AJALOO KT KORDAMISKÜSIMUSED
1. Kunsti funktsioonid
2. Kunsti eeldused
3. Varasemad näited kunstist
4. Vanade tsv kunst
5. Kreeka kunst ja olulisus
6. Kunsti raha väärtused
1) Kunst pakub emotsioone ja väärtuse kandja
2) Kunst nõuab aega nii tegemine kui ka visiooni loomine. On vaja ideed materjali,
oskust. Kunsti saab vaadelda ja kogeda
3) Koopamaalid
4) Mesopotaamia kunst
6000-6800 eKr
Tähtis oli keraamika , Keraamikas tuli kasutusele potikeder , perioodi lõpuks
oletatavasti ka vankrirattad.
5) Vana-kreeka kunst jaotatakse kolmeks perioodiks :
1) Arhailine periood ehk vanaaeg ( 7-6.saj. eKr.)
2) Klassikaline ehk õitseaeg (5-4. saj. eKr.)
3) Hellenistlik ehk hiline periood (3-1.saj. eKr.
TEMPLID
Templid ehitati kivist alusele ning sinna saamiseks kasutati madalat treppi. Templi ette ehitati
tihti kivist altar ohverdamise tarbeks. Enam polnud templid kinnised ruumid, vaid nö
vabaõhu ehitised. Need hooned olid pikad ja põhiplaanilt ristkülikukujulised. Kõigist
küljedest ümbritsesid sambad, mille primaarseim eesmärk oli ehitist toestada. Varastel
kivitemplitel olid võrreldes klassikalise ajastuga jämedad sambad ja väga rasked kapiteelid
Samas on kreeka sambad Egiptuse omadest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati
hõredamalt
Ehitusmaterjalideks Kreeka templite juures oli olnud peamiselt puit, millel olid kiviga
võrreldes teatavad eelised - eelkõige oli see kergemini töödeldav. Varastes templites olid
sambad ja katus mõlemad valmistatud puidust. Et hoida puitu mädanemast, pandi iga samba
alla lapik kivi. Et sammas katuse raskust taluks, pandi samasugune kivi ka iga samba
ülemisse otsa. Peagi asendati puit liiva- või lubjakiviga, mis muutis ehitised
suurejoonelisemateks ning vastupidavamateks. Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr.
Ehitusmaterjalina kasutati ka marmorit , mis on Kreekas tavaline laialt levinud kivim . Muust
kivimist ehitised kaeti tihti marmoritolmust krohviga.
Skulptuur
Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur. Arhailise ajastu skulptuur
oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud
üldistatult. Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor. Kreeka skulptorid võtavad
kasutusele ka pronksi. Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist ,Paljud kreeka
pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena.Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki
üheülbaline . On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid:
alasti noormehi – kuros ja riietatud tütarlapsi – kore .
Kurosekujusid on leitud peamiselt surnuaedadest vanade meeste haudadelt. Enamasti
seostatakse neid jumal Apolloniga. Arvatakse, et tegemist oli Olümpiamängude võitjate auks
püstitatud kujudega. Neil kujudel on ka näol kerge naeratus – nn arhailine naeratus, käed on
neil kramplikult külgedel ja nad seisavad puiselt püsti.Kore kujud kujutavad ilmselt
aastaaegade vaheldumise jumalannat Persephonet.Kõige rohkem on leitud korekujusid
Ateena akropolilt.
Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti
kasutusele pronks . Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures. Nüüd
asuvad skulptorid elama suurematesse linnadesse. Tekivad kaks suuremat
skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta.
Kogu klassikaline ajastu on täis nende koolkondade omavahelist võistlus. Hakatakse
korraldama skulptorite omavahelisi võistlus. Pronks võimaldab paremini edasi anda detaile
ning on vastupidavam. Arhailise ajastu lõpus ilmuvad ka suuremad skulptuurgrupid –
koosnevad mitmest skulptuurist
Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks:
kõrgklassika 5. saj eKr
iluklassika 4. saj eKr
Kõrgklassikat hinnatakse rohkem. Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele
kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast. Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli
Myron . Pheidias oli noorem, kuid temalt on säilinud rohkem töid. Ühte Pheidiase tööd
pidasid kreeklased maailmaimeks – Zeusi kuju Olümpias
Maalikunst ja vaasid
Maalikunst Vana-Kreekas oli väga populaarne , kuid kahjuks tänapäevani pole säilinud mitte
ühtki teost ei arhailisest ega klassikalisest ajajärgust. Maalikunstist saame teada vaid kirjalike
allikate vahendusel või varasemastest töödest inspireeritud koopiate vaatlemisel. Kreeka
kunstist võib siiski mingi ettekujutuse saada säilinud keraamiliste vaaside järgi.Vaasid ei
olnud mõeldud mitte lillede jaoks, vaid nendes hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett.Vastavalt
otstarbele tehti kannud erineva kujuga.Kannud treiti valmis potikedral, siis kinnitati külge
sangad.Esialgu kuivasid kannud väljas, siis läbisid eelpõletuse, misjärel asuti neid
kaunistama. Lõpuks põletati kann uuesti.
