Planeet Veenus (0)

Veenus
Sissejuhatus
Veenus on teine planeet päikesest. Ta on Maaga
peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet
(minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele
(heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast
kergesti leitav. Eestis on rahvakeeli nimetatud
hommikutaevas nähtavat Veenust Koidutäheks,
õhtutaevas nähtavat Ehatäheks.
Uurimine ja tähtsamad avastused
Esimesena maandus Veenusele Nõukogude liidu
automaatjaam ,,Venera 7" aastal 1970.
Kosmosest on pinnaehitust on uuritud lisaks pildistamisele
ka radaritega. Suuremosa mõõtmis on tehtud
orbitaaljaamaga ,,Magellan" aastatel 1990-1994.(ebatäpne,
120-300m täpsus)
,,Venera 10", ,,Venera 14" näitasid ära et planeedi pind on
vulkaanilise koostisega.
,,Vega 1" ja ,,Vega 2" tegid gamma-spektromeetriga kindlaks
kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas
basaldile.
Pinnamood
Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Suurim
kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). 80% pinnast on
kaetud vulkaaniliste tasandikega. Üks suurimaid vulkaane asub Beta
piirkonnas mille läbimõõt on 820 kilomeetrit ja mis on 5 kilomeetrit
kõrge, tema kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 kilomeetrit. Kõik need
maavärinad ja vulkaaniline aktiivus kujundabki pinnavormi. Näiteks
on leitud üks 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe veenuse
pinnalt. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega mis koosneb peamiselt
graniidist ja basaldist. Veenuse kõrgendikud on kaetud
raskemetallikirmetisega. on nii soe, et plii sulab, metallid aurustuvad
ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab,
miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud
peegelduvad. Plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta.
Veenuse pinnamood on noor: 300-600 miljonit aastat vana.
Atmosfäär
Pind pole kosmosest vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg
pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel
hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille
kiirus on 300-400 km/h. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda
tihedam Maa omast. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega:
atmosfäär laseb läbi päikesekiirguse kuid ei lase sellel hajuda.
Sellepärast ongi seal nii kuum õhk: 735 K, 460 °C. Soojust neelab
peamiselt süsinikdioksiid, atmosfäär sisaldab seda 96,5%. Veel
sisaldab see lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%.
Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-
70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud
väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter. Pilvede
põhikihis on nähtavus üllatavalt hea - mitu kilomeetrit, kuid siiski
on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem
kui Maal. Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest
atmosfäär on liiga paks ja tihe. Rõhk on atmosfääris 9.3 Mpa, mis
on 90 korda suurem kui Maal.
Orbiit ja pöörlemine
Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Kuna Veenus pöörleb
hästi aeglaselt teistpidi kui ülejäänud planeedid kestab seal üks
päev 117 maist päeva ja aastas on seal vaid 2 päeva. Atmosfäär
on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei
ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole
pööratud.
Planeet ja tuum
Diameeter: 12,100 kilomeetrit
Mass: 4.868 5 × 1024 kg
Gravitatsioon: 8.87 m/s2
keskmine tihedus: 5,25 g/cm3
Ka siseehitus sarnaneb maa omaga
Tuum
Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma
olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud
avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane
pöörlemine.
Elu ja vesi
Veenus ei sarnane Maaga sellepärast, et Veenusel puudub vesi, sest
nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil
umbkaudu samapalju.
Ka Maa atmosfäär koosnes alguses põhiliselt süsihappegaasist, kuid
vihmaveega reageerides moodustas ta süsihappe. See omakorda
tekitas kaltsiumiga ühinedes lubjakivi. Veenusel jäi aga CO2
atmosfääri, kus ta oma tohutu hulga tõttu tekitab väga tugeva
kasvuhooneefekti, millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur
ja rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk
määravadki tingimused Veenuse pinnal. On arvatud, et elu võis
Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur
võimaldasid vee voolamist, siis sobisid need tõenäoliselt ka elu
tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline.
Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete
vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine, mis hävitas
Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid.
Elu
USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis
järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada
ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad
päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta
tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja
paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka
Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks,
võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik.
Kuud
Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased.
8. Detsembril 2010 aastal avaldas Jaapani aeronautika- ja kosmoseuuringute
agentuur JAXA, et nende kaua aega Veenuse poole triivinud karbikujuline
kosmosesond sond ei suutnud pidurdada piisavalt et jääda Veenuse
gravitatsioonivälja lendas lihstalt planeedist mööda kosmosesse. Ligi 3,5
miljardit krooni maksev projekt nurjus. JAXA pressiesindaja Hitoshi Soeno
ütlest, et kontroll satelliidi üle on säilinud ning Umbes kuue aasta pärast jõuab
sond uuesti Veenuse lähistele ja avaneb uus võimalus.