Päikesesüsteem ja tema planeedid (1)

Q: Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem?

Vastus leiad õppematerjalist: Päikesesüsteem ja tema planeedid

Q: Millised planeedid kuuluvad Maa rühma?

Vastus leiad õppematerjalist: Päikesesüsteem ja tema planeedid

Q: Millised on selle rühma tunnused?

Vastus leiad õppematerjalist: Päikesesüsteem ja tema planeedid

Q: Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide Jupiteri rühma?

Vastus leiad õppematerjalist: Päikesesüsteem ja tema planeedid

Q: Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?

Vastus leiad õppematerjalist: Päikesesüsteem ja tema planeedid

Q: Millised on planeetide orbiidid?

Vastus leiad õppematerjalist: Päikesesüsteem ja tema planeedid

Q: Kuidas nad paiknevad?

Vastus leiad õppematerjalist: Päikesesüsteem ja tema planeedid

Q: Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri?

Vastus leiad õppematerjalist: Päikesesüsteem ja tema planeedid

Q: Millal ja kus võib vaadelda Veenust?

Vastus leiad õppematerjalist: Päikesesüsteem ja tema planeedid

Q: Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest?

Vastus leiad õppematerjalist: Päikesesüsteem ja tema planeedid

Keskkool - Füüsika - Füüsika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem?
Millised planeedid kuuluvad Maa rühma?
Millised on selle rühma tunnused?
Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide Jupiteri rühma?
Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
Millised on planeetide orbiidid?
Kuidas nad paiknevad?
Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri?
Millal ja kus võib vaadelda Veenust?
Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest?
Millal on kõige parem vaadelda Marssi?
Mis on "välisplaneet"?
Mida on teada elust Marsil?
Kuidas liiguvad Marsi kaaslased?
Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest?
Kuidas Jupiter pöörleb?
Kust on andmed pärit?
Millest koosneb Jupiteri atmosfäär?
Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest?
Kuidas avastati Neptuun?
Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest?
Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti?
Mis on asteroid?
Mida nimetatakse meteooriks boliidiks meteoriidiks?
Millised jõud kujundavad planeetide liikumist?
Kuidas tekivad looded tõus ja mõõn?
Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist?
Mis on pretsessioon?
Kuidas see tekib?
Millest tekkisid planeedid?
Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket?
Mis on Oorti pilv?

Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem?
V: Päike, 8 põhiplaneeti, planeetide kaaslased-kuud, asteroidid , komeedid , meteoriidid , meteoorkehad, hõre vesinik , „tolm”.

Loetlege üheksa suurt planeeti.
V: Merkuur; Veenus ; Maa; Marss; Jupiter; Saturn ; Uraan ; Neptuun ; ( Pluuto )

Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused?
V: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss.
Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi.

Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused?
V: Hiidplaneedid (ingl. giant planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.
Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km.

Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
V: Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik : esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Koostis sarnaneb komeedile- jäätükk. Kaksikplaneet- suhteliselt suur ja lähedal olev kaaslane Haaron. Tiirlevad ümber ühise masskeskme.

Millised on planeetide orbiidid ? Kuidas nad paiknevad?
V: Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes ) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti.
Merkuur

Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri?
V: Maalt on Merkuuri väga halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim kaugenemine Päikesest (kuni 28°) langeb kevadisele või sügisesele pööripäevale. Siis on hämarik suhteliselt lühiajaline ja taevas jõuab enne Merkuuri loojumist piisavalt pimeneda. Teleskoobis paistab Merkuur tillukese sirbina, mingeid pinnadetaile seal näha ei õnnestu.

Iseloomustage Merkuuri liikumist.
V: Tema pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev (ajavahemik Päikese kahe kulminatsiooni vahel) -- 176 Maa-päeva -- on neist mõlemaist pikem. Et Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane, on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Arvutused näitavad, et kui Merkuur läbib periheeli, näib Päike tema taevas liikuvat vastassuunas (läänest itta ).
Veenus

Millal ja kus võib vaadelda Veenust?
V: Vaatlusi tuleb hoolikalt planeerida, sest maksimaalsete elongatsioonide vaheline periood (nn. sünoodiline aasta) on väga pikk -- 584 päeva e. 1,6 aastat. Valgusfiltrite abil võib näha muutuva kujuga tumedamaid ribasid ja laike; hästi on näha faasid . Maale lähedases asendis (nn. alumine ühendus Päikesega) ulatuvad Veenuse sirbi otsad märgatavalt üle keskjoone -- seal näeme päikese poolt läbivalgustatud atmosfääri.

Iseloomustage Veenuse liikumist.
V: Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub.

Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri.
V:

Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest?
Marss

Millal on kõige parem vaadelda Marssi ?
V: Teleskoobis on Marss näha palju paremini kui Veenus või Merkuur. Kui neid nn. siseplaneete peame vaatlema "vastu valgust" (asuvad nad ju meie ja Päikese vahel), siis Marss, asudes Päikese poolt vaadatuna Maast väljaspool (esimene välisplaneet!), on vaatluste ajal hästi valgustatud. Marssi ongi kõige parem vaadelda vastasseisus (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel), siis on ka tema kaugus kõige väiksem. Paraku tuleb seda harva ette -- vastasseisud korduvad iga kahe aasta tagant (Marsi keskmine sünoodiline periood on 780 päeva). Kaugus vastasseisus võib erineda ligi kaks korda, sõltuvalt vastasseisu ajast (Maa asendist orbiidil). "Suurteks" nimetatakse Marsi vastasseise, kus see kaugus on alla 60 miljoni kilomeetri; järgmine selline vastasseis tuleb 2003. a.

Mis on "välisplaneet"?

Võrrelge Maad ja Marssi (Välisilme, liikumine, pinnaehitus , atmosfäär).
V: Marsi uurimine kosmosetehnika abil on aga kaasa toonud pettumuse. Hästi uuritud Marss osutus tunduvalt igavamaks, kui oli unistuste planeet. Hõre (õhurõhk Marsi pinnal on 6,1 mb ehk 1/170 maapealsest rõhust) klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned " mered " -- tasase pinnaga madalikud. Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist (veeauru on vähe, kuna vee kerget molekuli ei suuda Marsi maapealsest kolm korda nõrgem gravitatsiooniväli kaua kinni hoida). Vedelat vett Marsil pole, küll on aga avastatud pinnavorme (jõesängid, kaldaastangud), mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu indikaator puudub (spektraalanalüüsist leitud 0,15% on seletatav süsihappegaasi lagunemisega kosmiliste kiirte toimel). Negatiivse tulemuse andsid ka Marsile laskunud kosmoseaparaatide teostatud bioloogilised testid.

Mida on teada elust Marsil?
V: taimi pole, madalad pinnavormid, elu pole

Kuidas liiguvad Marsi kaaslased?
V: Marsil on kaks kaaslast : suurem, mõõtudega 28x23x20 km Phobos tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi -- nii näib see kuu liikuvat Marsi-taevas läänest itta, vastupidiselt Päikesele. Teine, umbes poole väiksem Deimos, on 20 000 kilomeetri "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast
Jupiter

Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest?
V: Vesinikplaneet – vedel vesinik; tiirlemisperiood on ligi 12 aastat; ööpäev lühike; palju kaaslasi (kuude arv suur); Jupiteril on rõngas ümber.

Kuidas Jupiter pöörleb?
V: Pöörleb vööndite kaupa. Ekvaator pöörleb kõige kiiremini. Aastaaegade vaheldumist ei ole.

Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit?
V: Io - aktiivse pinnaga, 11 vulkaani
Euroopa- kõige siledam taevakeha, külmunud ookean, jääkihiga
Ganymedes- Päikesesüsttemi kõige suurem kuu, tumeda pinnaga, suured kraatrid, külmunud vulkaanid , poolustel polaarmütsikesed
Callisto – kõige tumaedama pinnaga, kõrge pinna temperatuuriga, koosneb jääst ja veest, pind kaetud kraatritega, särab kui kalliskivi

Millest koosneb Jupiteri atmosfäär?
V: Vesiniku atmosfäär, vedel pind läheb sujuvalt üle gaasiliseks atmosfääriks.
Saturn

Kirjeldage Saturni välisilmet.
V: lapik planeet, pooluste kohal läbimõõt väiksem kui ekvaatori kohal; pöötleb kiiresti ümber oma telja; selgesti näha vööndid; näha rõngaid, 3tk mille vahel on pilud ;

Kirjeldage Saturni rõngast.
V: a,b,c rõngad(väljast sisse), erinevatel vaatlustel on rõngad erinevalt näha; 3 rõngast koosnevad omakorda rõngastest (sadu väikseid rõngaid); rõngas koosneb suurematest ja väiksematest kivitükkidest ja tolmust; Terve rõngas pöörleb ümber Saturni – lähemal asuvad kiiremini;

Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest?
V: ainuke kaaslane, millel on tihe atmosfäär(põhiliselt koosneb lämmastikust); Saturni kõige suurem kuu ja Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu; suurem kui Merkuur; kaetud tiheda pilvekihiga – sajab vihma ja lund, vee asemel on metaan.
Uraan
Kirjeldage Uraani pöörlemist
V: pöörleb kiiresti – perioodiga 10 tundi; pöörlemistelg moodustab orbiidi tasapinna suhtes on 8 kraadi – veereb nagu jalgpall oma orbiidil; pöörleb vastupidises suunas tiirlemisele; aastaajad vahetuvad järsult.
Neptuun

Kuidas avastati Neptuun?
V: Uraani liikumises avastati häire ja arvutati välja kui suur võiks olla Uraani taga asuva planeed mass ja trajektoor , mis neid häireid põhjustas;

Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest?
V: Päikesesüsteemi massiivsemaid kaaslaseid – liigub Neptuuni pöörlemisele ja tiirlemisele vastassuunas.
Pluuto- Charon

Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon.
V: kasksikplaneet – teineteisele väga lähedal; tiirlevad ümber ühise masskeskme, mille tsentriks ei ole Pluuto, masskese asub Pluuto lähedal; mõlemad on suured lumapallid, mis on kosmilise tolmuga segatud ; Charon on 2x väiksem Pluutost; Koostiselt sarnanevad rohkem komeetidega;

Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti?
V: Pluuto taga on vöö mis koosneb
Päikesesüsteemi väikekehad

Mis on asteroid ?
V: Need on suured kivitükid. Suurim Ceres(läbimõõt 1000km)

Kirjeldage asteroidide liikumist.
V: Üle 2000 asteroidi liigub Päikesesüsteemis, asteroidide vöös. Üksikud liiguvad eraldi orbiitidel. Periheelis tulevad väga lähedale Maale.

Mis on komeet ?
V: Komeet on sabatäht- komeedipea, 2 tuuma(kosmilise tolmuga segatud jäätükid), suur saba, mis tekib pea aurustumise tagajärjel. Saba koosneb CO-st(hõre).

Kirjeldage komeetide liikumist.
V: Komeedi saba jääb alati Päikesest eemale.Liikumise järgi 2ks: perioodilised komeedid-liiguvad mööda ellipseid ja periheelis tulevad Maale lähemale. Mitteperioodilised komeedid, mis liiguvad mööda parapoole või hüperpoole, külastavad Päikesesüsteeme ainult ükskord.

Mida nimetatakse meteooriks , boliidiks, meteoriidiks?
V: Meteoor-langev täht, need on väikesed(g ja kg) osakesed, mis atmosfääri kõrgetes kihtides põlevad. On näha kui Maa läbib lagunenud meteoriitide vööd.
Boliid -taevast langev tulekera, so suurem kivitükk, mis ei jõua atmosfääri ülemistes kihtides põleda. Tehisboliidid-tehiskaaslased.
Meteoriit -kivi- või rauatükk, mis on taevast alla kukkunud ja teinud Maasse augu ( kraater ). Arizonas (suurim), Kaali, Siberis . Need on väga tihedad kivitükid, sulavad kokku.
Stabiilsus

Millised jõud kujundavad planeetide liikumist?
V: Ainult gravitatsioonijõud (Planeed ja päikese vahel jne. ehk kõikide taevakehade vahel)

Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)?
V: Looded tekivad Kuu külgetõmbejõust Maa veekihtidele. Nähtused on siis tõusud ja mõõnad. 2X ööpäevas tekivad ühes ja samas maakohas tõusud ja mõõnad(2 tõusu ja 2 mõõna). Ka maakoores tekivad tõusud ja mõõnad, kuid need on nii väiksesed, et me ei märka neid.

Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist?
V: Tänu Maa pöörlemisele ja Kuu liikumisele ümber Maa tekib tõusulainehõõrdumine, mis pidurdab Maa ja Kuu pöörlemist. Toimub Maa pöörlemisele vastassuunas – tagajärjeks on ööpäeva pikenemine .

Mis on pretsessioon ? Kuidas see tekib?
V: Maa pöörlemistelg pöörleb samuti. Sarnaneb „vurrile”.
Kujunemine

Millest tekkisid planeedid?
V: Vesiniku plahvatus - Päike paiskab enda ümber gaasitolmu ketta (koosnen väikestest kivides, gaasisit ja tolmust)- aine jäi tiirlema ümber Päikese. Ketta võib jagada kaheks osaks: 1.Sisemine- koosnes raskematest elementidest, kivi, ja need ühinesid planeetideks. Tekkisid 4 esimest planeeti. 2. välimine ketas - külmem, jää ja gaas kondenseerusid, tekkisid vedelad planeedid. Ülejäänud tükid mis ei ühinenud tiirlevad asteroididena ringi.

Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket?
V: vaata esimest!!!!!!!!!!!!!!

Mis on Oorti pilv?
V: Selle kohta, mis asub väljaspool Pluuto ja Neptuuni orbiite , võib teha oletusi komeetide abil. Praeguste ettekujutuste kohaselt asub seal jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest, nn. Oorti pilv. 1000-20 000 a.ü kaugusel.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 177 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

177 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kaipekki Õppematerjali autor

Päikesesüsteem ja tema planeedid. Samuti iseloomustus.

päikesesüsteem planeedid jupiter saturn uraan neptuun

Sarnased õppematerjalid

doc

Kosmoloogia

seega teisel pool maakera on parasjagu mõõn. 10. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist? Ma pöörlemine aeglustub tegelikult. Ööpäeva pikkus kahekordistuks 6 miljardi aasta pärast. 11. Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine. Orbiidi suhtes on Maa telg kaldus ning Päike tõmbab telge enda poole ja lõpuks pöördubki see telg püsti. Maa telg teeb näiteks ühe täistiiru 26 000 aastaga. 12. Millest tekkisid planeedid? Planeedid tekkisid kosmilisest hajusainest. Planeetide massi kasvatavad maale langevad meteoriidid ja komeedid. 14. Mis on Oorti pilv? Päikese-eelne gaasipilv. Selle siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad. Kaugemas osas on hõre gaas. 15. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust. täielik päikesevarjutus: maa ja kuu on ühel joonel ja maaga ja kuu varjukoonise ots ulatub maapinnani- päike on täielikult varjatud. Osaline : Kuu varjab vaid osa päikesekettast.

Füüsika

doc

Kosmoloogia

1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (,,sabatähte``), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet. 2. Loetlege 9 suurt planeeti. Veenus, Marss, Maa, Merkuur, Jupiter, Pluuto, Neptuun, Uraan 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Veenus, Marss ja Merkuur. Väikesed ja tihedad planeedid. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Pluuto, Neptuun, Saturn ja Uraan suured ja väikese tihedusega planeedid 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 6. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad

Füüsika

doc

Kosmoloogia

ehk 1, 0000388 aastat 2) pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66º33` nurga all oleva telje perioodiga 86164 s. ehk 0,99727 ööpäeva 3) telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. 2. Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päikeseööpäev? Üks ööpäev (Päike teeb taevas täistiiru) sisaldab nii Maa pöörlemist kui ka Maa liikumist orbiidil. Kui liidame Maa pöörlemisperioodile ööpäeva vältel läbitud osa tema aastasest teekonnast (1/365), saamegi täpselt ühe ööpäeva. 3. Miks ja kui palju erinevad troopiline ja sideeriline aasta? Troopiliseks aastaks nimetatakse aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist. Sideeriliseks e. täheaastaks nimetatakse kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru. III PLANEEDID TÄHISTAEVAS 1. Mis on planeet? Kuidas ta taevas liigub? Planeedid on rändavad tähed. Planeedid liiguvad taevas erinevalt: Veenus ja Merkuur

Füüsika

rtf

Päikesesüsteemi kordamisküsimused ja vastused

Füüsika kordamine · Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, üheksa suurt planeeti, hulgaliselt väikekehi. · Loetlege 9 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. · Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. · Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. · Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Tal on piklik ja tugevasti kaldu orbiit, ta on palju väiksem ja tema ümber on terve hulk sama tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad?

Füüsika

rtf

Päikesesüsteemi kordamisküsimused ja vastused

Astronoomia

docx

Taevakehad ja planeedid

Füüsika konspekt (küsimused ja ülesanded lk 51-52) 12. klass 1.Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb ühest tähest Päikesest, kuudest, planeetidest, asteroididest, meteoriitidest, komeetidest ja meteooridest. 2.Loetlege 8 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3.Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt väikesed, suure tihedusega, tahke pinnaga, kõrgema pinna temperatuuriga ja neil on vähe kaaslasi. 4.Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Hiidplaneetide e Jupiteri rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt suured, väikese

Astronoomia ja astroloogia

doc

Päikesesüsteem

1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks

Füüsika

doc

Päikesesüsteemi ülevaade [ Küsimused+Vastused]

Maa, Veeenus, Merkuur ), veel kuulub Päikesesüsteemi mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Õigem olekski planeetide loetelus piirduda kaheksa planeediga. Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et traditsioonid on teaduses tugevad ja enamik andmeid Pluuto kohta pärineb viimasest aastakümnest, nimetame Pluutot siiski planeediks.. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest.

Füüsika

Rohkem sarnaseid