Kokku on loetud praeguseks umbes 40 erinevat vaasitüüpi.
Tuntuimad :
Hüdria - veekandmisnõu, millel on kolm sanga : kaht rõhtsat külgsanga kasutatakse
kandmisel, suu ja kandilise õla vahel asuvat püstloodset kaelasanga aga valamisel.
Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm.
säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina.
Krateer - antiikaegne suur avara suuga savi- või metall -, mõnikord ka marmoranum, milles
segati veini veega.
Sanga kuju järgi eristatakse nelja tüüpi krateere:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
1970-01-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Val26
Õppematerjali autor
Vana-Kreeka kunst Kaire Kurs 10.a klass Vana-Kreeka Kogu kreeklaste kunstielu on seotud religioonide ja müütidega Jumalate auks peeti pidustusi,ehitati templeid ning skulptuurides kujutati enamasti just jumalaid Templid Esimesed arhidektuuri saavutused on seotud templitega Templite tunnused ehitati kivist,enamasti marmorist põhiplaan oli piklik,mille ees oli kahe sambaga eeskoda rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele pealt kattis templit viilkatus katus ja tempel ise olid kaunistatud skulptuuridega kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe-või kaherealine sammastik templi siseruum jaotati sammaste abil mitmeks osaks,kuhu valgus pääses ainult uksest Sambad 3 stiilis Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Tuntumad templid Zeus´i tempel Olümpias Athenatempel Olümpias Artemise tempel
Kreeka arh ja klassikaline kunst I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur
Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkusele. Kreeka kunst on väga tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Ehitusmeistrid püstitasid hooneid, mida nad kasutasid templitena, kujurid raiusid jumalate kujusid ning maalikunstnikud illustreerisid vanu muistendeid. Kunstis kujutatavad jumalad ja kangelased kehastasid väljaarenenud ideaale. Kreekale on loomulik, et jumalus avaldus ilusa inimese kujul. Kreeka kunstimälestistel oli kaua aega kurja inimese eemalejuhtimise tähendus. Klassikaliseks perioodiks olid Kreekas välja kujunenud kunstikoolkonnad:
Vana-Kreeka skulptuur Vana-Kreeka skulptuur on maailmale kindlasti üsnagi tuntud, sest Kreeka skulptorid on andnud maailmale palju imetlusväärseid töid. Samuti on Kreeka skupltuur mõjutanud hilisemat Euroopat. Peale selle peetakse Kreeka üheks suurimaks ehituskunsti saavutuseks templeid.Põhiline Kreeka skulptuuri õitseaeg oli klassikalisel ajastul ehk 5.-4.saj eKr. Mitte ainult tänapäeva inimesed ei imetle Vana-Kreeka võimsaid ning omanäolisi skulptuure, vaid ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad kindlasti arhailisest ajastust. Arhailine ajastu Arhailise ajastu skulptuurid on küllalt algelised: jäik sirge asend, külgedele surutud käed ning otsevaate määras ära püstine kiviblokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Peamiselt on tehtud kahte sorti kujusid: 1) alasti noormehi kuros 2) riietatud tütarlapsi kore. Kurosekujusid on leitud peamis
Skulptuur saavutab täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide edasiandmise oskuses. Looduslähedusega ühineb ideaalne, äraseletatud rahu, lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne. Kunsti kandepind on sügav usklikkus. Tähtsaimad kunstikeskused - Ateena ja Sparta. Millise seose võib tuua: New Yorgi Vabadussammas, mille Prantsusmaa rahvas kinkis 1886.a. Ühendriikidele Ameerika iseseisvumise 100-ndaks aastapäevaks ja Vana-Kreeka kunst. Seos on see, et New Yorgi vabadussammas on vägagi päiksejumala Heliose kuju moodi. Milliseid ühiseid jooni leiad V-K skulptuuril ja skulptuuril ,,Hämarik" Viru keskuse ees? Viru keskuse ees olev kuju meenutab väga Vana-Kreeka ajal tehtud skulptuure kuna tema asend on vägagi sama ja Vana-Kreekas kujutati tihit just naisi ja Hämarik on ka naine. Lisaks on Hämarikul väga murelik ja kurb nägu ja poos mida oli ka näha V-K skulptuuridel. Millised olid V-K peamised kolm vaasistiili?
· Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks
Vana-Kreeka arhitektuur Sissejuhatus Kreeka kunsti Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: · Arhailine e
ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju väikseid eriilmelisi ruume, mis paiknesid korrapäratult ümber keskõu, seinad olid mitmekordsed ja kivist, laed puust, palju sambaid. Sambad olid allapoole peenenevad, värviti punase,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid