Lastekirjanduse töö 1.Riim-sarnasekõlaliste sõnade kunstikasvatuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla.Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine(vt instrumentatsioon), värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonde loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi värsis jagunevad riimid alg-,lõpp-ja siseriimideks. Riimi lihtsaim ja arhailisim vorm on algriim(sõna algushääliku(te) kordus), mis jaguneb omakorda alliteratsiooniks(korduvad konsonandid) ning assonantsiks(korduvad vokaalid). Algriim on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule: Nägin karu kaera seessa, /põtrsa põlluvilja seessa. Rütm-samasuguste või sarnaste nähtuste või elementide korrapärane vaheldumine (aastaaegade,ööpäeva, muusika, liigutuste, lause jne rütm). Rütm on seotud kõne e luule aluseks. Luuleteose rütm saavutatakse sarnaste silpide või sõnade süsteemse kordamise ja vastandamisega. Rütmi aita...
Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas, Karustab kadaka käharaid, kolletand põõsaid, Kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, Kitkub ja katkub veel viimaseid külemtand lilli, Hullab ja möllab ja tantsib ja ulud kui hunt üle nurme. (,,Sügisemaru") Kuid teemaks ei ole ainult aastaaegade luuletused. Mõlemate kogutud luuleteostes leidub ka palju looduses pesitsevatest saladustest ja iludest. Seda kõike saab nautida maal, kuskil väljas linnast. Sealt tulebki Marie Underi armastus looduse vastu, kuna aastaid tagasi elati enamjaolt siiski pigem maal. Kõige kaunimaks muudab looduses hääled, eriti linnulaul. ,,/ Laula, laula / oma lühikest laulu, / heida, heida / heledat häält./" (,,Laululind")
Brueghelilgi võime leida lausa Hieronymus Boschi teoseid meenutavaid süngeid fantaasiapilte. 6 P. Brueghel vanem. Jaanuar. P. Brueghel vanem. Märts. P. Brueghel vanem. August. Jahimehed lumes Sombune päev Lõikus Brueghel vanem oli üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid loodust seostas ta ikka inimesega. Imeilus on ta aastaaegade sarjast pärinev "Jaanuar. Jahimehed lumes". Kauguses kihab tööelu, sinendaval tiigijääl tiirutavad uisutajad ning kogu selle sinivalge avaruse kohal lendleb üksik harakas. Nagu Brueghel vanem, hakkasid ka teised ta kaasmaalased huvi tundma maastikumaali ning nn. zanri-ehk olustikumaali vastu - viimases kujutatakse sündmusi inimeste igapäevasest elust. Suurejoonelisi renessanss-stiilis ehitisi Madalmaades ei ehitatud. Suuremad ja esinduslikumad hooned rajati endiselt gooti stiilis
Kunstiliigid ei olnud veel iseseisvunud Muusika juurde kuulusid peale luulekunsti ka tants. Seetõttu kasvasid meloodiad välja luule- ja tantsurütmidest. Vanaaja muusika oli ühehäälne rajanedes peamiselt 5 heli real (pentatoonika). Keerulisi ja ulatuslikke meloodiaid ilmselt ei loodud, kuid muusika ei olnud kindlasti mitte primitiivne. Paljudel rahvastel oli kujunenud ka muusikateooria, mis nägi helide seost universumi korralduse vahel (helide suhted aastaaegade ja planeetide liikumisega). Muusika levis suulisel teel, noodikirja ei tuntud ja seega ei saa me rääkida ka heliloojatest. Vanaaja muusik oli samaaegselt nii helilooja, luuletaja, laulja, pillimees, dirigent või ka tantsija. Vanakreeka muusika Vanaaja muusika saavutas kõige täiuslikuma kuju antiikses kreeka kultuuris. (Vanakreeka kultuuri tuntakse põhjalikumalt alates 8. sajandist eKr, kõrgajaks peetakse klassikalist ja hellenismi aega 5. sajandist kuni Rooma vallutusteni 146
Kliimasoojenemine, mis tuleb kasvuhooneefektist, mis tekib CO 2 liigsest kontsentratsioonist. Samuti muutub energiatootmine üha ohtlikumaks. 8. Millised muutused leiavad aset taevas? Muutuv ilm päeval sinine, öösel must. Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lund, lööb välku, näitab virmalisi ja vikerkaart. Samuti muudavad oma asukohta Kuu, Päike ja planeedid. 9. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 10. Mis on tähtkujud, milleks neid vaja on? Tähtkujud on kindlalt piiritletud tähistaeva alad/tähtede rühmad, millel on nimi. See pakub inimestele häid võimalusi oma fantaasia näitamiseks. Püütakse leida oma oodatava tuleviku tunnusmärke, horoskoopi ja samuti kasutatakse neid taeva kirjeldamisel ja orienteerumisel. 11. Mis on sodiaak? Loomaring. Nii pandi paika Päikese ja Kuu teele jäävad 12 tähtkuju umbes 4000 aastat tagasi. 12
Loodus- meie ema, meie isa, meie kodu. Ernst Enno ja Marie Underi loodusluuleanalüüs Enno ja Under olid mõlemad Noor-Eesti liikumise aegsed kirjanikud, tegutsemine selles rühmituses muutis kindlasti kõikide luuletajate maailmavaadet sarnasemaks. Nii on ka Underi ning Enno loodusluules palju sarnasusi. Mõlemal autoril on ülekaalus küll teise teemaga luuletused, kuid mulle hakkas mõlema kirjaniku puhul eelkõige siiski silma loodusluule oma siiruse ning tundeküllasuse poolest. Mõlemale autorile on loodus väga südamelähedane, nad kas samastavad end sellega või tahavad saada osakeseks maast. Nagu Ernst Enno räägib luuletuses, mille nimi on ,,Mina’’. Igavesti vulisev oja olen ma, Igavesti igatsev laulja rändaja Kus on minu tunde vaiksed allikad, Kuhu merde kustuma mõt...
Poliitiline süsteem: parlamentaalne liitvabariik, mis koosneb 16 liidumaast. Pindala: 357 111 km2 Rahvaarv: 80 327 900 Riigikeel: saksa Rahaühik: euro Suuremad linnad: Berliin u. 3,5mln elanikku, Hamburg u. 1,8mln elanikku, München u. 1,4mln elanikku. Asustustihedus: 229 in/km2 SKT: 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta: 33 023 USD Usundid: protestantism, katoliku usk Kliima Saksamaal on merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. Seal on valdav parasvöötme kliima koos selgete aastaaegade vaheldumisega. Valdavad on niisked läänetuuled. Sademeid tuleb aastaringselt, kuid kõige enam suvekuudel.Pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Talved on pehmed, kuid suved suhteliselt jahedad. Keskmine temperatuur: suvel 17 °C ja talvel 1 °C kraadi. Alpides on talved märksa karmimad. Maastik Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja- Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal.
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalis...
eluks veekeskkonnas: vaalalised ja loivalised Pangea hiidmandri lagunemine, India laama Aasiaga kokkupõrkumine, Himaalaja keskaheliku kerkimine. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktika- ga, hakkas liikuma põhja. Araabia poolsaare Aafrikast eemaldumine, Punase mere tekkimine Merisiilikud Korallid Primitiivsed imetajad Neogeen Kliima ja loomastik olid sarnased tänapäevastega Imetajate areng Kliima hakkas külmenema, aastaaegade tekkimine Hakkasid tekkima uued mandriliustikud Kontinentide kokkupõrgete jätkumine, kõrgete mäeahelikute / Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt / moodustumine Kvaternaar ehk Antropogeen Mandrijäätumine /jääaeg on eriti ulatuslik põhjapoolkeral/ Jääaegu on olnud 4-6 Perioodilised kliimamuutused Nüüsaegse taimestiku ja loomastiku kujunemine Mitmete looma- ja taimeliikide väljasuremine Inimese tekkeaeg Viimane jääaeg Mammuti
Koreast, kes tutvustasid seal hiina aiakunsti põhimõtteid, mille aluseks oli taoistlik ja budistlik filosoofia. Aedu loodi nagu maalikunsti san-sui (mäed-veed) zanri järgi, milles väljendati kosmogoonilist yin-yang printsiipi. Aiakunstniku kohus oli mõista looduses toimuva varjatud mõtet ja seda aia kaudu väljendada. Puude ja taimede valikul jälgiti sümboolikat, näiteks sümboliseeris mänd pikka iga, lootos hingelist puhtust, pambus mehisest ja vastupidavust. Oluline oli ka aastaaegade ilmekas väljendamine. Tegelikult kujunes jaapani aed välja alles 10.-12. sajandil ja saavutas õitsengu 14.-16. sajandil, mil kujunesid välja selle põhilised vormid, mida hiljem sajandite jooksul on täpsustatud ja täiendatud. Budism kui filosoofia hakkas Jaapanis levima alles 12 sajandil zenbudismi ehk zeni näol. Ilma zeni õpetust tundmata on võimatu mõista zenbudistlike templiaedade omapära. Zenbudistlike aedade kujundamisel võeti eeskujuks keisrikoja
Betti Alver Omajuur Koostanud Kristi Metste 1. Luulekogu “Omajuur” maalib portree ühest Eesti 20. sajandi tuntud poetressist, Betti Alverist. Ta on üks armastatuim ja lummavaim luuletaja Eesti ajaloos. Luulekogu koostaja Kristi Metste on luuletused seadnud ajalisse järjestusse, Alveri elukäigu, eneseotsingute, rõõmude, murede ja kriiside järgi. Silmas on peetud ka aastaaegade järgnevust - kevad, suvi, sügis, talv - ja meeleolude vaheldumist vastavalt sellel. Luuletused on jaotatud viide ossa: lahkumine kodust, eneseotsingud; aeg Heiti Talvikuga; aeg pärast Heiti Talvikut ja koos Mart Lepikuga; aeg pärast Mart Lepikut; üksindus, lõppvaatus. Teose allikaks on poetessi viimane eluajal ilmunud luulekogu “Üle aegade Assamalla”, kujunev pilt põhineb portreel, mille luuletaja ise on soovinud endast maailmale jätta
elementide- ja jõududega. Nende uskumust mööda on Maa, Taevas, Kuu ja Päike kõige tähtsamad taevaelemendid. Maad peavad indiaanlased kõikide inimeste suureks emaks ja oma suurima austuse märgiks kutsuvad teda ema Maa, suhtudes temasse äärmise aupaklikkuse, lugupidamise ja suure südamlikkusega. Indiaanlaste astroloogia aluseks on Päikese ja Maa tiirlemisest põhjustatud looduse suur ringkäik, millest põhjustatud aastaaegade vaheldumises näevad nad igikestvat elumüsteeriumi. Indiaanlased kutsuvad oma horoskoopi MAARATTAKS e. RAVIMRATTAKS, kusjuures sõna RAVIM ei kasutata siin mitte lihtsalt kui rohu, mis haiguste vastu aitab, vaid rohkem ülekantud tähenduses. S.t. ravim on miski, mis teeb inimese terviklikuks, täiuslikuks ja terveks. Seega võivad need miskid olla küll ka mõrud pillid või tilgad, aga enamasti on nendeks hoopis tähendusrikkad esemed -- meened, kivid jmt.,
Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed. Pikksilmas võib märgata Jupiteri atmosfääris vööte ja laike, mille abil saab määrata tema pöörlemisperioodi. Jupiteri ümbritseb tihe õhkkond, kus esineb palju kiiresti muutuvaid pilvetaolisi moodustusi. Nende hulgas on eriti iseloomulikud tumedad, pruunikad või valged vöödid, mis asetsevad rööbiti ekvaatoriga. Pöörlemistelg on tema orbiidi tasandiga peaaegu risti, nii et aastaaegade vaheldumist ei esine. Jupiter on vaadeldav enamuse aastast. Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter on päikesesüsteemis viies planeet. Jupiteri orbiit on Päikesest 778,330,000 km kaugusel. Planeedi ekvatoriaalne diameeter on 142, 984 km. Jupiter on raskeim planeet - selle mass on 318 korda suurem kui Maal. Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim.
omandatakse. Kasvatusmeetod- plaanipärane toimimisviis. Isiksus on omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Indiviid- inimene kui üksik teiste seas; üksikolend Individuaalsus- isikupära, omapära. Kõik pakutav peab olema lastele eakohane ja loovust arendav. Silmas tuleb pidada iga lapse huve, võimeid ja vajadusi. Koduloolisuse printsiip- selle ehituslikuks teljeks aastaaegade rütm inimene ja loodus erinevatel aastaaegadel järgides printsiipi lähedalt kaugemale, üksikult üldisele. Kasvatamine ja õpetamine- see on ainus tee lapse ettevalmistamiseks eluks ühiskonnas, eakaaslaste ja täiskasvanute hulgas, eluks ja tegevuseks, mis tooks rahulolu ja rõõmu nii lapsele endale kui ka teda ümbritsevatele täiskasvanutele vanematele ja kogu ühiskonnale Paradigma-algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide.
inimtegevus. Eesti muldade iseloomulikud tunnused. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest; Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus; Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis; Muldade kivisus. Peamised põhjused miks Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi. Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi tänu lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusele ning aastaaegade vaheldumisele. Iseloomusta leetmulda, soostunud mulda, paepealset ja rähkmulda. Leetmuld: On iseloomulik keemiliselt koostistelt vaestele muldadele; Tekib enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont; Tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitainerikas sisseuhtehorisont; Soostunud muld: Eestis laialdase levikuga; Jagunevad madalsoo-, siirdesoo- ja
12, päike lõunapöörijoonel seniidis (23,5 laiuskraadil), polaaröö, põhjapoolkera lühim päev Polaarpäev: Päike ei looju kogu ööpäeva jooksul, esineb kõikjal polaaraladel alates polaarjoonest (66,5 laiuskraadil) (üles) Polaaröö: Päike ei tõuse silmapiirile ööpäeva jooksul, esineb kõikidel polaaraladel alates polaarjoonest (alla) Esinevad 2 korda aastas talvisel ja suvisel pööripäeval, mõlemad kestavad pool aastat (aastaajad). Pööripäevad on aastaaegade vaheldumise kuupäevad. 17. Too näiteid inimtegevuse mõjust kasvuhoonegaaside hulga suurenemisele atmosfääris? 18. Mida hõlmab endas Kyoto protokoll, milline lepe võeti vastu 1992 a. Rio de Janeiros? Kyoto protokolliga määratakse kovektsiooni liikmesriikide vabatahtlikult võetud kohustused kasvuhoonegaaside emissooni vähendamiseks ja meetmed selle saavutamiseks. 1992. a võeti Rio de Janeiros vastu kliimamuutuste raamkovektsioon. See määratleb riikide
fääri gaasilist koostist(O2jaCO2 tasakaalus) tingimuste koosmõju lühiajaline sügava une taoline Elu olemasolu maal tagab ise eluks vajalike Fotoperiodism-organismide reaktsioon seisund madalate temp. Üleelam. füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi Suveuni-kuumade ja kuivade maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. Muutumisele aastaaegade üleelamiseks Kõigesoojased-sõltuvad otseselt välis- Bioom-samatüübiliste ökosüsteemide anabioos-organismi eluprotsessid Keskkonna temp.(kalad,selgrootud, kogum. Sedavõrd aeglustunud, et Roomajad,kahepaiksed) Autoroofid-organismid, kes süneetsivad nähtavaid eluavaldusi pole Püsisoojased-kehatemp. Püsib ühtlasena eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise.
tunnet. Otse trotslik on Raud avara diapasooniga hilisluules väljenduv usk elu vääramatusse edasiminekusse. 6 Luuletuses ,,Maa kasvab" on tähtsal kohal tema taidurlikul sõnastusel, luules on revolutsioonilise murrangu ja rahva võitluse teema. 4. Hinnang Luulekogu ,,Sügisnukrus" on minu jaoksomapärane. Luuletaja on kirjeldanud värvikalt eesti sügisilmu, rääkinud igatsusest ning ka teiste aastaaegade nukratest pooltest. Raud on selgelt kirjeldanud erinevaid ilmastikunähtusi sügisel, kuid enamasti on ta luuletused kurvameelsed. Tema tunded väljendavad nukrameelsust ja selles luulekogus positiivseid mõtteid eriti ei ole. Arvan, et eesti kirjanduses on ta tähtis, aga on kindlasti ka palju olulisemaid luuletajaid. 7 Kasutatud kirjandus: http://www.kirmus.ee/erni/autor/raud_b.html http://www.miksike
Mons' tipus. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires. Atmosfäär on küllalt tihe, et Marsil saaksid möllata väga tugevad tuuled ja tohutud tolmutormid, mis mõnikord neelavad terve planeedi kuudeks. Kuigi Marsi atmosfäär koosneb põhiliselt süsinikdioksiidis,tõstab kasvuhooneefekt Marsil pinna temperatuuri ainult 5 kraadi võrra. 4.Kliima Võrreldes teiste meie päikesesüsteemi planeetidesga on Marsi aastajad kõige rohkem Maa aastaaegade moodi.Siiski tulenevalt Marsi suuremast kaugusest päikesega on Marsi aastaaejad umbes 2 korda pikemad kui Maal.Temperatuur Marsil muutub ekvaatoril vahemikus 73 kuni +16C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni 133C.Suur temperatuuri kõikumine tuleb tänu suheliselt hõredast atmosfäärist , mis ei suuda hoida palju päikeselt tulenevat energiat.Marsil leivad aset ka suurimad tolmutormid meie päikesesüsteemis.Need tormid võivad paisuda kuni tervet planeeti katvaks tolmukorraks.
enne teiste liikmete nägemist anda tõotus ühingule ustavaks jäämise ja kõigi selle reeglite täitmise kohta seotud silmadega. Alles seejärel võis silmast-silma näha ka teisi ühingu liikmeid. Samuti pidid ühingu liikmed hankima endale relva ja maksma liikmemaksu. Tähtis roll salaühingute tegevuses oli ka konspiratsioonil. Selleks töötati välja eriline organisatsioonisisene hierarhia. Väga huvitav oli lugeda Pariisis tegutsenud Aastaaegade Ühingu kohta, mille liikmed olid grupeeritud nädalateks, kuudeks, aastaaegadeks ja kus valitsesid kindlad reeglid millised päevad kuud ja nädalad üksteisele allusid ja omavahel suhtlesid. Kõige tuntum revolutsiooni kirjanik on Victor Hugo kelle raamat ,,Hüljatud" toob hästi välja revolutsiooni sündmused ja olustiku. Raamatus on kirjas, kuidas mõjutas revolutsioon inimesi. Venemaalt on sellest ajajärgust tuntud ka vandenõulased-dekabristid, kelle tsaarivõimu vastane mässukatse 1825
Veenuse liikumine orbiidil on väga aeglane ja vastassuunaline planeedi tiirlemisele. 8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Veenusel esineb palju vulkaane. 9. Võrrelda Maad ja Marssi Marss on Maast 2 korda väiksem. Marsi orbiit on Maa omast piklikum. Erinevalt Maast meenutab enamik Marsi pinda punakat kivikõrbe. Sarnasusteks nende kahe planeedi vahel võib pidada aastaaegade ja kliimavöötmete esinemist. Samuti atmosfääri läbipaistvust ning mägede ja orgude esinemist. 10. Jupiteri erinevus Maa-rühma planeetidest. Kuidas ta pöörleb? Jupiter on teistest Maa-rühma planeetidest kõige suurem, liigub aeglasemalt, asub Päikesest kaugemal ning omab erinevalt teistest Maa-rühma planeetidest 4 kaaslast, mis on suhteliselt suured. Jupiter pöörleb üsna kiiresti ja planeedi telg on planeedi telg on orbiidiga peaaegu risti. 11
Tundravöö mullad- Igikeltsa ja mulla protsesside tõttu on uue mulla teke väga aeglane. Veega küllastunud igikeltsa ja maapinna vahel toimub gleistumine. Hapniku puudumise kasutavad mikroorganismid hapendamiseks mineraalides olevaid rauaosakesi. Raua oa. muutub ja selle tõttu muutub mulla osa sinakas-halliks - AT. Nõgudes, kus vett on rohkem ei lagune orgaaniline aine täielikult ja selle kuhjumisel tekib turvas. AT CG Okasmetsade mulllad- Nendes muldades toimub läbiuhtereziim. Aastaaegade vaheldumise ja erinevate temperatuuridega kujunevad seal välja keeruka ehitusega mullad. Mullad on sageli liivakad ja vett hästi läbilaskvad mistõttu tugevate vihmasadudega uhutakse toitained mullast välja. Sellises mullas on levinud vähenõudlikud okaspuud, mille okkad annavad ka mullale juurde org ainet. Okkad lagunevad jahedas aeglaselt ja seetõttu on maapinnal püsiv kõduhorisont. Lagundajateks on seal peamiselt seened. O A E B C D
Söögikäik: isutekitajad ja eelroad. Joogid: kuumad, külmad joogid, pagaritooted. Põhimõtted: Klientidega arvestamise põhimõte päevakohane, ajakohane kliendirühmade soovidele. Majanduslikkuse põhimõte Ettevõte seisukohalt optimaalne hind ja müügikate, mis kindlustaks ettevõttele ootuspärased tulemused. Täpsete retseptuaaride (standard reteptuuride) kasutamise põhimõte Ettevõtte äriidee ja ressurssidega arvestamine põhimõte, aastaaegade,ilmastiku j areas. Tervislikkuse põhimõttete järgi vaheldusrikas prits. 1. Millistele küsimustele peab mõtlema enne menu koostamist? 2. Millest koosneb toidu idu? 3. Mis on menüü? 4. Milline on toitude pakkumise järjekord? Menüü koostamist mõjutavad tegurid Enne menu koostamist peaks järgima järgmiseid aluseid: · Turu analüüs · Täpne retseptuur (korralikult läbi proovitud retseptid, see tagab toiduainete optimaalse
vaatluste, katsete ja muu individuaalse ning rühmatöö tegemiseks, laste tööde eksponeerimiseks, laste tööde säilitamiseks, õppevahendite (töövahendite ja lisa- ning näitmaterjalide) hoidmiseks. Rühmas võiks olla nn roheline nurk - vaadelda loodusraamatuid või -pilte, uurida pikemaajaliste katsete käiku jne. Nõuded ruumile: tuleb hoolega jälgida ruumi õhutatust, valgustust ja mööbli otstarbekust. Õuealal on pidevalt võimalik jälgida ilmastikunähtusi, aastaaegade vaheldumisega seotud muutusi looduses, taimede kasvamist ja arenemist ning erinevate liikide kooselu.Seetõttu võiks iga õpetaja või vähemalt iga lasteaed oma õuealale kujundada oma õpperaja, millel on kindlad vaatluspunktid - õpetataks lapsi loodust märkama ja uurima ning selle muutusi tähele panema ning vastastikuseid seoseid mõistma. Igapäevases ja tuttavas olukorras on laste tunded ja taju kõrvaliste tegurite poolt vähem eksitatud. Õues tehakse rohkem ja
Veenuse aasta kestab 224,7 maist ööpäeva. Alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha, et planeet pöörleb võrreldes enamike Päikesesüsteemi planeetide pöörlemissuundadega vastupidises suunas. Veenus pöörleb Maaga võrreldes aeglaselt tagurpidi ning üks Veenuse päikeseööpäev kestab 243 Maa ööpäeva, seega on Veenuse aastas ligikaudu 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet planeedi pinnal peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla loodete mõju, kuid päris kindel see ei ole. VEENUSE UURIMINE Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal Venera 7 1970. aastal. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on
Antiikkirjandus Antiik (ladina k) ,,vana", ,,muistne". Müüt (kreeka mythos ,,lugu") müüdid on lood jumalatest ja kangelastest, selgitavad miks ja kuidas elu käib (tänapäeval teeb seda teadus). Müütides on palju arhetüüpset (igavest). Müüt Persephonest selgitab aastaaegade vaheldumist. (Demeter teraviljajumalanna). Persephones viibib sügisel ja talvel Hadese riigis, kuid kevadel ning suvel maa peal. Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust. Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne) Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha
Talvekuudel on keskmine temperatuur 4...5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine temperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Absoluutselt madalaim õhutemperatuur 43,5 °C on registreeritud Jõgeval 1940 ja kõrgeim õhutemperatuur +35,6 °C on mõõdetud 1992 Võrus. Nagu teisteski Põhjamaades, on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni. EESTI TAIMESTIK JA LOOMASTIK Ka Eesti Taimestik ja Loomastik on mulle väga meelt mööda . Ei ole mingeid Kobrasid , Anakondasid , Krokodille , Grizzlysisd vms olenedid . Ei ole ka mingeid tapvalt mürgisied taimi . Loomastik
Seega tähtsaim kasvatusvahend on täiskasvanu ja sinna juurde ümbrus. Pedagoog ei organiseeri lapsi tegutsema vaid alustab mingi tegevuse ja loob võimaluse lastel sellega liituda ja seda jäljendada. Planeeritud õppe- ja kasvatustöö toimub läbi erinevate tegevuste nagu voolimine, maalimine, õmblemine, laulmine, eurütmia, hommikuring, muinasjuttude jutustamine, lavastusmängud, toidu valmistamine ja koristamine. Igal päeval ja nädalal on oma rütm. Lapsed kogevad aastaaegade vaheldumise seaduspärasusi läbi erinevate tähtpäevade ja aastaaja pidude. Laps teab mida üks või teine aastaaeg endaga kaasa toob ja pidu aitab aastaajale õige hoo sisse puhuda. Pidusid korraldatakse koos lastega.Väga tähtsal kohal on ka sünnipäevade tähistamine. Tegevused on lasteaias üles ehitatud nii, et ühistegevus mis vajab pingutust ja keskendumist vaheldub mänguga kogu päeva vältel. Hommik algab 8-8.30. õpetaja võtab lapsed vastu ja suunab nad riietuma
kõige lõunapoolsemas punktis olid õige nurga all. Metallikasutajad tõid umbes 150 miili kauguselt 80 sinikivi. Ehitati ümber ka pronksiajastul sinikivid asendati suuremate silekaljude struktuuriga, mis koosnes horisontaalsete ühendpiitadega ringist ja seesmisest hobuseraua kujulisest ringist. SH.'i keskel seisjal oli võimalik välja arvestada täpne aeg päikesefestivalide korraldamiseks ja anda juhiseid põlluharijatele nende töö rütmiliseks korraldamiseks aastaaegade lõikes. Stonehenge'i sai kasutada ka kalendrina. Arvatakse, et 20 aasta jooksul kahekordistub liiklus SH'ist 200 m kaugusel olevatel maanteedel. Plaanitakse suunata liiklus tunnelisse, võimaldades rahu paigale, mida peetakse Suurbritannia kõige tähtsamaks monumendiks. Inglise teadlaste sõnul tuleb kaitsta maailma kuulsamaid kive. Viimased on ka UNESCO valvsa pilgu all. SH võib saada üheks kaheksast maailmaimest. Newgrange tunnelhaud Iirimaal, 3000 e.m.a. 2500 e.m.a
Veenusel on nii soe, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta. PÖÖRLEMINE Veenuse päev kestab 243 Maa päeva. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva.Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. TUUM Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Veenusel pole magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. VEENUS JA MAA Veenuse diameeter on 95% Maa diameetrist ja mass on 80% Maa massist.
välja antud on iga konsert varustatud sonetiga, mille sisu määratleb muusikalise arenduse karakter. Kontserdis Talv on helilooja saavutanud kunstilise väljendusrikkuse tipu . Juba selle esimesed taktid annavad meile tunda meisterliku läbitungiva külma tunnet . Seejärel hämmastava leidlikkusega vihma trummeldamist aknaklaasile, uiskude liuglemist, uisutaja ootamatuit kukkumist jääl . Jää pragunemine ja lõpuks raevukas võitlus põhjatuulega.Oma ideelt tõeliselt novaatorlik Aastaaegade tsükkel oli oma ajast märkimisväärselt ees, meenutades pigem 19. sajandi heliloojate - romantikute otsinguid programmilise muusika vallas. 1734.aastal esitatud uus ooper karnevali ajal st. Angelo teatris, mille libreto põhines poeedi ja näitekirjaniku Metastasio ühel kõige kuulsamal teosel Olympiadal. Vaatamata küllaltki vanale eale jäi ta ikka endiselt loominguliselt hämmastavalt produktiiveks.Veronas mängiti tema tamerlanot ja
(nüüdisinimene). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, mitmesuguste abivahendite - tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning väidetavalt ka mõistuse olemasolu. Individuaalsus- isikupära, omapära. Kõik pakutav peab olema lastele eakohane ja loovust arendav. Silmas tuleb pidada iga lapse huve, võimeid ja vajadusi. Intergratsioon- Üldõpetus- Koduloolisuse printsiip- selle ehituslikuks teljeks aastaaegade rütm - inimene ja loodus erinevatel aastaaegadel järgides printsiipi lähedalt kaugemale, üksikult üldisele. Arenguvestlus- Kasvatamine ja õpetamine- see on ainus tee lapse ettevalmistamiseks eluks ühiskonnas, eakaaslaste ja täiskasvanute hulgas, eluks ja tegevuseks, mis tooks rahulolu ja rõõmu nii lapsele endale kui ka teda ümbritsevatele täiskasvanutele vanematele ja kogu ühiskonnale Paradigma-algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide. Õppevahend-
· Konsensus üksmeelne kokkulepe, otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid. 1.5 SOTSIAALSED NORMID MEIE KÄITUMISE REGULAATORID. LK 24 28 Seadused on vajalikud, sest need reguleerivad inimese käitumist ühiskonnas ning aitavad säilitada korda, on riigi tegutsemise aluseks. I seaduste grupp loodusseadused, mis eksisteerivad inimesest ja ühiskonnakorraldusest sõltumata. Nt Maa külgetõmbejõud ja aastaaegade vaheldumine. II seaduste grupp inimese loodud seadused. Inimese loodud seadused ehk sotsiaalsed normid liigitatakse kirjutatud (kirjalikeks) ja kirjutamata normideks. Kirjalike normide aluseks on õigusnormid, mis on kohustuslikud kõigile. Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusviisi kasutades. Niimoodi saadud dokument on õigusakt. Kõige tähtsam õigusakt riigis on konstitutsioon (põhiseadus).
FÜÜSIKA 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Nimetus ,,kosmoloogia" pärineb Vana-Kreekast ning tähendab maailmaõpetust. Sõna ,,kosmos" tähendas korda, seega on kosmoloogia korraõpetus. Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 3. Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast? Primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast piirdus meeleelundite poolt antava pildiga: lame Maa ja kuplikujuline taevas. Esemed, mis asusid Maal, olid enam-vähem kättesaadavad, seevastu taevakehade kohta päikese, kuu, tähtede võis teha vaid oletusi. Enamas...
pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seende ja bakteridki. Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Juhtub sedagi, et ühel ja samal puul on mõni oks raagus, teine värskes lehes, kolmas õitseb. Pole ju aastaaegade vahel kuigi märgatavat erinevust. Vihmametsade kõrgema rinde puudel on tavaliselt suured lehed, sageli on nad läikiva vahase pinnaga, mis takistab ülemäärast auramist, teravad lehetipud aga soodustavad vihmavee kiiret mahavoolamist. Alumiste rinnete taimede lehed on, vastupidi, õhukesed ja õrnad. Metsa alla jõuab läbi tiheda lehestiku väga vähe valgust, seal on päris hämar. Sellised tingimused sobivad varjulembestele sõnajalgadele ja mitmetele madalatele palmiliikidele
· inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mis on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt. . Kliimamuutuse mõjud Kliimamuutus mõjutab iga inimest. Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu. Kliimamuutus mõjutab kõige rohkem vaesuses elavate inimeste elusid. Aastatel 1990 - 1998 juhtus 94% maailma 568 suuremast loodusõnnetusest ja rohkem kui 97% kõikidest loodusõnnetustega seotud surmajuhtumitest just arengumaades. 7
Tsaikovski tööd tunduvad mulle isegi huvitavad. Tema teoseid kuulates tekib kohe silme ette pilt mis ühtib vägagi palju teoste pealkirjadega. Näiteks Klaveripalade tsüklit ,,Aastaajad" 5. Osa (Mai) kuulates, tekibki silme ette selline tunne, et on kevad ja päevad lähevad pikemaks ning päike särab kauem ja kuna ma olen sellise romantilise loomuga siis meeldivadki mulle just sellised rahulikumad palad. Ülesehituse poolest meeldib mulle väga ka Aastaaegade osast August, kuna ma olen lõpetanud muusikakooli klaveri erialal, tean ma kui keeruline on mängida sellist kiire tempoga pala ning selle selgeks õppimine ja selline näppude soravus nõuab suurt tööd. Kasutatud kirjandus *http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aikovski *https://www.google.ee/search?q=pjotr+t%C5%A1aikovski&aq=f&um=1&ie=UTF- 8&hl=et&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=hIhlUbDxCcvXPeeTgFA&biw=1366&b ih=630&sei=rohlUaSVI4Wc0QWc4oDgCQ
ambitsioonikad, entusiastlikud ning sõltumatud. Nad mõtlevad ja tegutsevad kiiresti, kunagi ei jätku omandatud teadmistest. Negatiivses variandis võivad olla liialt sebivad, domineerimispüüdega, mittemõistvad ja tegevuste poolelijätjad. Kardinaalsete märkide algus sodiaagis on seotud kompassi kardinaalsete punktidega: Jäär - ida, Vähk - põhi, Kaalud - lääs ja Käljukits - lõuna. Looduses on seotud aastaaegade vaheldumisega: Päike teeb aastas ringi läbi terve sodiaagi, sisenedes kevade alguses Jäära, suve algul Vähi, sügise alates Kaalude ja talve tulles Kaljukitse märki. KINDLAD ehk FIKSEERITUD märgid - Sõnn, Lõvi, Skorpion ja Veevalaja on otsustus- ning kontsentratsioonivõimelised, stabiilsed, väärikad terava mõistuse ning suurepärase mäluga. Armastavad koguda asju ja teadmisi, eesmärgi saavutamiseks liiguvad aeglaselt ja kindlalt.
Talvekuudel on keskmine temperatuur 4...5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine temperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Absoluutselt madalaim õhutemperatuur 43,5 °C on registreeritud Jõgeval 1940 ja kõrgeim õhutemperatuur +35,6 °C on mõõdetud 1992 Võrus. Nagu teisteski Põhjamaades, on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni. Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. · Taimestik Eesti floora on tänu kohaliku mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 560 liiki.Endeemsetest taimeliikidest kasvavad Eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas.
Parasvöötme merelist kliimat iseloomustavad soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi. Aasta kõige külmema ja soojema kuu keskmine õhutemperatuuri vahe jääb siin harilikult kümne kraadi piiresse. (Briti saared, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa rannik, Jüüti poolsaar ning Norra läänerannik) Parasvöötme üleminekulise kliimaga aladel on suved soojemad ning talved külmemad, sademeid on vähem ja need jaotuvad aastaaegade vahel ebaühtlaselt. (Eesti, Läti, Leedu, Poola) Mandrilises kliimas on suvise ja talvise temperatuuri vahe aina suurem. Sademeid on vähem, neist enamik langeb suvel ja talv on lumevaene. (Venemaa, Soome, Ukraina) 10. Mille alusel saab öelda, et Eestis on parakontinentaalne kliima? Sest, Eesti asub Euraasia mandri loodeosas, siinset kliimat mõjutavad nii Atlandi ookeani merelised õhumassid kui ka Euraasia siseosas valitsevad mandrilised õhumassid
seniidis; maapind saab palju soojust; vesi aurustub kiirelt maapinnalt; tõusvad õhuvoolud madalrõhuala; on soe ja niiske. Ekvatoriaalne kliimavööde on katkendlik. Ekvaatori piirkonnas on palju sademeid, kuna aluspinna soojenemine põhjustab tugevat konvektsiooni, ja kuna globaalne tsirkulatsioon põhjustab õhumasside koondumist ja frontaalset tõusu. Tõusvate õhuvooludega kaasneb palju sademeid ning õhk on kogu aeg niiske. Aastaaegade vaheldumist ei esine. Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on vahemikus 26-29 soojakraadi. Üks selle kliima iseärasusi on pärastlõunased vihmasajud. Sajuga võib kaasneda äike. Hoovihmasid põhjustavad kiire auramine ja veeauru koondumine pilvedeks. Ekvaatori piirkonnas on Päike seniidis või väga kõrgel horisondi kohal ja seetõttu on päikesekiirguse hulk väga suur. Maapind soojeneb kiiresti, sellest soojeneb ka õhk, ning vesi aurustub
FÜÜSIKA 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Nimetus ,,kosmoloogia" pärineb Vana-Kreekast ning tähendab maailmaõpetust. Sõna ,,kosmos" tähendas korda, seega on kosmoloogia korraõpetus. Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 3. Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast? Primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast piirdus meeleelundite poolt antava pildiga: lame Maa ja kuplikujuline taevas. Esemed, mis asusid Maal, olid enam-vähem kättesaadavad, seevastu taevakehade kohta päikese, kuu, tähtede võis teha vaid oletusi. Enamas...
kerasid, spiraale ja võrestikke Nende skulptuuride lühiajalisus meenutab meile, et surm ja kaduvus on looduse loomulikuks osaks ,,Lehekera" 1988 Goldsworthy ei kasuta looduslikke materjale üksnes vormielementidena vaid ka vahenditena uute vormide koos hoidmiseks, kasutades näiteks selles teoses okkaid kinnitusdetailidena Lehed on tuntud märk kulgevast ajast, muutudes pruuniks ja lagunedes koos aastaaegade vaheldumisega - protsess, mida kunstnik vaatleb oma skulptuuride kaudu Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Georg Baselitzi - looming on toores, rahutusttekitav ja kompromissitu. Nii oma maalides kui skulptuurides kasutab ta jõulist isegi vägivaldset - tehnikat , et tekitada vaatajas sisemist emotsiooni Baselitzi algeliselt modelleeritud ja värvitud skulptuurides võib näha neoekspressionismile iseloomulikku energiat ja kirge. Skulptuurimudel 1980
vaatluste, katsete ja muu individuaalse ning rühmatöö tegemiseks, laste tööde eksponeerimiseks, laste tööde säilitamiseks, õppevahendite (töövahendite ja lisa- ning näitmaterjalide) hoidmiseks. Rühmas võiks olla nn roheline nurk - vaadelda loodusraamatuid või -pilte, uurida pikemaajaliste katsete käiku jne. Nõuded ruumile: tuleb hoolega jälgida ruumi õhutatust, valgustust ja mööbli otstarbekust. Õuealal on pidevalt võimalik jälgida ilmastikunähtusi, aastaaegade vaheldumisega seotud muutusi looduses, taimede kasvamist ja arenemist ning erinevate liikide kooselu. Seetõttu võiks iga õpetaja või vähemalt iga lasteaed oma õuealale kujundada oma õpperaja, millel on kindlad vaatluspunktid - õpetataks lapsi loodust märkama ja uurima ning selle muutusi tähele panema ning vastastikuseid seoseid mõistma. Igapäevases ja tuttavas olukorras on laste tunded ja taju kõrvaliste tegurite poolt vähem eksitatud
1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähed tähtkujudeks. · Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. · Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel.
aluseks on aeg. 2. ruumis dekoratiiv- ja arhitektoonilises kujundamises, rütmi aluseks on ruum. 3. ajas ja ruumis töös ja tantsus jne, siin on rütmi aluseks nii aeg kui ruum. 4. pinnal- ornamentaalse pinna kujundamise aluseks on rütm. 5. protsessis - looduses esineb palju rütmilisust, seda nimetatakse looduslikuks rütmiks. Näiteks öö ja päeva vaheldumine, aastaaegade vaheldumine, samuti esineb rütm puude, taimede ehituses. Rütm võib olla · matemaatline · vaba Antud töös puudutame vaid rütmi nähtusi pinnal: · üksikridadena · kõrvuti või põimuvate, lõikuvate ridadena Teljeline sümmeetria Esineb nii tasapinnal kui ruumis. Kui kaks punkti, kaks ühtivat lõiku või kaks ühtivat kujundit asetsevad üks ühel pool, teine teisel pool sirget ehk telge nii, et nad ühtivad
temperatuur natuke langema kuni juunini, millal on 23 kraadi sooja, mis on ka miinimum temperatuur ja siis hakkab jälle kuumemaks minema. (Matti Palosaari, Pirkko Kenno, Jukka Vahtola, lk 77-78). 5. Kirjelda valitud ala niiskusreziimi Thornthwaite'i järgi. Thornthwaite`i järgi on Uus-Guineal niiske, mulla niiskustase on 1mm või enam aga vähem kui 60cm. (Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, lk 172). 6. Kirjelda valitud ala aastaaegade esinemist. Uus-Guinea asub ekvatoriaalses vöötmes, kus pole võimalik aastaaegu eristada. (Eva Jeleisky, lk2). 4 7. Määra valitud ala kliimavaldkond Köppeni ja Strahler'i järgi. Köppeni järgi on Uus-Guinea keskosas mäestikuline kliima, ülejäänud saarel on piisav kuumus ja sademed kõrgetüveliste puude jaoks. Lääne osas on vihmametsad ka hoolimata sellest, et seal on kuiv
Mart Reiniku Gümnaasium SUURBRITANNIA Referaat Koostaja: Annika Vessselov Tartu 2005 SISUKORD Üldandmed......................................................................................................................lk 3 Loodusolud.....................................................................................................................lk 3 Arengutase......................................................................................................................lk 5 Kaubandus......................................................................................................................lk 5 Rahvastik, linnastumine.................................................................................................lk 6 Enargiamajandus.............................................................................
Maa orbiidile palju tehiskaaslasi. TIIRLEMINE JA PÖÖRLEMINE NING TELJE KALLE Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperioodi pikkus on üks aasta. Kaugus päikesest on 1 astronoomiline ühik. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga.Pöörlemissuund on päripäeva.Pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes kaldus 23,4° võrra. See nurk on aastaaegade põhjustaja. TEMPERATUUR Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6 °C. Maa on kaugelt vaadates sinistest ja rohelistest laikudest koosnev planeet. MAGNETVÄLI Maa magnetväli on magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja
Kama iseloomulikuks koostisosaks on hernejahu. Teraviljadest on koostises rukis ja oder, tänapäeval ka nisu. Tavaliselt süüakse (juuakse) kama hapupiima, keefiri või jogurtiga. Kamast tehakse hapukoort lisades kamakäkke. 29) Kirjelda eestipärase hapukapsa(herne)supi valmistamist 30) Kirjelda menüüde koostamise põhimõtteid Klientide soovide ja vajaduste arvestamine, majandduslikkuse arvestamine, ettevõtte äriidee, ressursside arvestamine. Aastaaegade, ilmastiku, sesoonide arvestamine, tervislikkuse arvestamine, vaheldusrikkuse printsiibi järgimine, sündmustega arvestamine. 31) Kirjelda erinevate köögiviljalisandite valmistamist. Nimeta vähemalt 5 lisandit Erinevaid köögiviljalisandeid valmistatakse kas keedetuld, praetud(wokitult) või hautatult. 32) Kirjelda valge põhikastme valmistamist. Kasutamine Valge põhikastme vedelikuks on piim, koor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
