süzeed on võetud heroilistest muistenditest. Mehe eluloost ei ole ühtegi usaldusväärset allikat. Luule arhailine luule - Tyrtaios, Solon - õpetuslikud, sententslikud värsid lüürika - Alkaios, Sappho oli pikka aega seoses muusikaga, laulde, tantsude jms. Dramaturgia Tragöödia loomingut kannab usk maailma harmoonilisusse ja stabiilsusse, mida traagilised konfliktid rikuvad.( Esindajad: Sophokles, Euripides ja Aischylos) Komöödia 1Sai alguse pilkelauludest ning muutus mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki. Samuti ei puudunud poliitikute ning ühiskonna pilastamine läbi satiiriliste naljade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid