Ekvatoriaalsed vihmametsad (0)

Vihmametsad
Vihmametsad on ühed kõige liigirikkamad paigad maailmas. Täpsemalt asuvad vihmametsad ekvatoriaalses piirkonnas: Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima poolest on need alad väga soojad ja niisked , aastaaegu ei ole võimalik eristad, sest ilm püsib aastaringselt enam vähem ühesugune. Hommikust keskpäevani püsib ilm selge, kuid õhtupooli-
kuti algavad paduvihmad, mis kestavad mitu tundi.Vihmasajud tekivad tänu piirkonnale ja asendile. Ekvatoriaalses piirkonnas on palju päikeskiirgust, mille tõttu on piirkonnas suur aurumine ja tõusvad õhuvoolud, mis põhjusta-
vad väga palju sademeid.
Suurima ekvatoriaalse vihmametsa ala on Amazonase madalik, see moodustab umbes 60% kogu maailma vihmametsadest, see on 7 000 000 ruutkilomeetrit suur ja sellest 5 000 000 ruutkilomeetrit asub Brasiilia aladel.
Nagu ennem öeldud sai on vihmametsad ühed liigirikkamad oma taimestiku ja loomastiku poolest. Taimestiku moodustavad kolm kõige tähtsamat nii öelda rinnet. Kõige kõrgem rinne asub 30-40 meetri kõrgusel ja selle moodustavad üksikult või rühmiti kasvavad hiigelsuured kõrgevõraga igihaljad puud, mis võtavad enamuse valgusest. Teise rinde taimestik , mis asub 20-30 meetri kõrgusel saab vähem valgust ja selle tõttu on taimedel suured lehed. Kõige madalam rinne on vähese taimestikuga, sest sinnani ulatub vaid väike kogus valgusest. Puu tüvede ümber põimub palju liaane, kes väänduvad üha kõrgemale ja kõrgemale kuni kõrgemate puude latvadeni.
Kuid puude tähtsus on väga oluline ka epifüütidele, mis kasvavad puude okstel ja tüvedel näiteks sõnajalad, orhideed ja katkused. Peale eel nimetetud taimedele kasvavad vihmametsas saprofüüdid ehk kõdutaimed ja ka parasiit-
taimed. Rohked taimed, soe ja niiske kliima ning aastaaegade mitte erinemi-
ne põhjustavad selle,et taimed saavad õitseda ja vilju kanda sama aegselt, mis tekitab vihmametsas tugevat lõhna. Taimed ühtlustavad veeringet ja pidurdavad kasvuhooneefekti, tarbivad üleliigset süsihappegaasi ning puhastavad vett. Vihmametsades kasvavad näiteks järgmised taimed: viigipuu
hiidbambus, kautšukipuu, kakaopuu, mangroovtaimed ning Lõuna-Ameerikas amasoonase viktooria .
Loomastik on samuti väga liigirohke. Vihmametsad on väga lärmakad, sest seal on väga palju erinevaid linde ja loomi. Loomadest ühed kärarikkamad on kindlasti ahvid , keda on vihmametsades palju ja erinevaid liike. Ega vihmametsast ka suured ja hirmsad kaslased ei puudu. Enamus vihmametsade loomastikust elab puudel ja nii mõnedki loomad liiguvad ringi vaid öösiti. Vihmametsades elavad veel näiteks jõehobud, tõmmukaimanid, suurimad maod planeedil Maa: anakondad jne.Vihmametsades on toitu vähe ja loomad- linnud peavad iga päev otsima toitu, mõned neist ka elupaika ja kõike seda selleks, et elama jääda, sest iga päev kõib võitlus elu ja surma peale (esiteks vähene toit ja näljased kiskjad ).
Vihmametsade mullastik on väga toitaine vaene, sest iga päevased vihmasajud uhuvad toitained mulla ülemistest kihtidest päris maapinna sisse. Põhiliselt koosneb maapind ferralliitmullast, mis on punast värvi, sest muld sisaldab väga palju raua- ja alumiiniumoksiide. Ferralliitmuld sisaldab vähe huumust, see tähendab, et see paik maaharimiseks ei sobi.
Nendes paikades elab väga vähe inimesi, põhiliselt need, kelle esivanemad on seal aegade algusest elanikud. Vihmamets ei ole tervislik keskkond eluks, sest seal on väga palav ja niiske. Kui vihmametsades käivad võõrad, siis toovad nad endaga kaasa ka haigusi ning kui vihmametsade elanikud nendesse haigestuvad, siis ravida nad neid haigusi ei oska ning korralik arst lähedusest puudub. (Kuigi neid metsaelanikke tuleks imetleda, nad oskavad elada ilma selliste asjadeta, milleta tänapäeva maailm oleks väga palju teistsugune. Ilma elektri, kommunikatsiooni vahendite ja korraliku riigi süsteemita, ilma kaubanduse ja rahata. See on kõik see, mis meid tänapäeva inimesi rikub, see tundub meile nii loomulik, kõik need telefonid , arvutid jne, kuid see kõik muudab meid nõrgaks, oskamatuteks, sest kui panna tänapäeva inimene sinna vihmametsa elama, siis ta ei elaks seal kuudki üle, me ei oska küttida, liikuda vaikselt jne. Need inimesed, kes seal elavad on lihtsalt imetlusväärsed. See tõttu ma imetlengi metsamehi, väiketalunikke ja nii edasi, sest nad on tihti looduses ja nad teavad, kust tuleb toit ja soe meie kodudesse. Talunik teab, et õiget liha või piima ei saa poest jne.)
Inimesed teevad nendes paikades ka palju halba. Nad raiuvad vihmametsi, et saada kvaliteetset mööblimaterjali. Kuid see, kui seal metsad maha raiutakse toob halbu tagajärgi. Esiteks kaotavad paljud loomad-linnud kodud ning teiseks võtab metsa tagasi kasvamine kaua aega, sest mullast puudub vajalik kogus toitaineid, ning nendel maa-aladel ei saa ka põlde harida, samal põhjusel: liiga vähe toitaineid mullas.
Türi Gümnaasium
8.a
geograafia
''Vihmametsad''
Birgit Roosileht
õp. Sirje Haav
november 2010