Taevakehade küsimustele vastused 12. kl (0)

Füüsika: Kordamis küsimused! KT.
1.iseloomusta päikesesüsteemi taevakehi.
2.isel. Maa-rühma planeete.
Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse"
3.iseloomusta hiidplaneete.
Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum.
4.iseloomusta Maa-rühma planeetise atmosfääri ja pinda.
5.milliseid taevakehi nim. planeetideks .
Planeet tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse").
6.millest sõltub planeetide aastaaegade ja öö-päeva vaheldumine ?
Aastajad vahetuvad kuna, planeedid pöörlevad päikese suhtes nurga all ja öö-päev selle pärast, et ma pöörleb ümber oma telje.
7.kuidas mõjutavad looded planeetide liikumist?
Looded ehk tõus ja mõõn. Need mõjutavad planeetide liikumist nii, et tõusulaine liigub maa liikumisele vastas suunas. Hõõrdejõud takistab pöörlemist. Hõõrdejõud on tiirlemise aeglaseks teinud planeetidel.
8.miks me näeme ainult ühte kuu poolt.
Me näeme ainult ühte kuu poolt kuna maa külgetõmbejõu ja hõõrdejõu tõttu tiirleb kuu ümber maa täpselt sama kiiresti kui ta pöörleb ümber oma telje.
9.mille poolest on tuntud Jupiteri kaaslased ja Euroopa?
Jupiteri kuude abil määras valguskiiruse taani astronoom Ole Rømer. Europa on kuulus kuna seal on võimalus, et eksisteerib elu, kuna seal on jää ja soe tuum.
10.selgita päikesesüsteemi ja planeetide tekkimist?
Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad protoplaneedid, mille sisemusse koonduvad raskemad elemendid ning väliskihid koosnevad põhiliselt erinevatest gaasidest. Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks.
11.kuidas tekkisid asteroidid ?
Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks. Seega kuuluvad asteroidid Päikesesüsteemi ürgsete kehade hulka, mistõttu nende uurimine aitab aru saada ka planeetide tekkimisest.
12.Kas Marsil on elu?Miks?
Marsil võivad olla eluvormid kuna Marsi atmosfäärist on leitud metaani jälgi, mis võib olla tekkinud bakterite elutegevise tagajärjel.
L13.Kus paiknevad Marsi suuremad veevarud?
Suurimad veevarud asuvad 30. ja 60. laiuskraadi vahel paari meetri sügavusel maa all. Varem aevati et suurimad varud asuvad poolustel segatuna süsinukust.
14.kuidas seletada kaht tüüpi planeetide tekkimist?
Kaht tüüpi planned tekkisid meie päikesesüsteemi tekkimise ajal, kui päikesesüsteemi alge oli suur gaasikera mille keskele olid kogunenud päikesel asuvad alemenedid. See gaasikera pöörles ja tänu sellele tiirlemisele kogunesid kiiremini raskemad elemendid keskele ja kergemad gaasilised elemendid kaugemale, Päikesesüsteemi ääre poole. Selle pärast on olemas maa-tüüpi planeedid ja hiidplaneedid.
15.kirjelda komeetide liikumist?
Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei ole päris selge, millised häiritused põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda.
16.mis on Sodiaak ?
Sodiaakehk loomaring on kujuteldav vöö taevas. Algselt tehti kindlaks selle rõnga läbimõõt nii, et rõnga sisse jääksid Päikese, Kuu ja viie iidsetel aegadel teada olnud planeedi (Merkuuri, Veenuse, Marsi, Jupiteri ja Saturni) orbiidid. Ekliptikal on 13 tähtkuju, kuid kui Kreeka astronoom Hipparchos (190-120 a. eKr) nägi sodiaagi korrapäratust, otsustas ta sodiaag jagada 12. võrdseks osaks, mis said endale loomaringi sümboli - neid osasid nimetatakse tänapäevani sodiaagimärkideks. Sodiaagis on tähtkujusid rohkem, kuna mitme tähtkuju nurgad on ekliptika lähedal, seda ületamata. Neist ekliptikale lähim on Vaal.