Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti Euroopas geograafiline asend (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisel mandril maailmajaos asub?
  • Milliste riikide või suurte veekogudega piirneb?
  • Milline on pinnamoe eripära?

Eesti Euroopas – 
geograafiline asend

KoostajaVaike   Rootsmaa
Avaldatud  Creative  Commonsi litsentsi „Autorile  viitamine  
+ jagamine  samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ 
alusel, vt 
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Google Earth satel iidipilt
Geograafiline asend
...on mingi koha või piirkonna (nt ri gi, maakonna) 
asukoht Maal
Eristatkse: 
– loodusgeograafilist  asendit  
– majandusgeograafilist  asendit 
– poli tgeograafilist  asendit 
Euroopa asend maailmas
• Euroopa  maailmajagu     
hõlmab  Euraasia  mandri 
poolsaaretaolise 
lääneosa ja seda 
ümbritsevad saared.
• Euroopa pindala on 
ligikaudu 10,2 milj km2.
• Euroopa pi rneb põhjas Põhja-Jäämerega ja läänes Atlandi ookeaniga.
• Lõunas kulgeb pi r läbi Vahemere, Musta mere ja  nendevaheliste  väinade.
• Euroopa ja  Aasia  maismaapiiri on määratletud erinevalt:
•   Idas kulgeb pi r  Uurali  mägedes (kas idajalamit või keskahelikku pidi), 
•   mööda Uurali või Žem’i jõge  Kaspia  mereni,
•   läbi  Kuma -Manõtši  nõo   Aasovi  mereni või mööda Suur-
Kaukasuse peaahelikku Musta mereni.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/b/b9/Euroopa-maailmajagu.svg
Kuidas iseloomustada  atlase  abil riigi 
loodusgeograafilist  asendit?
• Mil isel  mandril , maailmajaos asub? 
• Mil iste riikide või suurte veekogudega pi rneb?
• Mil ine on pinnamoe eripära?
• Ri gi ulatus põhjast lõunasse ja idast läände,
• äärmuspunktide koordinaadid.
• Valdav kli mavööde,
• keskmine temperatuur suvel ja talvel, 
• sademete hulk, valitsev tuulte suund.
• Valdav loodusvöönd, iseloomulikud mul ad, taimkate.
• Lisada võib suuremad saared, järved,  pikemad  jõed, 
kõrgemad  tipud   jms.
Vali üks Euroopa riik ja 
iseloomusta atlase abil selle asendit!
Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaal
Eesti asub 
?
Euraasia 
mandri 
?
loodeosas ja 
Euroopa 
?
?
maailmajao 
põhjaosas, 
Läänemere 
?
?
ääres, 
?
?
?
moodustades 
?
?
poolsaare 
Soome ja Li vi 
lahe vahel.
Raivo Aunap, 2000. EGCD.
Kas  tunned  ära järgnevad kaardiobjektid?
Eesti asub parasvöötmes
Eesti asub 
mandrilise ja 
merelise  kli ma 
üleminekualal, 
mida mõjutab 
Läänemeri  ja 
kaudselt   
Atlandi ookean, 
sest valitsevad 
on lääne- ja 
edelatuuled.
Raivo Aunap, 2000. EGCD.
Juuli keskmine temperatuur on 16,6 oC, veebruaris  
-2...-7,5 oC, keskmiselt sajab 550...800 mm
Eesti paikneb segametsade vööndis
Eestile on 
iseloomulikud 
segametsadele 
tüüpilised 
mul ad, taimed 
ja loomad.
Segametsa 
vöönd on 
üleminekuala 
laialehistelt 
metsadelt 
okasmetsadele.
Raivo Aunap, 2000. EGCD.
Mille poolest erineb segamets vahemerelisest 
igihaljast  metsast  või tundrast?

Eesti  suurus ja asend
• Pindala 45339* km²  • Ulatus 
– saared 9,2%
– läänest  itta  350 km
– järved 4,8%
– põhjast lõunasse 240 km
•  Rannajoon  3794 km
– Narva-Jõesuust Sõrve 
– Narva-Jõesuust 
sääreni 391 km
Iklani 1242 km
• Äärmuspunktid
• Maismaapiir 682 km
– NPurekkari  n., Vaindloo s.
• Territoriaalmere pi r  
– S:  Naha küla
769 km
– E: Narva
• 2222*  saart
– W:Ramsi n, Nootamaa s.
– üle 1 ha ~400 saart
– asustatud ~20 saart
* 2015. a. seisuga
Purekkari neem  – Eesti mandriosa  
põhjapoolseim tipp
59° 40´ N
Vaike Rootsmaa foto
Geograafiliste  koordinaatide tähtsus
• Geograafilisest laiusest oleneb:
– päikeselt saadav valgus- ja soojusenergia hulk aastas 
• aastaaegade kujunemine,
• öö ja päeva pikkuse muutumine:
– suvisel pööripäeval on päeva pikkus ~ 18 tundi, 
–  talvisel  pööripäeval on päeva pikkus vaid 6 tundi,
– kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused.
• Geograafilisest pikkusest oleneb:
– ajavöönd
• Eesti asub Ida-Euroopa ajavööndis:
– määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi,
– Eesti aeg on maailmaajast kaks tundi ees.
Kuidas iseloomustada 
majandusgeograafilist asendit?
• Asend naaberriikide suhtes, suhted naaberriikidega.
• Asend peamiste veoteede suhtes ( mereteedmaanteed
raudteed , õhuteed, torujuhtmed).
• Asend peamiste maavaraleiukohtade, tööstus- ja 
põllumajanduspiirkondade suhtes.
– Maavarade leidumine riigis
– Põllumajandusliku tootmise  võimalused riigis
• Asend peamiste toodangu turustamispiirkondade suhtes.
• Majandusgeograafilise asendi ajaline muutus.
– Nt Eesti iseseisva riigina, NL iidu koosseisus, ELiidu koosseisus
• Järeldus majandusgeograafilise asendi mõjust riigi 
majanduse arengule.
Mis sõltub poliitgeograafilisest asendist? 
Mil iste ri kide või ri kide 
NSV Liit
rühmituste mõjuväljas  ja 
huvipi rkonnas Eesti ri k on 
asunud  ja praegu asub?
Mil istes 
Euroopa 
rahvusvahelistes 
Liit
organisatsioonides (sh 
majandusühendustes) 
Eesti riik osaleb?
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/67/LocationSovietUnion.png
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d3/EU27-2007_European_Union_map.svg
Võrdle kahe riigi loodus- ja 
majandusgeograafilist asendit
Šveits
Gruusia
Koosta  kava, mil e alusel ri ke võrrelda.
Kasuta atlast.
Kokkuvõtteks anna võrdlev hinnang riikide asendile.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5f/LocationGeorgia.svg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4a/LocationSwitzerland.svg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/22/EVabariik.png
Koosta oma kodumaakonna 
majandusgeograafilise asendi ülevaade!

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
Vasakule Paremale
Eesti Euroopas geograafiline asend #1 Eesti Euroopas geograafiline asend #2 Eesti Euroopas geograafiline asend #3 Eesti Euroopas geograafiline asend #4 Eesti Euroopas geograafiline asend #5 Eesti Euroopas geograafiline asend #6 Eesti Euroopas geograafiline asend #7 Eesti Euroopas geograafiline asend #8 Eesti Euroopas geograafiline asend #9 Eesti Euroopas geograafiline asend #10 Eesti Euroopas geograafiline asend #11 Eesti Euroopas geograafiline asend #12 Eesti Euroopas geograafiline asend #13 Eesti Euroopas geograafiline asend #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor r1chard Õppematerjali autor
geograafia 9.klass

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

foto.ee lk 13a, 22, 37, 81, 97 Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68 Toimetaja Aime Kons Küljendaja Lauri Haljamaa Tallinn, 2014 ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2

Euroopa
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, aerosoolides, lahustites ja mõningates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite heitgaasides. Põhilised keskkonnakoormuse allikad pärinevad inimtegevusest, rahvastiku suurenemise tõttu, kõike on vaja rohkem, kõike tarbitakse rohkem. 7. Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne)  Eesti keskkonnaseisund: Eesti keskkonnaseisund paranes peale Nõukogude aega oluliselt. Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun