Ekvatoriaalsed vihmametsad (0)

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium 
   
 
 
   
 
 
 
Ekvatoriaalsed vihmametsad  
 Referaat 
 
Koostaja : Daniil Brant  
 
 
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
TALLINN   2018  
1 
SISUKORD 
1.
ASUND………………………………………...……………………………….…...3 
2.
KLIIMA………………………………………………………...…...…. ……...…...3 
3.
MULLASTIK ………………………………………………………..………………4 
4.
TAIMED………………………………………………………….………………….4 
5.
LOOMASTIK ……………….......……....…………....……….....…....…………….5 
6.
HUVITAVAID FAKTE……………………………………………………………...5 
7.
KASUTATUD ALLIKAD………………....…………………………….…………..6 
 
 
 
2 
ASUND 
        Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalsetes ja troopilistes piirkondades. 
Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas, Aafrika 
keskosas ( Kongo nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ning 
Malai saarestikus. 
KLIIMA 
        Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske 
kliima, kus aastaajad pole selgelt eristatavad.Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud 
päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on 
Päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine 
temperatuur 24–29 °C, sademeid langeb 1500–2500 mm.  Sademehulk oleneb 
ekvatoriaalses vööndis peamiselt pinnamoest ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või 
tuulepealse mäenõlvaga. 
         Aastaringselt on vihmametsade vööndis ilm igal päeval üsna sarnane. Varahommikust 
kuni keskpäevani on taevas selge ning õhutemperatuur tõuseb järjest. Maapind soojeneb 
järjest ning mullast ja taimedelt aurub õhku ohtralt vett, mis kerkib kõrgemale ja moodustab 
seal jahtudes suuri vihmapilvi. 
        Keskpäevaks või pärastlõunaseks ajaks kattub taevas pilvedega ning algab tugev 
paduvihm, mis kestab tavaliselt paar tundi. Pärast vihma muutub taevas jälle selgemaks ning 
päikesepaisteks, kogu loodus hakkab särama ja haljendama, kuni ootamatult saabub öö. 
Kuna ekvaatorilähedastel aladel on päike kogu aasta kõrgel pea kohal, on ka päev ja öö 
kogu aeg enam-vähem ühepikkused. 
 
 
 
 
 
3 
MULLASTIK 
        Soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas kujunevad vihmametsades välja 
punakaspruunid ehk ferraliitmullad , sest  leidub siinsetes lähtekivimitespalju raua- ja 
alumiiniumiühendeid, millest on tingitud ka siinsete muldade värvus ja nimetuski (ferrum 
tähendab ladina keeles rauda). Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe 
vihmametsades väga kiire. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid , 
seened või termiidid . Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud toitaineid jääb aga mulda 
suhteliselt vähe, kuna need omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa 
taimejäänuseid aga ei jõua veel õieti lagunema hakatagi, kui nad juba tugevate vihmadega 
jõgedesse uhutakse. 
 
TAIMED 
        Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on 
taimkate tihe ja lopsakas ning liigirikas . Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. 
Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Taimed on võimalikult heledad ja 
suurte õitega et meelitada ligi tolmlejaid- putukaid ja väikseid linde. 
        Mitmed taimeliigid kasutavad oma eluks ära teisi taimi. Osad taimed saavad kasvada 
varjus . Paljud taimed kasvavad aga kõrgel puu otsas, et rohkem valgust saada. Varjus 
kasvavad väikesed palmid, valguse käes aga orhideed. Liaanid ei kasvata endale tüve, vaid 
väänlevad mööda puude tüvesid, pürgides järjest kõrgemale, valguse poole ja võivad 
kasvada isegi kuni 200 meetri pikkuseks . Orhideed aga ammutavad eluks vajaliku 
mineraalse toidu veest ja õhust. Veel kasvavad vihmametsas balsapuud, roosipuud, tekad, 
mahagonid, eebenid, kautšukipuud, epifüütliaanid, orhideed ja teised taimed. 
 
 
 
 
4 
LOOMASTIK 
        Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid (näiteks 
Aafrikas šimpansid ja gorillad , Aasias orangutanid ja makaagid) ja laisikud, kiskjad  
(jaaguarid ja puumad), linnud (tuukanid ja koolibrid ), maod (anakondad, boad ja 
võrkpüütonid). Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed paksunahalised 
loomad: metssead , pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. 
Vihmametsade veekogudes elavad paljud kalaliigid (piraajad), arvukalt on krokodille, 
jõehobusid, mitmesugused veelinde.  
        Ekvatoriaalsed vihmametsad pakuvad loomade eluks väga erinevaid tingimusi. 
Seepärast on see loodusvöönd liikide arvukuselt ja mitmekesisuselt ainulaadne. Üksnes 
liblikaid tuntakse üle 30 000 liigi. Uusi liike avastatakse pidevalt juurde. 
        Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. 
Selleks, et puudel liikuda , on nad tavaliselt hea ronimis - ja hüppevõimega või on neil hästi 
välja arenenud küünised.  
        Maismaal elavad metssead, pühvlid, kääbus elevandid , kääbusjõehobud, okaapid, 
ninasarvikud, tapiirid, gorillad, orangutangid, ahvid, pärdikud, paviaanid, šimpansid, 
laisikud, puumad, leopardid , jaaguarid jt. 
 
HUVITAVAID FAKTE 
*Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja 
loomaliikidest. 
*Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju  
kanda. 
*Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad 
ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. 
* Vihmamets on valgusvaene kooslus , mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliselt pole. 
* Rohurinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust. 
*Enamik vihmametsa loomadest elutseb ühel puurinnetest. 
5 
 
 
 
6 
KASUTATUD ALLIKAD 
https://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets#Kliima 
http://www.tmk.edu.ee/~tsassian/kodu/?Okasmets:Huvitavaid_fakte 
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vihmamets.htm 
http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-48-2.htm  
7