Aastaajad, seniit, horisont jne .. (0)

Mis on horisont ?
Silmapiir
Mis on seniit ?
Kui päike langeb maale 90’ nurga alt
Milliseid nurki kasutatakse taevakeha asukoha määramiseks ?
Kasutatakse ilmakaari, horisonti, seniiti, vaatleja asukohta
Taevakehade liigitamine+3N
Planeedid ehk rändtähed, mis kuuluvad päikesesüsteemi ja tiirlevad ümber päikese
( Merkuur, Veenus , Maa )
Millistes liikumistes osaleb maa?
Maa pöörleb ümber oma telje ja Maa tiirleb ümber päikese.
Selgita öö ja päeva teket, miks nende pikkus muutub?
Öö-päev tekib siis kui maakera pöörleb ümber oma telje. Kevadisel pööripäeval muutub. Kuna see telg on viltu, sellepärast, kuna poolkerale paistab vahel rohkem päikest ja vahel vähem.
Selgita aastaaegade teket?
Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Ma teekonna tasandi suhtes.
Kuu liikumine ümber Maa, kuu faasid ?
Kuu tiirleb ümber Maa orbiidil, mille tasand on Maa orbiidi tasandi suhtes 5’ kaldu. Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav.

• kuu loomine (kuud ei ole näha)
  
• noorkuu
  
• poolkuu (esimene veerand)
  
• kasvav kuu
  
• täiskuu
  
• kahanev kuu
  
• poolkuu (viimane veerand)
  
• vanakuu.
  

Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral.
Päikesevarjutuse teke, olevus?
Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on
Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud.
Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline Päikesevarjutus annab meile võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ja kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu see liigub
Täielik Päikesevarjutus: Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku Päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav vaid paarisaja km laiusel ribal mõne minuti vältel. Maalt vaadates näeme siis kuuketta poolt täielikult varjutatud Päikest. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule Päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem.
Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata, sellisel juhul on tegemist rõngakujulise Päikesevarjutusega.

Kuuvarjutuse teke, olevus?
Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Seega ei ole kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Kui Kuu on täielikult Maa varjus , siis on täielik kuuvarjutus.

Kui Kuu on ainult osaliselt varjuga kaetud, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega.

Varjutuse tingimused
Vrjutuse tingimuseks on kolme taevakeha – Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest.
Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid täpselt ühes tasapinnas, sattuksid Päike, Maa ja Kuu ühele joonele kaks korda kuus -- noorkuu ja täiskuu ajal. Tegelikult on need tasandid väikese (5° 8') nurga all. Nurk on küll väike, aga kui seda võrrelda näiteks Kuu läbimõõduga (pool kraadi), näeme, et enamikel juhtudel jääb täiskuu Maa varjust (või Maa Kuu varjust) eemale. Varjutus on võimalik vaid siis, kui Kuu asub praktiliselt ekliptikal -- joonel , mis kujutab Päikese liikumist tähistaevas.
Kuu tee taevas kulgeb ekliptika lähedal ja lõikab seda kahes punktis, mida nimetatakse Kuu orbiidi sõlmedeks:

• tõususõlm - punkt, kus Kuu tee ületab ekliptika, liikudes lõunast põhja
  
• veerusõlm - punkt, kus Kuu tee ületab ekliptika, liikudes põhjast lõunasse.
  

Sõlmi ühendav joont (see on ju Maa ja Kuu orbiitide tasandite lõikejoon) nimetatakse sõlmede jooneks . Varjutuse tingimus - kolme keha sattumine ühele joonele - nõuab, et täiskuu või noorkuu ajal asuks Päike sõlmede joonel või vähemalt selle lähedal

Astronoomiliste vaatluste eripära
Põhiliseks astronoomia uurimismeetondid on vaatlus. Põhiline vaatlus on passiivne. Vaatleja asub õhu ookeani põhjas. Erineva tihedusega õhukihid moonutavad vaadeldavat. Õhusolevad saasteained võivad segada, suurlinnade valgus ka. Vaatluseks kasutatakse teleskoope, raadioteleskoope.