Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade
Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlu #1 Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlu #2 Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlu #3 Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlu #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor henza Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlu

Linnulaul meie hinges Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlus Marie Under (1883 - 1980) - eesti luuletaja. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Henrik Visnapuu (1890 - 1951) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Mõlemad luuletajad on väga palju tuntust kogunud ka ajakirjanduses ja nad kuulusid rühmitustesse. Under on kogunud tuntust väga palju ka loodusteemaliste luuletustega, kuid Visnapuu on jäänud selle mõttega rohkem tagaplaanile. Luuletajad kirjutasid ilusaid ja kauneid värsse loodusteteema jäi mul seekord kõige rohkem südamelähedasemaks. Marie Under armastas Eestimaal ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis.

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules - luuleanalüüs

Luuleanalüüs -Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõik alust, algust ja tuge. Nii Henrik Visnapuule kui Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustumise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni: "Mu kevad algab pääle jõulu juba!/Nüüd külvab oma esimese idu / ja viinakuuni kestab siis see pidu - / nii kaua maitseda mul antud luba!" Elujaatavalt kiidab ta

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Marie Underi ja Henrik Visnapuu luulevõrdlus+ luuletused.

Marie Under ja Henrik Visnapuu on kõrgelt hinnatud Eesti 20. sajandi alguse luuletajad, kes Esimese vabariigi ajal Noor-Eestile kaastööd tehes aitasid meie riigi luule ja kirjanduse arengule tugeva alustala panna. Lisaks kuulusid mõlemad ka rühmitusse Siuru, kus olid koos ühed keskseimad luuletajad. Underi, kui naissoost kirjaniku puhul võib õrnahingelisust ja peenetundelisust, mis kirjutamisstiilis avaldub, pidada loomulikuks, siis Visnapuu puhul võib seda kohati üllatuslikuks pidada. Samas on vähemalt mehe noorusajal kirjutatud armastusluulest võimalik välja lugeda probleemseid suhteid, mida Visnapuul pole õnnestunud positiivselt abielusadamasse tüürida. Juba 27-aastaselt mahtus Henrik Visnapuu loomesse lihtsuse ja eluõnne kõrvale ka tüdimust ning pettumust, mida ta ka oma esikkogus ,,Amores" avaldada ei peljanud. Hästi iseloomustabki mehe allaandmissoovi armuasjades tema luuletus ,,Loobumus", kus

Kirjandus
thumbnail
11
ppt

Marie Underi ja Henrik Visnapuu luule ja eluloo võrdlus.

Marie Under- "Valitud luuletused" Henrik Visnapuu- "Mu armastus ja ahastus" Pille. (Kool) XI klass 2009 Marie Under ja Henrik Visnapuu · Marie Under: · M. Under- sünd.27. märts 1883. · Käis aastatel 1893-1898 saksa tütarlaste erakoolis. · Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. · 1902. aastal abiellus ja kolis Moskva äärelinna. · Henrik Visnapuu: · Visnapuu sündis 2. jaanuar 1890. · Visnapuu õppis Reola vallakoolis. · Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. · Luuleanalüüs: Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. · Kevades ei saa nad kumbki loodusluulest üle ega ümber. · Nii Visnapuule kui Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise aeg, kuid teema käsitlus on erinev. · Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootamise aeg, periood, "kus kurb

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Marie Underi ja Henrik Visnapuu armastusluule võrdlus

Kuulates südame mõtteid Marie Underi ja Henrik Visnapuu armastusluule võrdlus Inimtundeid on millegipärast alati südamega seostatud, kuigi tegelikult need ju otseselt seotud pole. Siiski tähendab südame kuju usku, lootust ja armastust ehk kolme levinumat tunnet inimeste seas. Armastus on miski, mida päris täpselt sõnadesse panna ei saa, kuid mida siiski juba sajandeid teha on üritatud. Oma panuse andsid ka kaks 20. sajandi suurkirjanikku, Under ja Visnapuu.

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Underi ja Visnapuu armastusteemalise luule võrdlus

Selle õige otsinguil Marie Underi ja Henrik Visnapuu armastusteemalise luule võrdlus. Kirjandusrühmituse Siuru kaks hinnatumat autorit on Marie Under ning Henrik Visnapuu. Siurulased tähtsustasid armastusluulet, eriti hinnati Underi ning Visnapuu loomingut. Põhisarnasus nende kahe luuletaja armastusluules on looduse kasutamine tunnete kirjeldamisel. Samas on meesautor kirjutanud tunduvalt süngemat armastusluulet, kui Under. Visnapuu pettumus armastuses on ka põhjendatud, sest pärast 20 aastast väga õnnelikku abielu tema abikaasa Ing suri. Under püsis seevastu oma abikaasaga elu lõpuni koos. Luuletajakarjääri algusaastatel mõlemad autorid viibisid armastuse otsinguil. Läbivaks teemaks on kaaslase ootamine. ,,Ma tahan sind oodata, kuni ma jõvvan..." on Visnapuu ühes oma luuletuses õelnud. Ega tal kaua oodata tulnudki, juba 2 aasta pärast ta abiellus. Sarnaselt meesautoriga ootas ka Under oma armastust.

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Luuleanalüüs. Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala

Looduse ilu, võlu, valu. Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala Sära ja kaunidus vaatab meile vastu igal aastaajal. Samuti leidub igaühes ka negatiivsust. Looduses on asju, millele pilku heites ,,silm puhkab", kuid ka kõike seda, mis ärritab. Marie Under oli eesti luuletaja, kes kuulus kirjandusrühmitustesse ,,Siuru" ja ,,Tarapita". Looming on tal suhteliselt mitmekesine. Aastal 1917 ilmus esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast". Luuletaja kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Friedebert Tuglas ja Marie Under

Veel poolrealistlikult oli kavatset novell "Pyhajärv", mille katkeid leiamegi "Liivakella" teises trykis. See Kusta-Maali aine oli annud ka omaette novelli "Suve öö armastus". Kuid enesesesulgumise ja impressionistliku käsitluslaadi syvenemisel sest ainest sai "Felix Ormusson" -- meie aja eluvõõras kangelane. Kui palju etteheiteid pole saand vaene "Felix Ormusson" neilt ringelt, kes tahavad lugeda ainult ideaalkujusid omalt seisukohalt! Marie Under Under polnud tegelikult kunagi liialt konventsionell oma iseteadvuses, armastamises ja kunstis ­ pigem ikka rebell, kuigi kõik kirjamehed, ka Adson, ka Visnapuu on teda kirjeldanud eelkõige daamina ("Ma ei ole oma elus just vähe naisi tundnud, kuid kolme suurt kunstnikku tahaksin nende hulgast küll esile tõsta, kes oma tugeva vitaalsusega ja sünnipärase peene intelligentsusega on igasuguses boheemlikus olukorras jäänud daamiks. Üks neist on Marie Under."

Kirjandus



Lisainfo

Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlus pealkirjaga "Talveunest kevadesse uue energiaga"

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun