Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liikumine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks on vaja mõõta?

Kool
Referaat
Liikumine
Nimi
Klass
Koht ja aasta
Sisukord
Sissejuhatus 3
Mehaaniline liikumine 4
Pikkuse mõõtmine 5
Aja mõõtmine 6
Kiirus 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud materjal 9
  • Sissejuhatus


    Liikumine ehk mehaaniline liikumine kehade või osakeste ümberpaiknemine ehk nihkumine ruumis aja jooksul teatava (üldjuhul muutuva) kiirusega ja trajektoori liikumise järgi. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks liikumiseks. Liikumine toimub millegi suhtes. Kõndimisel liiguvad käed ja jalad meie endi suhtes. Veri liigub meie soontes. Süda lööb kindlas rütmis, ka see on liikumine.
    Liiguvad nii meile nähtavad kehad, kui ka nähtamatud kehad. Tuul on õhu liikumine, mida me otseselt ei näe. Lisaks on veel üks liik liikumisi, mis mitte kunagi ei lakka. See on aineosakeste lakkamatu liikumine.
  • Mehaaniline liikumine


    Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutust teiste kehade suhtes. Looduses ei eksisteeri täielikult liikumatut keha. Liikumist saabki vaadelda ainult teiste kehade suhtes. Liikumine on nähtus ning nähtusi saab vaadelda tunnuste alusel.
    Mehaanilise liikumise põhiline tunnus on keha asukoha muutus. Selle tunnuse järgi saab otsustada, kas keha liigub või mitte.
    Liikumise teiseks tunnuseks on trajektoori kuju. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Trajektoor võib olla sirgjoon või kõverjoon. Näiteks rongi trajektooriks on raudtee . Trajektoori pikkus keha asukohast lõppasukohani on teepikkus . Teepikkust mõõdetakse piki trajektoori keha liikumise asukohast lõppasukohani. Näiteks Tallinnast Tartu poole sõitva rongi algasukohaks on Tallinna jaam, lõppasukohaks Tartu jaam.
    Aineosakeste liikumist nimetatakse soojusliikumiseks. Sellise mõiste kasutusele võtmise tingis asjaolu, et aineosakeste liikumise kiirus on seotud keha temperatuuriga. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda soojem on keha.
  • Pikkuse mõõtmine

    Milleks on vaja mõõta? Esemetel (näiteks raamat) on erinevad omadused – õhuke või paks, väike või suur, ilus või huvitav. Kõik need on raamatu omadused. Mõnda neist omadustest saab iseloomustada sõnadega. Matemaatikud ütlevad, et sellised omadused saab seada vastavusse arvudega . Omaduste arvuliseks väljendamiseks kasutatakse mõõtmist.
    Mõõtmine on mõõdetava keha võrdlemine mõõtühikuga. Pikkuse mõõtühik on 1 meeter. Kasutatakse ka teisi SI-süsteemi mõõtühikuid (näiteks 1 kilomeeter , 1 sentimeeter, 1 millimeeter), kuid peamine on siiski meeter. Mõõtühikud ei ole loodusepoolt määratud – need lepitakse kokku. Mõõtes raamatu pikkuse, saame mõõtarvu. Mõõtarvule tuleb kindlasti lisada mõõtühiku tähis, näiteks m(meeter), cm(sentimeeter) või mm(millimeeter). Saadud mõõtühikuga arvu nimetatakse füüsikaliseks suuruseks.
    Füüsikaline suurus nimetatakse suurust, millel on kindel mõõtühik. Pikkus on mõõtühik, mille mõõtühikuks on meeter. Pikkuse abil väljendatakse arvuliselt kehadevahelist kaugust või keha punktidevahelist kaugust. Füüsikalist suurust tähistatakse kindla tähega. Pikkuse tähikseks on l. Teepikkuse abil väljendatakse arvuliselt keha asukoha muutust piki trajektoori.
  • Aja mõõtmine

    Aeg on sündmuste kestus või sündmuste järgnevus. Aega on juba iidsetest aegadest peale mõõdetud looduse rütmide järgi. Päike tõuseb ja loojub. Aastaajad vahelduvad. Maa teeb tiire ümber päikese või täispöörde ümber oma telje.
    Aja mõõteriist on kell. Aega mõõdetakse rütmiliste, täpselt korduvate liikumiste abil.
    Tehnikaeelsel ajastul on looduslike tsüklite (öö ja päeva vaheldumine , Kuu faasid , aastaaegade vaheldumine) põhjal kujunenud ajaühikud ööpäev, kuu, ja aasta. Kui võeti kasutusele kellad ja hakati tegema süstemaatilisi astronoomilisi vaatlusi , hakati ööpäeva jagama tundideks, minutiteks ja sekunditeks.
  • Kiirus

    Kitsamas mõttes mõeldakse kiiruse all liikumiskiirust — füüsikalist suurust, mis näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul.
    Keha kiiruse leidmiseks tuleb keha poolt läbitud teepikkus jagada selle tee läbimiseks kulunud ajaga . Kiiruse tähis on v.
    Kui keha liigub kogu aja ühesuguse kiirusega, siis liikumist nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Enamasti liiguvad kehad muutuva kiirusega.
    Muutuva kiirusega liikumine on mitteühtlane liikumine. Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmist kiirust.
    Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus.
    Aineosakesed liiguvad palju kiiremini, kui meid ümbritsevad makrokehad. Gaasis liiguvad osakesed korrapäratult kõikvõimalikes suundades. Mõned neist liiguvad küll suhteliselt aeglaselt, teised aga väga kiiresti.
  • Kokkuvõte

    Ma leian, et liikumine on üks tähtsamaid osasi füüsikas. Liikumine on nähtus – keha asukoha muutus teiste kehade suhtes. Keha liikumise kirjeldamiseks kasutatakse trajektoori mõistet. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks liikumiseks ja kõverjooneliseks liikumiseks. Kui keha liigumise trajektoor on sirgjoon, siis on liikumine sirgjooneline; kui keha trajektoor on kõverjoon, siis on liikumine kõverjooneline. Keha liikumise kiiruse järgi saab liikumisi liigitada ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks. Kui keha kiirus kogu liikumise kestel ei muutu, on liikumine ühtlane. Kui aga keha kiirus liikumise kestel muutub, on liikumine mitteühtlane. Arvuliselt kirjeldatakse liikumist teepikkuse ja kiiruse abil.
  • Kasutatud materjal


  • Vasakule Paremale
    Liikumine #1 Liikumine #2 Liikumine #3 Liikumine #4 Liikumine #5 Liikumine #6 Liikumine #7 Liikumine #8 Liikumine #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sillukiisu Õppematerjali autor
    Referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Füüsika Mehaaniline liikumine
    4
    docx

    Füüsika Mehaaniline liikumine

    Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul). Lokaalselt iseloomustab liikumist kiirus ja globaalselt saab seda kirjeldada trajektoori abil. Masspunkti liikumine piirdub asukoha muutumisega. Jäiga keha või kehade süsteemi puhul lisandub massikeskme asukoha muutumisele (kulgliikumine) keha või kehade osade vastastikuse asendi muutus (pöördliikumine). Liikumine võib seisneda ka keha mõõtmete ja kuju alalises muutumises. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus. 3. Ajavahemik ehk aeg. 4. Kiirus.

    Füüsika
    Olulisi füüsika mõisteid
    2
    odt

    Olulisi füüsika mõisteid

    Mehaanika – Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise põhjuste ja paigalseisu uurimisega Kinemaatika – Kinemaatikaks nimetatakse füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel Mehaaniline liikumine – Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse ühe keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes Mehaanika põhiülesanne – Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel Kulgliikumine – Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral liiguvad keha kõik punktid ühesuguselt Punktmass – Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumise tingimustes arvestamata jätta

    Füüsika
    Füüsika mõisted
    1
    odt

    Füüsika mõisted

    Mehaanika ­ Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise põhjuste ja paigalseisu uurimisega Kinemaatika ­ Kinemaatikaks nimetatakse füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel Mehaaniline liikumine ­ Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse ühe keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes Mehaanika põhiülesanne ­ Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel Kulgliikumine ­ Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral liiguvad keha kõik punktid ühesuguselt Punktmass ­ Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumise tingimustes arvestamata jätta

    Füüsika
    Mehaanika
    4
    docx

    Mehaanika

    Referaat Mehaanika Kuressaare Ametikool Märt Aulik Kp-21 Mehaaniline liikumine Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus. 3. Ajavahemik ehk aeg. 4. Kiirus. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul

    Füüsika
    Füüsika kordamine 8 klass
    9
    doc

    Füüsika kordamine 8.klass

    FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA ­ loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA ­ mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS ­ igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS ­ võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE ­ füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus?

    Füüsika
    Mehaaniline liikumine
    2
    doc

    Mehaaniline liikumine

    keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. · Trajektoor ­ joon, mida mööda keha liigub. · Teepikkus ­ füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib · Tähis: s · Mõõtühik: 1m · Valem V= s x t Teepikkuse graafik näitab keha poolt läbitud teepikkuse sõltuvust ajast. o Ühtlane liikumine ­ liikumine, kus keha kiirus ei muutu. o Ühtlase liikumise kiirus: v = s / t o Mitteühtlane liikumine ­ liikumine, kus keha kiirus muutub. o Keskmine kiirus ­ näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Liikumise kirjeldamisel pole alati sugugi tähtis, millise kuju või mõõtmetega keha on. Näiteks ühest linnast teise sõitva auto liikumise kirjeldamisel võime teda ette kujutada ühe punktina

    Füüsika
    Mehaaniline liikumine
    6
    docx

    Mehaaniline liikumine

    Mehaaniline liikumine Liikumine ehk mehhaaniline liikumine on kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas. Lokaalselt iseloomustab liikumist kiirus ja globaalset saab seda kirjeldada trajektoori abil. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid. Trajektoor on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks, kõverjooneliseks, ringjooneliseks jne. Looduses esineb sirgjoonelist liikumist harva, tavaliselt on sirgjooneline

    Füüsika
    Sissejuhatus füüsikasse-Kulgliikumise kinemaatika
    150
    pptx

    Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

    vastastikmõjusid. Kehade puhul saab kasutada ruumi ja aja mõisteid. Ruumi mõiste kujundab vaatleja kehade omavahelisel mõõtmelisel võrdlemisel (pikem-lühem, laiem- kitsam, kõrgem-madalam jne). Aja mõiste kujundab vaatleja kehade omavahelise liikumise võrdlemisel. Lähemalt sellest allpool. • Nähtused on aineliste ja väljaliste objektidega toimuvad muutused. Füüsikaliseks nähtuseks on näiteks kehade omavaheline liikumine, ahju soojenemine, valguse peegeldumine või neeldumine. Füüsikalist nähtust kirjeldab nähtuse mudel, mida saab teatavasti esitada kas a) tabeli abil, b) graafiku abil või c) valemi abil. Seejuures suureneb selles reas kirjelduse üldisus. Tabel, Graafik ja Valem • Tabelis näeme vastavust füüsikaliste suuruste üksikute väärtuste vahel. Meie tähelepanu keskendub üksikule väärtuste paarile. • Graafikul näeme juba korraga kõiki mõõteväärtusi. Meie tähelepanu

    Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun