Merkuur (0)

MERKUUR
1.Nime saamine
Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese.
2.Põhiinfo
Maa-tüüpi planeetidest on Merkuur Päikesele lähim ja kõige väiksem. Ta asub Päikesele 2,5 korda lähedamal kui Maa ja tema raadius on 2,5 korda väiksem kui Maa raadius. Tema mass on vaid 5,6 % Maa massist. Merkuuri raadius on väiksem kui Jupiteri kaaslase Ganymedese ja Saturni kaaslase Titani omad; tema mass on aga nende kaaslaste massist suurem seoses Merkuuri suurema tihedusega. Merkuuril ei ole kaaslasi ega pidevat atmosfääri, kuid planeedil esineb nõrk globaalne magnetväli .
3. Atmosfäär /temperatuur
Tänu planeedi väikesele massile ja kõrgele pinnatemperatuurile, ei suuda Merkuur säilitada atmosfääri: gaaside molekulid „ põgenevad “ kiiresti kosmosesse. Vaatamata sellele eksisteerib planeedil väga hõre eksosfäär, ehk gaaside kiht, kus molekulid peaaegu ei põrku üksteisega seoses väga väikese kontsentratsiooniga.
Kuna planeedil puudub atmosfäär , mis saaks temperatuure ühtlustada, iseloomustab Merkuuri väga suur temperatuurikontrast. Keskpäeval ekvaatoril kui päike on seniidis, võib temperatuur tõusta kuni 430 0C-ni; öösel aga võib see langeda kuni -180 0C.
4.Päeva ja aasta pikkus/aastaajad
Ööpäev on sellel planeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga.
Merkuuri pöörlemistelg on peaaegu risti tema orbitaaltasandiga, seetõttu aastaaegade vaheldumist planeedil ei toimu: päikese maksimaalne kõrgus antud laiuskraadil on sama. Ekvaatoril läbib päike seniiti keskpäeval, poolustel on aga päike alati horisondi tasemel ning päev ja öö ei vaheldu.
5.Sisemine struktuur
Merkuuri sisemine struktuur vastab üldjoontes Maa-sarnaste planeetide ehitusele. Planeedi keskel on suur metallidest koosnev tuum, mille peamiseks koostisaineks on raud. Selle raadiuse maksimaalne hinnang on ca 1800 km, ehk ca 75 % planeedi raadiusest. Tuum on eeldatavasti sulanud olekus. Merkuuri tuuma suhteline mass ja seega ka raskete elementide suhteline sisaldus on teistest Päikesesüsteemi planeetidest kõige suurem. Näiteks Maa tuuma raadius on vaid ~55 % Merkuuri tuuma raadiusest. See omapära on seotud Päikese süsteemi formeerimise tingimustega. Tuuma peal asub vahevöö, mille paksust hinnatakse ca 600 km. Vahevöö koosneb sulatatud silikaatidest, ehk räniühenditest. Vahevöö peal on koor paksusega ca 200 km, mis on Maa koorest paksem. Koor koosneb samuti silikaatidest.
6.Merkuuri uurimine
Praeguseks ajaks oli Merkuuri uuritud lähedastest kaugustest kahe kosmosesondi abil. Esimeseks sondiks sai NASA Mariner -10, mis lendas Merkuuri orbiidilt läbi kolm korda 1974 ja 75 aastal. Minimaalne läbilennu kaugus pinnalt oli ca 300 km. Kolm järjestiku läbilendu said võimalikuks tänu sondi ja planeedi orbitaalse resonantsile. Mariner-10 pildistas ca 40 % Merkuuri pinnast. Piltidest selgus, et Merkuuri pind sarnaneb oma välimusest Kuu pinnaga. Sondi abil avastati, et planeedil pole atmosfääri, aga on nõrk üldine magnetväli. Mõõdeti ka pinnatemperatuuri. Teiseks sondiks sai 2004. a. NASA poolt lastud MESSENGER uurimisjaam. 2011. a. märtsis jõudis ta Merkuuri polaarorbiidile ja töötab seal tänaseni. MESSENGERi abil sai võimalikuks koostada kogu planeedi kohta kõrgeresolutsiooniline kaart. Sondi instrumendid võimaldasid uurida Merkuuri pinnase keemilist koostist, selle geoloogilist ajaloo, sisemist ehitust, magnetvälja ja eksosfääri.
7.Sarnasus kuuga
Kuud läbi teleskoobi näinud inimene võib "Mariner 10" poolt tehtud Merkuuri pilte kergesti pidada fotodeks Kuust, sest sarnasus on hämmastav. Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmetest kraatritest lähtuvad kiired. Ka Merkuur on "kahepalgeline" -- üks poolkera on tihedalt kraatritega kaetud, teisel poolkeral on aga ka ulatuslikke tasaseid alasid, mis on sarnased Kuu meredega.
8.kraatrid/ basseinid
Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim, Palavuse bassein (Caloris basin) läbimõõduga 1300 km, meenutab Vihmade merd Kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb kahe kilomeetri kõrgusele basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast. (Nimetus "Palavuse bassein" tuleneb sellest, et oma "hüplemiste" ajal on Päike seal lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega kõige rohkem.) Basseini tekitanud kokkupõrge oli nii võimas, et lööklained kontsentreerusid uuesti planeedi vastasküljel. Arvatavasti sellepärast on Palavuse basseini antipoodiks piirkond, mida naljatades nimetatakse "veidraks alaks". Seal on planeedi pind segamini paisatud, kraatrite vallid on küngaste ja vagude poolt tükeldatud. Merkuuri kraatritele pannakse Rahvusvahelise Astronoomia Uniooni otsuse põhjal tuntud kirjanike, kunstnike, muusikute nimed. Nii on Merkuuril Beethoveni, Pus^ kini , Shakespeare, Raffaeli , Rodini, Lermontovi , Händeli jt. nimelised kraatrid. (Palavuse bassein ja mõned kraatrid on saanud oma nime enne eelpoolmainitud otsuse vastuvõtmist.)
9. Astangud
Täiesti ainuomased Merkuurile on kuni kahe kilomeetri kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud, mida pole leitud ei Kuul ega Marsil. Sageli lõikavad astangud erineva iseloomuga piirkondi. Tõenäoliselt on need tekkinud Merkuuri kokku tõmbumisel planeedi rauast tuuma jahtumisel. Seejuures vähenes raadius umbes 1 km. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi, näiteks "Santa Maria" Kolumbuse lipulaeva auks, " Viktoria " Magalhaesi ainsana tagasipöördunud laeva auks jmt
10.Merkuuri nägemine
Merkuuri saab näha vaid koidu või eha paistel madalal horisondi kohal. Planeet avastati juba muinasajal. Ta on piisavalt hele maa taevas, aga Päikesele läheduse tõttu seda saab näha vaid lühikestel ajavahemikel vahetult enne päikese tõusu ja peatselt peale päikese loojangut, vastavalt koidu ja eha paistel. Seetõttu saab seda erinevalt teistest planeetidest suhteliselt harva näha, kuna teisi planeete saab näha suurtel nurkkaugustel Päikeselt.
11.Merkuuri transiidid
Merkuuri transiidid, ehk planeedi nähtavad läbimised Päikese ketta ees toimuvad suhteliselt harva – vaid 13–14 korda sajandi jooksul. Transiidid toimuvad ainult mais ja novembris, järgmist Merkuuri transiiti on oodata 9. mail 2016. a.