Keskaeg muusikas (1)

Keskaeg
*hakkavad tekkima rahvusriigid
*suured esitähed võetakse kasutusele
*rahvaste rändamised
*avastatakse uusi maid
* kristlus legaliseeritakse
Laulud:
Peamiselt 2 zanri:
psalmoodia – palvelaul Taaveiaegsetele tekstidele
hümnoodia – lihtne vaimulik laul
2 ettekandeviisi:
antifooniline – laulavad mitu koori koos vastamisi
responsoonne – laulab solist(vaimulik), saateks koor(kooril alati refrääniosa)
Lääne kiriku muusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega, kes pani aluse ladinakeelse hümni loomisele.
Augustus – kasutas süsteemi loomisel Pythagorose teooriaid
Paavst Gregoorius (Suur) I
*alustas liturgia ühtlustamise protsessi
* Gregooriuse koraal e. laul
koraal – ühehäälne saateta kirikulaul
*taastas ladina laulukooli (Schola Contorum)
Gregooriuse koraal – roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, saateta, kogudus ei laula kunagi, laulab kas vaimulik või koor
MISSA =katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele
kristlastele, 1x päevas
EELMISSA PEAMISSA
*avalaul= Introitus Rituaalide ohvritalitus altaril.
( teatab missa pidamise sündmuse) 1. muutumatute tekstidega osa,
*õpetlikud apostlite kirjad meloodia võib muutuda=ORDINAARIUM
*evangeeliumi lugemine, üks lõik, 1. Kyrie – Issand , halasta!
millest tuleneb peamissa jutlus 2.Georia – Au
*pidulik usutunnistus = Credo 3.Credo – Mina usun
4.Santus Benedictus – Püha kiidetud olgu
5. Agnus Dei – Jumala tall
2. muutuvad tekstid= PROPRIUM
1.Graduale –
2.Alleluia – kiitkem Jumalat
3.Offertorium – leiva, veini ohverdamine
4.Communio – armulaua laul
Missa lõpulaul – „Ite, Missa est”, meloodia väljendusrikas
melism – vokaalmuusika kaunistused, kus ühel silbil lauldakse ära mitu nooti
Arvo Pärt – kirjutanud koraale
Helilaade kokku 8, loeti alt-üles või ülevalt-alla.
NOODIKIRI:
*tõsisem vajadus tekkis 8. sajandil
* tekste ja meloodiaid oli väga palju, laulja vajas kirjalikku abi
*8.-9. saj. noodikirja näited üsna primitiivsed , noodimärkideks neumad(tähistavad 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi)
*10.sajandil prooviti üles märkida ka helikõrgusi,hakati kasutama noodijooni, mida algul oli 2
*11.saj. algul Guido Arrezost lõi kompaktse joontesüsteemi, mis on kasutusel praeguseni, arendas ka nootide täht- ja silpnimed
Guido käsi – lauluõpetamise meetod
*troop – liturgiliste tekstide vaba laiendamine
*liturgiline draama – usuline etendus, mida etendatakse pühakojas vaimulike poolt dialgooivormis lauldes
*müsteerium – usuline etendus, esialgu pühakoja ees, hiljem juba laatadel ja avalikes kohtades, sisu muutus vaimulikut järjest ilmalikumaks, dialoogivormid lauldes
KESKAEGNE ILMALIK LAUL
*goljaarid e. vagandid – esimeste ilmalike laulude kirjapanijad, rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud
*võisid laulda ka naised, rüütlid ja õuedaamid luuletasid ning laulsid õukonna tarbeks
*lauldi armastusest, koidulaulud, õhtulaulud, ballaadid, laulud Neitsi Maarja auks, ristisõjalaulud, õukondades lauldi ka vaimulikke laule
*Bernast de Ventádorn – Prantsusmaa trubaduur
*Adam de la Halle – kirjutas mitmehäälseid laule, kirjutas esimese teadaoleva laulumängu „Robini ja Marioni” mäng
* Walther von der Vogelweide – tegutses keisri teenistuses(Saksamaal), „Palestiina laul”, šansonett
PILLID JA PILLIMUUSIKA
instumentaalmuusikat polnud
mängiti laulupartiisid või tantsumuusikat
tuntuim tantsuvorm estampii
*kirikuorel(vanimad teated Aachenist 9.sajandil)
*poogenpillid
MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL
* suuline muusikakultuur on muutunud kirjalikuks
*üksikhäälsus muutunud mitmehäälsuseks
1) paralleelorganum: 10.saj.
põhimeloodikas Gregooriuse koraal, dubleeritakse kvardi või kvindi võrra madalamalt
2) vabaorganum: 11.saj.
Peameloodiat dubleeritakse ükskõik millise intervalli võrra kõrgemalt
3) kaunistatud ehk melismaatiline organum:
põhimeloodiaks ühe noodi juurde lisatud palju erinevaid intervalle
* gooti ajastu silmapaistvam koolkond Pariisis – Notre-Dame, sealt heliloojad :
1)Leoninus – 12.saj. teine pool, kirjutas kahehäälseid organume, ülemine hääl rütmiliseeritud ning jätab alumise varju, pikk ja lühike noodivältus, värsimõõdud, kiriklike ja ilmalike elementide segamine
2) Perotinus – 12.saj. lõpp, kolme- ja neljahäälse organumi ilmumine, gregooriuse koraal jäänud aeglasemaks ning muutus staatiliseks ja formaalseks vundamendiks, kasvas dekoori tähtsus
Motett 13.saj Prantsusmaal
*mitmehäälne ja mitmetekstiline kirikumuusika zanr
*teises hääles kõlas ladinakeelne vaimulik laul, kolmandas hääles(tenoris) prantsuskeelne armastuslaul
*hakati kutsuma musica reservata – tavainimene ei saanud aru, tõrjuti kirikust välja
*15.saj. võeti motett kirikusse tagasi
Kölni Franco
klassikalise ajastu helilooja
pani aluse kaasaegsele noodilugemissüsteemile(solmisatsioonisüsteemile)
loobus neumadest

• iga noot tähistab ühte konkreetset heli
  
• iga noot ja paus saab endale kindla väärtuse
  

Muusikateooria keskajal
arutleti muusika sügavama olemuse üle
seostati teadusega ja teoloogiaga
koolisüsteemis muusika kõrgeim teadus
1)musica mundana – taevakehade liikumisel, aastaaegade vaheldumisel jne tekkiv heli, mis inimkõrvale mittekuuldav
2)musica humana – inimmuusika, kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel, inimese ja maailma harmoonia , inimkõrvale kuulmatu
3)musica instrumentalis – kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, järgides eelmiste tasandite harmooniareeglit, inimkõrvale kuuldav