1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev
Aastaaegade vaheldumine Linell Raud Sisukord · Avaleht · Sisukord · Aastaajad · Pööripäevad · Päikese jaotumine · Päike seniidis · Mõisted · Faktid · Kasutatud kirjandus Aastaajad Eestis on neli kindlat aastaaega: Click to edit Master text styles Second level · Kevad Third level · Suvi Fourth level Fifth level · Sügis · Talv Pööripäevad Aastas on neli pööripäeva: · Kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku · Suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku · Sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku · Talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku Click to edit Master text styles Se...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev
7. a) Pane joonistele 6iged pealkirjad: 22. detsember - taluine pooriptieu, 21. mrirts ja 23. september - heuad.ine ja siigisene udrdpaeusus, 2l juuni - suuine pooriptieu. b) Mhrgi joonistele digetesse kohtadesse: ekuaator, pdhja- ja l1unapoorijoon, pdhja- ja l1unopoloarjoon. c) Tiihista ala, kus esineb vastavalt polaarplev ja polaaroo. d) Tliida lungad. 21. juuni- suvine pööripäev 1)................ Pliike paistab seniidispõhja . poorijoonel ja valgustab rohkempõhja ...poolkera. PolaarpAev on (millises piir- põhja ja- lõunapolaar- konnas?) põhjapooluselt põhjapolaarjooneni joon ja polaaroo lõunapooluselt lõunapolaarjooneni suvi. Eestis on sel ajal ............. 22.d...
Fenoloogilised aastaaja Karl-Randel Areng 9.klass Simuna kool Fenoloogilised aastaajad Fenoloogia on regulaarsetel loodusvaatlustel põhinev bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sensoonseid nähtusi. Looduse kindlate ja korduvate aastaajaliste muutuste alusel piiritletakse kohalikke fenoloogilisi aastaaegu. Kui Maa tiirlemine ümber päikese määrab matemaatilise täpsusega astronoomiliste aastaaegade vaheldumise Maal, siis aastaaegade looduslik vaheldumine mingis piirkonnas võib sellest tunduvalt erineda, isegi ühel ja samal laiuskraadil. Fenoloogilised aastaajad On ju suur vahe, kas me elame mere ääres või kusagil kaugemal sisemaal, olulised on hoovuste mõjud, valdavad tuuled, piirkonna eraldus mägedega jne. Fenoloogilised aastaajad märgivad elutsüklite kordumist taime ja loomariigis. Loodusliku elutsükli põhiline osa, vähemalt meie
Aastaaegade vaheldumine Päike asub taevaekvaatoril kaks korda aastas, see sünnib 21. Märts ja 23. September. Päike jõuab mööda ekliptikat liikudes 22. juunil taevaekvaatorist kõige kaugemale Põhja poole. Suvise pööripäeva ajal on päev kõige pikem(põhjapoolkera horisondi suhtes kõrgemais asendis). Maa ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Meie elame põhjapoolkeral ning suvisel pööripäeval saame meie palju rohkem soojust ja valgust kui lõunapoolkera. Talvisel(22.dets) jälle vastupidi. Lõunapoolkeral on kõik vastupidi. Kepleri seadused Austria teadlane Johann Kepler tegi kindlaks planeetide liikumise kolm seadust: 1 . seadus Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Ellipsiks nim. niisugust tasapinnalist kõverat, mille iga punkti kauguste summa kahest fookusteks nimetatavast punktist on kõikide punktide jaoks ühesugune. See kauguste summa võrdub ellipsi suurtelje DA pikkusega. 2 . seadus ...
Astronoomilised aastaajad 2013 Sisu lühitutvustus ¡ Miks tekivad aastaajad? ¡ Aastaaegade jagunemine ¡ Aastaaegade levik erinevates loodusvööndites ¡ Mis on polaarjoon? ¡ Aastaaegade iseloomulikud tunnused ¡ Mis on sodiaagivöö? ¡ Erinevad tutvustavad joonised ¡ Kasutatud kirjandus Miks tekivad aastaajad? ¡ Aastaaeg on teatud aastaringi periood, millal langeb maapinnale kindel kogus päikesekiirgust. ¡ Aastaaegade teke sõltub Maa asendist oma telje ning Päikse suhtes. ¡ Astronoomilised aastaajad on piiritletud pööripäevadega, mille tekitab päikesekiirte kindel langemisnurk Maale. ¡ Maa telg moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5° ¡ Kui Maa pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste ja aastaaegade muutumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrses seisus. Kuidas jaotuvad aastaajad?
Eesti iseseisvumine · 1917 *15.nov- Maapäev kuulutas end kõrgeimaks võimuorganiks (tegutses põranda all) *1917/1918 enamlaste võim vähenes (aastavahetusel) · 1918 *19.veebr Päästekomitee: 1)K. Päts 2)K. Konik 3)J. Vilms *21.veer kiideti heaks iseseisvumanifest (autorid Juhan Kukk, Frerdinard Peterson) *23.veebr loeti iseseisvusmanifest esimest korda ette Pärnus *24.veebr kuulutati Eesti Vabariik välja *25.veebr saksa okupatsioon (3.märts 1918.a.- Bresti rahu- Saksamaa Nõukogude Venemaa-astus sõjast välja) *5.nov kuulutati välja Balti hertsogiriik *11.nov-1)Compiengne'i vaherahu lõpetas I MS Saksamaa kaotusega 2)lõppes 9 kuud kestnud Saksa okupatsioon *11.nov kuulutati välja Eesti Ajutine Valitus
Estnisches Wetter 1. Im Frühling Im Estland ist oft sonniges Frühlingswetter. Im März beginnt der Schnee zu schmelzen. Im April sind alle Flüsse und Seen mit Schmelzwasser überschwemmt, es kommen die ersten Zuvögel und Ende April werden die Bäume grün. Im Mai wird die Mehrzahl der Bäume grün und das Wetter ist sonnig. 2.Im Sommer Im Sommer ist es heiss und die Sonne schneit. Die wärmsten Monate sind Juli und August, dann kann es auch oft ein Gewitter ist es windig und regnerisch und schwül. 3. Im Herbst Im Herbst fallen von den Bäumen Blätter und bläst starker Wind. Es ist regnerisch und schlammig. Morgens ist es neblig. Meistens ist der Himmel bewölkt, die Sonne scheint selten. 4. Im Winter Im Winter fällt Schnee in Estland, es ist kalt und manchmal stürmisch. Der kältester Monat ist oft Februar. Im Dezember wird die Ende ganz weiss und wir Weihnachten f...
mõju atmosfäärile, Maa orbiidi tsüklilised muutused ajas, päikese aktiivsuse muutlikkus, vulkaanide tegevus ja laamtektoonika 2) inimtekkelised kütuste põletamine, heitgaaside paiskamine atmosfääri 10. Mussoonid Mussoonid on tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest. (talvel sisemaalt ookeanile, suvel ookenilt maismaale). TEKE: maismaa ja meri soojenevad eri kiirusega ning erineval määral ESINEMINE: Lõuna-Aasias, 11. Aastaaegade vaheldumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese ja maakera telje kaldest Päikese suhtes. Pööripäevad: Talvine 21.12 Päike seniidis lõunapöörijoone kohal Kevadine 21.03 Päike seniidis ekvaatoril Suvine 22.06 Päike seniidis põhjapöörijoone kohal Sügisene 23.09 Päike seniidis ekvaatori kohal Polaaröö ja polaarpäev esineb polaaraladel põhjapoolkeral (Arktikas) ja lõunapoolkeral (Antarktises), mille laiuskraadid on üle 66°33'
talv) kannavad samu nimetusi. Nende puhul on eraldajateks pööripäevad, ehk täpsemini kevadine võrdpäevsus, suvine päikeseseisak, sügisene võrdpäevsus ja talvine päikeseseisak. Ilmastiku järgi toimub aastaaja vahetumine tavaliselt varem kui astronoomilise kriteeriumi järgi. 2 ASTRONOOMILISED AASTAAJAD Astronoomilised aastaajad kevad, suvi, sügis ja talv esinevad väga kindlatel aegadel. Tegelik elu toimub aga palju ebakindlamate klimatoloogiliste aastaaegade järgi, kus lisaks astronoomilistele on neli üleminekuaastaaega: kevadtalv, varakevad, hilissügis ja eeltalv. Kõige märgatavam erinevus klimatoloogiliste aastaaegade puhul on see, et nende algust ja lõppu ei saa kunagi täpselt ennustada. Klimatoloogid on kokku leppinud, missugustes tingimustes üks või teine aastaaeg algab, nii nagu tehakse kütteperioodi algusegi puhul. Võib öelda, et kogu elu (sealhulgas põllutööd) oleneb suurel määral klimatoloogiliste aastaaegade kulgemisest.
Füüsika kontrolltöö 1. Horisont tasand kuhu taevavõlv toetub. Taevavõlv ehk taevasfäär poolkera pind, mille keskpunktis me vaatlejana asume. Seniit - Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Asimuut - nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel. 2. Taevakehade näiv liikumine on põhjustatud meie kui seisva objekti ettekujutusest, kuidas ümbritsev maailm liigub. Ööpäeva vaheldumine: näiliselt liigub päike meie suhtes. Aastaaegade vaheldumine: näiliselt liigub Päike suvel pikema distantsi pikema ajaga kui talvel. 3. Taevakehade tegelik liikumine ei klapi näiva liikumisega. Tegelikust liikumisest saadi aru alles 1543. aastal. Päike tõuseb idast ja loojub läände. Päikese asemel Maa liigub ehk pöörleb ümber oma telje tekitades ööpäeva vaheldumise. Teoreetiliselt võiks ööpäeva vaheldumine olla kõigil Päikesesüsteemi planeetidel. Suvel on päeva pikkus ajaliselt kauem kestev kui talvisel prioodil,
kuumenevad ja ära põlevad meteoriit(129)- maale langenud tahke keha galaktika – miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum 2. Mis suunas pöörleb Maa ümber oma telje? (96) NB! Samas suunas tiirleb ka Maa ümber Päikese. vastupäeva 3. Mis põhjustab öö ja päeva vaheldumise? Maa pöörlemine ja päikese näiva asendi muutumine taevavõlvil 4. Millest on tingitud aastaaegade vaheldumine Maal? (98) Maa tiirleb ümber päikese, maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi maa teekonna tasandi suhtes 5. Täienda joonist aastaaegade tekke kohta. (98) a. Tähista Maa pöörlemistelg. b. Kirjuta juurde pööripäevad ja aastaajad põhjapoolkeralt vaadelduna. c. Tähista noolega Maa tiirlemise ja pöörlemise suund. 21 märts, 22. Detsember, 23
Taevakehade ööpäevane liikumine oleneb aastaajast. Ka tähed liiguvad, kuid oma asendit üksteise suhtes nad ei muuda. Taevakehade näiv liikumine tekib, kuna me osaleme ka ise selles ning ei saa seda kõrvalt vaadata. Tähtede ööpäevane näiv liikumine on tingitud maailma pöörlemisest, aastaringne muutumine aga Maa tiirlemisest ümber päikese. Öö ja päeva vaheldumine ning aastaajad on ka Maa looduse elutsüklite aluseks. Öö ja päeva pikkus koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna ehk orbiidi tasandi suhtes. Päikese näiv aastaringne liikumine taevavõlvil seletub Maa tiirlemisega ümber päikese. Tähtkujusid, mida Päike aasta jooksul läbib, nimetatakse sodiaagi ehk loomavööks. Fenoloogia on regulaarsetel loodusvaatlustel põhinev bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi
(meteoorkeha) jää. galaktika tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest 2. Mis suunas pöörleb Maa ümber oma telje? (96) NB! Samas suunas tiirleb ka Maa ümber Päikese. Maalt vaadates pöörleb taevasfäär koos tähtedega päripäeva Maad vaadates pöörleb vastupäeva. 3. Mis põhjustab öö ja päeva vaheldumise? Maa pöörlemine, see Maakera pool mis on päikese poole seal on päev. 4. Millest on tingitud aastaaegade vaheldumine Maal? (98) Maa kaugusest päikesest. 5. Täienda joonist aastaaegade tekke kohta. (98) a. Tähista Maa pöörlemistelg. b. Kirjuta juurde pööripäevad ja aastaajad põhjapoolkeralt vaadelduna. c. Tähista noolega Maa tiirlemise ja pöörlemise suund. Päik e 6. Mis on astronoomiline-, fenoloogiline aastaaeg? (100) 7. Täienda joonist Kuu faaside kohta. (102)
Argselt astub sinu ette, Eesti rahvas, isamaa, Laulik; usaldb su kätte Lauluannet pakkuda. ,,Teretus" Teid ma teretan,Eestimaa pojad Kellel kulmud kuumavad töös, Kellel südamed rindades soojad, Selginud sihid silmade ees! Igavest kaob põline jõud: Astuge ette! 2. Koidula on oma luuletuses loonud kevade salajase saabumise meeleolu, looduskujundid, läbi loodus kujundite ülistamine.Ridade vahele on kirjutanud kevade tegelikku tulekut läbi loodus nähtuste. 3. ,,Üürike" Räägib aastaaegade vaheldumisest, see on põimitud inimese elu pikkusega. Sidus aastaaegade vaheldumise inimese üürikese eluga.Karmi tõe meeleolu.Sõnumiks on see et kõik saab ükskord otsa. ,,Ööbik!" Selgusetuks jääb mida luuletaja püüab tegelikult sõnumina edasi anda, ühelt poolt on luuletuses kirjeldatud laululindu ööbikut, teiselt poolt võin tõmmata võrdusmärgi eestimaa ja ööbiku vahel. Ülistab ööbikud, aga seda võib võtta ka Eestimaa ülistamisena.Igatsus meeleolu. 4.
Meie elame põhjapoolkeral ning suvisel pööripäeval saame meie palju rohkem soojust ja valgust kui lõunapoolkera. Talvisel(22.dets) jälle vastupidi. Lõunapoolkeral on kõik vastupidi. Aastaaegade vaheldumine tuleneb sellest, et Maa pöörlemistelg säilitab oma kalduse asendi ümber Päikses tiireldese. Seepärast saab Maa erinevas asendis olles erinevalt päikesekiirgust. Kui pöörlemistelg on orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumist ei toimu, nii on see nt. Venusel ja Jupiteril. Päikesevarjutus Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida
Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat. 5. Maa mõõtmed Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim. · Pindala on 510 065 284,702 km² · Ruumala on 1,0832×1012 km³ · Mass on 5.9736×1024 kg · Keskmine raadius on 6372,795 km · Keskmine ümbermõõt on 40 041,455 km · Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m · Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. 6. Aastaaegade vaheldumine Öö ja päeva pikkuse muutus koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa orbiidi tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole (kõige rohkem on ta seda 22.juunil) langeb põhjapoolkerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. 22.detsembriks on poolkerade osad ümber vahetunud, vahepeal on veel kaks võrdset seisu
mis judinad selga ajab. Sa kõnnid korteris ringi, näed mööblit ja väljavaadet, seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, alt päevauudiseid kuuled. Valusalt kõrvadest läbi lõikavad maailmatuuled. Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit käib elu ja luule piir ,,Pilvede püha" 1965 Luuletaja esikkogu. Siin peegeldus tema tugev suhe loodusega Kogu on jagatud nelja ossa aastaaegade järgi Luuletustes kujutab ta erinevate aastaaegade loodust ning tekitab vastava meeleolu ,,Võtke!" Kollaseid lehti on puudel, punaseid ka. Liblendab okstel ja tuules, täis on neid maa. Õhtu septembris on vilu, väriseb haab. Nukrat ja heledat ilu pakkuda saab. Talv juba kusagil astub, leegitseb haab. Võtke see ilu talt vastu, praegu veel saab! ,,Maa taevas" Kokku on pandud mitu kogu, näiteks: ,,Pilvede püha," ,,Taevaste tuul," ,,
Arhailine tarkus Selle kohta kohtab näiteid tänapäeva loodusrahvastelt. · primitiivne rahvas märkas aastaaegade ja inimelu tsüklilisust. · Aastaaegu 2 (põhjarahvad) kuni 5 (siuud). Aasta algas külvi või põtrade poegimisega; · Arvutamiseks kasutati sõrmi ja varbaid, arvudest tuntud 1 ja 2; · Pikkusmõõdud seotud jäsemetega (sõrm, vaks, jalg jne); · Inimese elus lapsepõlve ja täiskasvanuga. Täiskasvanuks saadi vastavate rituaalidega ja nn hõimusaladuse avaldamisega poistele; · Täiskasvanuks saamine tähendas tehniliste oskuste ja
· Kullassepa õpipoiss · Filippo Lippi õpilane elulugu · 1470. aastaks oli avanud töökoja · Töötas Medicite õukonnas · Rooma · Maeti 1510 Tööde iseloomulikud omadused Vähene ruumisügavus Graatsiline joon Valgus ja vari Mütoloogilised stseenid Kevad(La Primavera) Armastusjumalanna Kolm graatsiat Iseloomulik stiil Venuse sünd Kõige tuntum Tuulejumal Aastaaegade jumal harmoonia Mars ja Venus Armastuse võit saatürid f Maagiline sünd Savonarola eeskuju Vaimne heilus Madonna raamatuga Neitsi maarja Jeesuse kannatused Tänan Kuulamast
Eesti keele tunnitöö (08.02.16) Kultuur Loodus Teadus Klassikalised keelpillid Globaalne soojenemine Kosmiline kiirgus Muistsed koopamaalingud Ökoloogiline jalajälg Evolutsiooni tõendid Rahva muusikapärand Aastaaegade vaheldumine Valguskiirus vaakumis Popmuusika võidukäik Lillede fotosüntees Valguse neeldumine Heroiline maastikumaal Saastatud õhk Staatiline elekter Vana - Kreeka kirjandus Vulkaani purskamine Samasuunalised vektorid Hellenistlik kunst Mandrite triiv Kolmerealine determinant Eelklassikaline periood Veetaseme muutus Piirväärtuse arvutamine
Vana-Kreeka religioon Polüteistlik usk mitmesse jumalasse Monoteistlik usk ühte jumalasse Antropromorfism inimese kujuline 12 tähtsamat jumalust (Olümpose jumalad): 1) Zeus (Roomapärane nimetus on Jupiter) peajumal Kreeka religioonis, taeva- ja äikesejumal 2) Hera (Juno) abielukaitse jumalanna 3) Poseidon (Neptun) merede valitseja 4) Themeter (Ceres) aastaaegade jumal 5) Dinysos (Bacus) veini jumal 6) Apollo valguse ja päikese jumal, kunstide kaitsja 7) Artemis (Diana) loomade kaitse jumalanna 8) Hermes rändurite kaitsejumal 9) Athena (Minerva) tarkuse jumalanna 10) Ares (Mars) sõjajumal, vägivalla jumal 11) Aphortite armastuse jumalanna 12) Hephaestus sepatöö kaitsejumal Teisi jumalaid: Hades valitseb surnute maailma Hestea (Vesta) kodukolde kaitsejumalanna
Iseseisev töö · Heledat, laager ja pilsner tüüpi õlut serveeritakse temperatuuril 7 kraadi · Heledat kanget õlut ning tumedat õlut serveeritakse temperatuuril 8-10, portereid ka näiteks 12-kraadise temperatuuriga. · Õlu sobib hästi aperitiiviks, kuna õlu on hea isutekitaja ning aitab toitu paremini omastada. · Kerge toidu kõrvale soovitatakse heedat õlut, tugevamate liharoogade kõrvale tumedat. · Traditsiooniliselt jaguneb õlle tarbimine ka aastaaegade kaupa. Kevadel võimutsevad märtsiõlled ning kanged heledad bockid. Suvel on valitsevaks hele kerge laagerõlu. Külmal talveilmal annab sooja tume õlu ja mõnus jõuluporter. · Õlut kasutatakse ka toiduvalmistamisel, näiteks marineerimisel. Seda kasutatakse ka kastmetes ja pajaroogades. Kui toiduvalmistamisel on kasutatud õlut, siis pakutakse selle roa kõrvale sama õlut, mida sisaldab toit. · Tume õlu võib lisada magustoitudele ja kookidele väga meeldiva nüansi
Hades röövis süsimustade hobustega Persephone ja viis ta allmaailma. Kui Demeter sellest teada sai, kurvastas ta väga ja seetõttu vili närbus, lehed langesid maha ja puhus külma tuult. Demeter küsis Zeusilt abi ja varsti pärast seda lasigi Hades Persephonel minna. Tegelikult andis Hades Persephonele hoopis ühe puuvilja 6 seemet, mistõttu peab Persephone aastas 6 kuud veetma allmaailmas ja kevadel ja suvel võib ta tagasi Demeteri juurde tulla. See tähistabki aastaaegade vahetumist. (Demeter oli Kreeka mütoloogias Kronose ja Rhea tütar. Viljakus- ja põllutööjumalanna. Kuna külvamise ja viljalõikusega tegelesid Kreekas naised, oli ta ka eelkõige naiste jumalanna. Põld ja rehealune olid Demeteri templid. Tema tähtsaim pidustus oli viljalõikuse ajal septembris, kord iga viie aasta tagant ning kestis üheksa päeva. Eleusises suures templis korraldati Demeteri auks tseremooniaid.)
siis võib arvata, et need liikumised on näivad .Nad oleksid tegelikud , kui Maa oleks nende liikumiste liikumatu keskpunkt.Mis vahe on aga näiva ja tegeliku liikumise vahel ja kuidas seda otsustada? Kehade näiva ja tegeliku liikumise üle on kõige lihtsam otsustada siis, kui meil on võimalik seda liikumist vaadata kusagilt ,, eemalt ``. Astronoomilised aastaajad Öö ja päeva pikkuse muutus koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna (ehk orbiidi) tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole (kõige rohkem on ta seal 22.juunil,asend joonisel 7.8), langeb põhjapoolkerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale,samuti on seal päev pikem. 22.detsembriks on poolkerade osad ümber vahetunud, vahepeal on veel kaks võrdset seisu.
erootiliste tunnete lihtsameelne kujutamine. Näiteks saksa maalikunstnik, Friedrich Targa õuemaalija Lucas Cranach Vanem harrastas viimistletud stiili ja oli mõjutatud aristokraatlikust maitsest. Manerismi suurmeistriks võib aga pidada veneetslast Jacopo Tintorettot (1518-1594) Veneetsiast, maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. Näide : "Püha õhtusöömaaeg", "Paradiis". Mõningatel juhtudel harrastati tõelist trikitamist - näiteks võiks tuua Giuseppe Arcimboldo (1530-1593) aastaaegade pildid. Manerismi aega võib pidada ka kunstiajaloo sünni ajaks. Nimelt kogus Giorgio Vasari (1511- 1574) lugusid ja andmeid renessansskunsti suurkujudest ning andis need 1550. aastal välja raamatuna "Väljapaistvate kunstnike elulood". Samuti silmapaistvateks maalijateks peetakse :Parmigianinot(1503-1540) ja tema"Pikakaelalist Madonnat ,,. Angolo Bronzinot(1503-1572) kes maalis esinduslikus poosis ja luksuslikus riietuses tardunudilmelisi aristokraate.
4) teatrite ja kinode nimed: The Globe (Theatre) the Cosmos (Cinema) 5) hotellide nimed: the Ritz (Hotel) the Palace 6) laevade nimed: the Titanic 7) riikide ja maade nimed, mis koosnevad üldnimest (näit. state, republic, kingdom) ja seda laiendava(te)st sõna(de)st: the United States of America, the USA the United Kingdom, the UK the Estonian Republik 8) mitmuses olevad perekonnanimed: the Browns Artiklit ei tarvitata: 1. aastaaegade, kuude, nädalapäevade ja pühade nimetustega 2. söögiaegade nimetustega 3. sõnadega school, college, hospital, bed, church, prison, kui neid kasutatakse üldises tähenduses 4. keelte nimetustega 5. mängude nimetustega 6. sõnadega mother, father (kui neid tarvitavad sama perekonna liikmed)
1. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lund, lööb välku, näitab virmalisi ja vikerkaart. Taevas toimuvad öö ja päeva vaheldumine, Päikese, kuu ja tähtede asukoha muutus. Päikese ja kuu varjutusi. 2. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 3. Mis on tähtkujud, milleks neid vaja on? Tähtkujud on kindlalt piiritletud tähistaevaalad; heledate tähtede kujund sel alal. 4. Mis on sodiaak? Sodiaak on tähtkujuga taevaskeravöö…. 5. Miks on tähtede asend taevapiiril nii püsiv? Tähtede asend on püsiv, kuna nende omavaheline kaugus on väga suur. 6. Selgitage tähe- ja päikeseööpäeva erinevusi? Päikeseööpäev kestab 24 tundi, täheööpäev aga 23 tundi ja 56 minutit. 7
DAS MASKULINUM 1) Meessoost olendite nimetused: Der Vater, der Hahn, der Kranke 2) Aastaaegade, kuude, nädalapäevade nimetused: Der Herbst, der März, der Mittwoch NB! Das Frühjahr 3) Ilmakaarte ja tuulte nimetused: Der Osten, der Monsun 4) Mäed, mäestikud: Der Elbrus, der Kaukasus NB! Die Alpen 5) Sõdivad Aasia riigid: Der Jemen, der Iran, der Irak, der Sudan 6) Alkohoolsed joogid: Der Wodka, der Kognak NB! Das Bier 7) Elukutsed: Der Arzt, der Polizist, der Makler 8) Tegusõnast tuletatud nimisõnad: Der Flug, der Sprung, der Anfang
MARIANNE TEKKEL PÄRNU ÜLEJÕE GÜMNAASIUM EESTI KEEL TEEMA:SÜGIS 1. KLASS Aastaaegade erinevad pikkused tulenevad Maa erinevast liikumiskiirusest erinevatel aastaaegadel. Aastaajad tulenevad: a) Maa tiirlemisest ümber Päikese mööda elliptilist orbiiti b) Maa pöörlemistelje kaldest tema tiirlemistasandi suhtes 23.september kell 01.01 Sügis Punased viirpuumarjad, kirjud lehmakarjad, pihlakad puul, jahenev tuul -- see on sügis. Kahutan`d maa hommikul vara, külma õhkav lambasara, viimased seened, Autor Marja - Liisa mõtted ja meeled -- Meriste, XI klass, Lihula see on sügis. Gümnaasium Vanarahvas ütleb: "Sügisel on seitse söögilauda." Missugused need söögilauad on? Sügisööl pintseldab külmapoiss maa valgeks. (Tähendab, et öökülmad on saabunud.) Jänku tõmbab juba valged püksid jalga. (Tähendab, et sügis on tulnud ja jänes hakk...
· Mingi kinda, teistest seast breakfast) esile tõusev · mingi üks suvaline üks · go to the theatre · Estonia, Franch, e ct. paljudest · ...to the cine ma · Aastaaegade e es · Listen to the radio · twice a ... · Ilmakaare e es · Last, next, every e es. · once a week · (in the west : in the east) · elukutsete e es · Muusikainstrumentide e es · Keelte e es · have a good time · The sam e the following · Maade e es (kui on mitte
Titaanid Kes olid titaanid? · Titaanid, keda sageli kutsutakse vanemateks jumalateks, olid väga kaua aega tagasi maailmaisandad · Titaanid olid tohutult suured ja võimsad · Samuti on nad ülbed ja ohjeldamatud · Titaane oli palju, aga vähesed on jätnud jälje mütoloogiasse. · Titaanid on Gaia (maa) ja Uranose (taeva) liidust sündinud jumalasugu 6 meest ja 6 naist Kõige tähtsam jumal! · Kõige tähtsam jumal oli Kronos (Saturnus, lõikusejumal) · Gaia ja Uranose noorim ning vägevaim poeg · Tema valitses titaanide üle. · Et säilitada oma võimu jumalate üle, neelas Kronos oma lapsed alla niipea kui nad olid sündinud · Rhea päästis Zeusi kes võttiski Kronoselt võimu üle · Okeanos jõgi mis vanade kreeklaste arust pidi voolama ümber maa · Jõed ja okeaniinid olid tema lapsed Titaanid · Hyperion valguse jumal, Theia abikaasa · Lapetos · Koios oli Phoibe abikaasa · Kreios · Mnemosyne ...
Eesti Vabariik Eesti läbimõõt läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240km. Elanike arvu poolest kuulub Eesti kindlasti maailma väiksemate hulka: 2000. aasta alguses elas Eestis 1 361 242 inimest. Eesti pealinn on keskaegse linnasüdamega Tallinn, kus on pisut vähem kui kolmandik kogu rahvastikust. Nagu teisteski Põhjamaades on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Eestis elab mitmeid mujalt Euroopast kadunud või üliharva esinevaid taime- ja loomaliike. Suurtest imetajatest on tavalised põder, metskits ja metssiga, ent leidub ka korpraid, ilveseid, hunte ja pruunkarusid, viigeid ning kauneid hallhülgeid. 1918. aastal kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991.
linnaga (igatsus ja tegelikkus, vabadus ja kohustus), andes nii edasi sotsialiseerumisprotsessi keerukust (,,Lauludemüüja"). Järgnevates luulekogudes kajastub autori eneseotsimine ja oma tunnete väljendamine läbi luule. Veel ov V. Luik kirjutanud isamaalüürikat ja ka armastusluulet. ,,Pilvede püha"(1965) ,,Pilvede püha" on luuletaja esikkogu, kust peegeldus tema tugev suhe loodusega. Luulekogu on jagatud nelja ossa aastaaegade järgi: ,,Kevad tuleb"(kevade tulek, talve lõpp), ,,Kuldset naeru naeris päike"(suvi), ,,On hilissuvi, on hilissuvi..."(hilissuvi) ja ,,Iga sügise jahedas leegis"(sügis). Luuletustes kujutab ta erinevate aastaaegade loodust ning tekitab ka vastava meeleolu. Kevadine Määrdunud lumi, metsasina, lepakoore maik... Ei saa aru, mille ootel kõik on nõnda vait. Määrdunud lumi, metsasina, lepakoore maik... Hallis taevas äkki särab kullakarva laik! * * * Porikarva rõsked rajad,
1) Maa, Kuu, Päikese liikumised: Maa pöörlemine- öö ja päev (Maa pöörlemistelg on Maa orbiidi tasandiga 23 kraadi kaldu) Maa tiirlemine aastaaegade vaheldumine Maa telje kalle polaaröö ja polaarpäev, aastaaegade vaheldumine Maa tiirlemisperiood 365 päeva Maa pöörlemisperiood 24 h Kuu faaside vaheldumine 29,5 ööpäeva Tõus ja mõõn: Ookeani pind tõuseb ja langeb 2x ööpäevas, iga 12 h ja 25 min tagant, avamerel kuni 1 m, lahtedes kuni 21 m, sisemeredes peaaegu puuduvad Maa ja teiste, peam. Kuu gravitatsioonijõudude mõjul. Kuu poolsel küljel tõmbab Kuu tugevamini vett, kui maa kesktõrjejõud suudaks seda tasakaalustada. Vesi püsib Maal suure raskusjõu tõttu
uurivad seda. Kuid milline on Eesti tulevik? Kliimamuutused mõjutavad meid kõiki. Üheks suureks kliimamuutuste põhjustajaks on inimtegevus. Inimtegevuse tõttu kliima soojeneb ning poolustel ja mujalgi hakkab jää sulama. Jää sulamine toob omakorda kaasa veetaseme tõusu ning see mõjutab kõiki riike maailmas kaasa arvatud Eestit. Osa Eesti maismaast jääks vee alla ning inimesed oleksid sunnitud endale uued elukohad leidma. Lisaks muutuksid Eestis aastaaegade ajad ja Talvel lumekatte aeg lüheneks või kaoks täielikult. Kliimamuutusi põhjustavad kasvuhoonegaasid, sest nad ei lase päikesekiirtel maalt tagasi peegelduda ja nad jäävad siia lõksu ning soojendavad maad . Eestis tekkib suur osa kasvuhoonegaase põlevkivi põletamisel, et toota elektrit. Palju kasvuhoonegaase tekitavad ka autod kütuse põletamisel. Eesti saaks aidata ära hoida kliima soojenemist. Eesti võiks lõpetad
10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist? 11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid? 12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 13. Kirjelda Keskmise riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 14. Kirjelda Uue riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 15. Millised elanikkonnakihid eksisteerisid Vana-Egiptuse riigis? 16. Naise positsioon Egiptuse ühiskonnas? 17. Mis on Rosette`i kivi? 18. Milline oli aastaaegade vaheldumisega seotud müüt Vana-Egiptuse religioonis? 19. Vana-Egiptuse matmiskombed? 20. Vaarao Ehnatoni usureform? 21. Millest räägib kirjandusteos "Sinuhe jutustus"? 22. Mis on maat?
alal elavate organismide rühm (nt kõik erinevate taimede ja loomade populatsioonid ühes metsas). · http:// etv.err.ee/v/meelelahutus/maa_arma stan_sind/videod/229faca9-af36-411 3-aee4-69be3741c7bf/maa-armastan-s ind-koosluse-kaitse Organisme mõjutavad tegurid · Jagunevad kaheks: A. Biootilised e. eluslooduse tegurid Toit, haigustekitajad, inimmõju, konkurendid. B. Abiootilised e. eluta looduse tegurid Soojus, valgus, vesi, happesus, aastaaegade vaheldumine jne . Kohastumine keskkonnaga · Organismid on kohastunud eluks kindlates tingimustes. Nad on hõivanud teatava nisi ökosüsteemis ja mängivad koosluses oma rolli. · Igal liigil on kindel taluvuspiir tingimuste muutuste osas (k.a. ressursside osas). · Kitsa taluvuspiiriga organismid sobivad bioindikaatoriteks. · Piiravad e. limiteerivad tegurid takistavad kõige tugevamalt isendite toimetulekut. Erinev liigiti. Leviala
Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem. Uraan teeb tiiru ümber päikese 84,3 maa aastaga. Uraani 13 rõngast on planeedist endast nooremad, ning koosevd tumedatest osakestest mille suurus varieerub mõnest mirkromeetrist kuni mõnekümne meetrini. Uraani telje kalle ekliptika (Maa orbiidi tasand) normaali suhtes on 97,77 kraadi. Uraani pöörlemistelg on peaaegu paralleelne päikesesüsteemi tasandiga, mille tõttu on aastaaegade vaheldumine uraanil täiesti erinev võrreldes teiste planeetidega. Uraani poolustel kestab polaarpäev ja polaaröö kokku 42 aastat. Uraani võrdlus maaga. Maa Uraan Mass 8,6810×1025 kg 5.9736×1024 kg Raadius 25559,00 km 6372,795 km Kaugus päikesest 2870 miljonit kilomeetrit 149,6 miljoni kilomeetrit
· 4-st Maa tüüpi planeedist väikseim · 1 ööpäev = 176 Maa päeva · Orbiit piklik · Liikumine orbiidil ebaühtlane · Atmosfäär puudub, meenutab välimuselt kuud · Suured temp. Erinevused 2.VEENUS · Maale lähim · Umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud · Orbiit praktiliselt ringikujuline · Pöörlev väga aeglaselt, tiirlemisele vastassuunas · Telg orbiidi tasandiga enam-vähem risti · Aastaaegade vaheldumine puudub · Teleskoobis paistab suur ja hele · Tahke ülikuum(480°C) pind asub pilvekihist 60km allpool · Pinnavormidelt sarnane Maaga · Tardkivimite olemasolu, vulkaanid · Vähe meteoriidikraatreid · Atmosfääri koostised domineerib süsihappegaas · Magnetväli puudub 3.MARSS · Mõõtmetelt väike · Orbiit piklik · Läbipaistev atmosfäär · Esinevad polaaralade lumeväljad (õrn härmatise kiht), tumedad ,,mered" ekvaatori
Millega tegeleb astronoomia ja astroloogia ? Astronoomia on teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi. Ka tähtesid ehk seetõttu nimetatakse neid täheteadlasteks. Astroloogia on taevakehade asendil põhinev maailmamõistmise ja ennustamise süsteem. Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks. Millest on tingitud aastaajad ? Öö ja päeva pikkuse muutud koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna ( ehk orbiidi ) tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole, langeb põhjapoolekerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. 22. Detsembriks on veel võrdset seisu. Kui Maa pöörlemistelg oleks oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja
peetakse lamba sugu, iga, tõugu ja füsioloogilist seisundit ning söötmist ja pidamist. · Villa kasv ja omadused on seotud lamba füsioloogilise seisundiga. Tiinus ja imetamisperioodil kasvab uttedel peenem ja vähem tugev vill. Villakasvu pidurdust esineb tiinuse viimastel ja imetamise esimestel nädalatel. Villa kasvu mõjustab ka uttede paljupoegisus. KLIIMA MÕJU · Kliima ja aastaaegade mõju villa kasvule võib täheldada kõigil lambatõugudel, eriti aga jäme- ja pooljämevillalammastel, kellel igal kevadel esineb villkarvade vahetus ehk nn. karvaheide.Villa kasv on intensiivsem suvel ja sügisel, eriti siis kui lambad viibivad heal karjamaarohul. · Tugev päikesepaiste ja palavus mõjub lammaste villakasvule negatiivselt. Põuaajal on lammastel karjamaasöödast puudus, villakasv pidurdub ja villasse koguneb rohkem tolmu ja prügi
