Taiga (0)

Taiga
Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas. Okasmetsavöönd on kõige laiemini levinud loodusvöönd, millega on kaetud enamus Kanadat ja Venemaad. Lõunapoolkeral on okasmetsi väga vähe.
Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid sega- ja lehtmetsas karmim . Jaanuari keskmine õhutemperatuur on -10° kuni -30°C, juuli +10° kuni +20°C. Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm ja ületab aurumist.
Sademete rohkuse tõttu on nendel aladel välja kujunenud tihe vetevõrk. Suur temperatuuri kõikumine mõjutab pinnamoodi (kivimite murenemine ). Suur sademete hulk põhjustab muldade leetumise – toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist.
Taiga tähtsaimad puuliigid on kuusk , mänd, nulg , lehis, tsuuga , ebatsuuga ja seedermänd. Kõrvuti okaspuudega kasvab ka kohati lehtpuid: kask ja haab. Eesti okasmetsades on valdavad kuusk ja mänd. Põõsa- ja rohttaimerinne on vaene. Rohkem on levinud mitmesugused samblad ja samblikud . Okaspuud taluvad hästi karmi kliimat. Kuigi lehis on okaspuu , ei ole ta igihaljas . Talvel langetab ta okkad.
Vastavalt parasvöötmele on okasmetsavööndis neli aastaaega (talv, kevad, suvi ja sügis). Aastaaegade pikkused on erinevatel laiustel erinevad.
Eristatakse kahte okasmetsa liiki – hele- ja tumetaiga . Tumetaiga on levinud mandrite äärealadel, sealseks valdavaks puuliigiks on kuusk, mis armastab rohkem niiskust võrreldes männiga. Vähem niiskust armastav mänd kasvab mandrite siseosas ja moodustab heletaiga . Heletaiga nimetus tuleb sellest, et mänd on läbipaistvam ja heledam kui kuusk, tumetaiga nimetus tuleb ka valdavast puuliigist (kuusk on tihedam ja tumedam ). Euroopa okasmetsas kasvavad kuusk ja mänd, Põhja-Ameerikas tsuuga, ebatsuuga ja nulg ning Siberis lehis ja seedermänd. Loomastik on suhteliselt liigirikas . Taigas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane , ilves, põder, nugis ja orav (põhja pool leidub ka kaljukass ahmi). Lindudest on: tihased, vindid, laanepüü ja käbilind. Jõgedeäärne elustik on kohati väga erinev tavalisest okasmetsast. Seal on ondatraid, kopraid ja saarmaid. Põhja-Ameerikas elab ka suuri karusid –– grislisid.
Okasmetsad on üldiselt hõredalt asustatud. Karmi kliima tõttu on taigas vähe inimesi. Inimeste peamised tegevusalad taigas on jahindus , kalandus ja puidutööstus. Kohati, kus leidub maavarasid on taimestik hävinud.
Taiga loomi
Ahm (kaljukass) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline.
Ahm on kärplaste sugukonna suurim maismaalise eluviisiga loom. Ahmi levila hõlmab osaliselt Skandinaavia , Soome, Karjala ja Venemaa põhjapoolsemad piirkonnad , ka Põhja-Ameerika, enamikus neis piirkondades on tema arvukus väike. Ahme on kohatud väga harva talvel ka Eestis.
Ahmid on jässaka ja lühikese kehaga valdavalt karnivoorse eluviisiga loomad. Ahmi karvastik on läikiv, piki külgi kulgevad tuhmkollakad või valged vöödid. Tema karvad on pikad ja nidusalt, vett väga vähe imevad.
Täiskasvanud isendite tüvepikkus on 62–82 cm, sabapikkus 18–25 cm. Tagakäpa pikkus 14–18 cm, kondülobasaalpikkus 128–150 mm. Isendid kaaluvad 9–19 kg. Isasloomad on emastest umbes 30 % suuremad. Ahmid sarnanevad väliselt karudega, ehkki neil on suhteliselt pikk saba.
Ahmide karusnahk on väga hinnatud, kuna isegi pakases ei kaota see oma elastsust , eriti tõhus on seda kasutada Arktika piirkondades.
Ondatra (piisamrott) on poolveelise eluviisiga näriline hamsterlaste sugukonnast .
Ondatra looduslik levila on Põhja-Ameerika. Hiljem on teda viidud paljudesse maailma paikadesse, eriti hästi on ta kohanenud Euraasias. Eestisse on ondatrat introdutseeritud 1947. ja 1952. aastal, olles nüüd naturaliseerunud liik.
Ondatra eelistab elada taimerikastes vaiksevoolulistes või seisuveekogudes, mille kaldaid palistavad tarnad , osjad, pillirood jt kaldaveetaimed. Ta on hea ujuja ja sukelduja.
Ondatra eluiga on tavaliselt kaks aastat, harvem ka kuni 5 aastat.
Ondatra peamised vaenlased on rebased, saarmad , suured röövlinnud jt. Inimesed kütivad neid karusnaha pärast.
Ondatra kaevab oma keerulisi käike kaldastangusse ja rajab kaldaroostikesse kanaleid, Kasutades neid toidu vedamiseks söögikohta. Maa-aluste käikude läbimõõt on 15-20 cm ja vette rajatud kanalid võivad olla isegi kuni paari meetri laiused. Madalas vees ehitab ondatra taimedest kuhipesi – pesa kuhi on umbes 1,5 laiune ja ulatub kuni meetri kõrgusele üle veepinna . Sissepääs paikneb vee all. Ondatra ei tee oma pesakuhilasse ventilatsiooniavasid, sest ehitusmaterjal laseb seinte kaudu niigi piisavalt õhku läbi.