4. Mille poolest erinevad mõisted "ilm" ja "kliima"? 5. Nimeta kõige olulisem kliimat kujundav tegur. 6. Mida nimetatakse kiirgusbilansiks? 7. Millest sõltub maapinnale langeva päikesekiirguse hulk? 8. Kas parasvöös on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne või tasakaalus? 9. Koosta tõene lause või jutuke, kus on kasutatud järgmisi mõisteid: - Päikeselt saadav soojushulk; - Maa tiirlemine ümber Päikese; - Maa pöörlemine ümber oma telje; - aastaaegade vaheldumine. 10. Paranda vead järgnevas tekstis: kui põhjapoolkeral on suvi, on Maa lõunapoolkera Päikese poole kaldu. Põhjapoolkeral on siis päev pikem kui öö. Kõige pikem on päev 21. juunil, kui Päike on seniidis põhjapolaarjoonel. Lõunapoolkeral on suve algus 22. detsembril, kui Päike on seniidis Vähi pöörijoonel.. Põhjapolaarjoonel on samal ajal päeva ja öö pikkus võrdsed ja poolusel polaaröö. Põhja- ja lõunapöörijoonel on
Jan Schär ME-12 *Elisabet Lepik *23.11.1906 19.06.1989 *Elas jõgeval; Kortermuuseum *Lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks. *Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga. *Õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis * Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis *Tartu Ülikoolis filoloogiat. Palju looduse, ilma ning aastaaegade kirjeldusi. Enamasti oma enda elu põhjal kirjutatud. Tõsine. Kaudselt on mainitud isikuid tema elus (ema, isa, abikaasa). 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. 2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks. Näiteks ,,Korallid Emajões". 3.Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest.
Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: · Arhailine ehk vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr · Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudnmatud Kurose skulptuurid: · Tavaliselt alasti. · Vasak jalg ees. · Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. · Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). · Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. · Esineb peamiselt dooria polistes. · Sageli leitud haudade juurest. · Tõenäoliselt kujutas apollonit, või esindas üldist ideed ideaalsest Kreeka kodani...
kilomeetrit paks, ulatub 6070 kilomeetri kõrgusele. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks. PINNAVORMID Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. PÖÖRLEMINE Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva Atmosfäär on tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusumõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VEENUSE ORBIIT ON PRAKTILISELT
§ Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid. § Leidub vulkaane. § Sagedased maavärinad. § Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. § Pinna keskmine vanus on miljard aastat. orbiit Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. pöörlemine § Aastaajad puuduvad. § Aastas 2 ööpäeva. § Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Elu veenusel § Võib leiduda elu. § Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. § Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes.
tähendas talvist toidupuudust. Keelud Kuna oli püha, siis tööd ei tehtud, otseseid keelde polnud. Mihklipäev teiste maade rahvakalendris Inglismaa Inglismaal ja Walesis oli mihklipäev üks aastaaja vahetuse, maksude tasumise ning sulaste ja teenijate palkamise päevadest. Inglismaal söödi mihklipäeval hani: see pidi järgneval aastal päästma rahahädast. Iirimaa Iiri kalendris oli mihklipäev üks aastaaegade vahetuse ja maksude tasumise päevadest Iirimaal tähendas mihklipäevakoogi sisse peidetud sõrmuse leidmine peatset abiellumist. Tänan Vaatamast!
My older sister plays the quitar. 5) järgarvude ning omadussõna ülivõrde puhul October is the tenth month. What is the most interesting lesson for you? 6) mõnede pärisnimedega jõgede, merede ja ookeanide nimed- the Thames, the Baltic Sea teatrite, kinode ja hotellide nimed- the Palace mitmuses olevad perekonnanimed- the Greens 7) leiutistest rääkides Who invented the telephone? Määravat artiklit ei kasutata 1) mängude nimetustega I play football every day. Do you like boardgames? 2) aastaaegade, kuude, nädalapäevade, pühade nimetustega She was born in July. My favourite month is summer. She goes swimming on Mondays. Children like Christmas a lot. 3) liiklusvahendite nimetustega I go to school by bike. 4) kui räägitakse asjadest üldiselt My friend likes folk music. We like books about animals. 5) keelte nimetustega I can speak Russian. 6) söögiaegade nimetustega We usually have breakfast at 8 o'clock. 7) sõnadega mother, father Father is in the livingroom.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
